Strateegia koostamine VUCA maailmas. 6 nõuannet

Aasta hakkab lõppema ja äriplaan 2020 vajab paljudes firmades kokkuleppimist. Arukas oleks selle raames korraks mõelda, kuhu teel ollakse, sest meie muutuvas maailmas on vaja kogu aeg endalt küsida, et kas meie strateegia toimib ka homme. Kirjutab ajurünnakustuudio Loovusait asutaja Indrek Maripuu.

Heitlik, ebakindel, keeruline ja mitmetasandiline – just sellised märksõnad iseloomustavad meie VUCA (volatility, uncertainty, complexity, ambiguity) maailma. On selge, et see, mis toimib täna, ei pruugi sobida homme.

Meetodeid, kuidas strateegiat analüüsida, on palju – igal konsultandil ja bürool on oma skeemid, mudelid ja tõekspidamised. Hoolimata valikust ei pea strateegia kokkuleppimine olema pikk ja lohisev protsess, mis röövib rohkelt tööaega ja on tüütu. Otse vastupidi. Siin on kuus nõuannet, mis aitavad efektiivsemalt õige strateegiani jõuda.

Esmalt sõnastan mõned olukorrad, mis võivad sind kõnetada:

• Sinu meeskonnas on palju eri arusaamu tulevase arengu kohta.
• Te kavatsete tegevust laiendada, näiteks siseneda uude tegevusvaldkonda või uuele turule, aga te ei tea, millisele ja kuidas.
• Sinu ettevõte ei ole omanike seniseid eesmärke täitnud ja seetõttu on tekkinud vajadus mõtestada, kuidas edasi liikuda.
• Kliendid lahkuvad, kuid sa ei saa aru, miks; konkurendid kasvavad kiiremini.

Need viitavad VUCA-le, aga samavõrra ka ebaselgetele strateegilistele valikutele või nende halvale kommunikatsioonile meeskonnas. Mis omakorda tähendab, et sinu tublide inimeste pingutused ei ole laserteravalt ühte kohta suunatud ja potentsiaal jääb kasutamata. Esmalt ongi sul strateegiat vaja selleks, et suunata oma inimeste pingutus ühte kohta: nad peavad une pealt teadma, mis kliente te teenindada tahate; mis on teie eesmärk ja mil moel te olete paremad kui konkurendid. Seejärel saavad tiimiliikmed võtta initsiatiivi ja oma tarkust kasutada.

Nõuanded:

1. Kasuta protsessi läbimiseks lõuendeid

80%-l inimestest domineerib nägemismeel, nii et igasuguse töö käigus on hea hoida räägitu visuaalselt silme ees. Erinevad lõuendid – tuntuim on ilmselt ärimudeli lõuend – aitavad just seda teha. See on ka põhjus, miks disainerite juhitud töötubadest tehtud fotodel näed seintel tohutus koguses post-it’eid. See aitab mõelda.

1. Mõtle kliendi-, mitte tootekeskselt

Enne kui alustad, küsi viielt võtmeisikult, mis äris te olete. Näed kohe, et vastustes domineerivad kirjeldused teie toodetest-teenustest, mitte kliendi vajadusest. Ma teen seda testi klientide juures pidevalt ja seejärel ütlen neile, et ärgu tulgu väitma, et nad on kliendikesksed. Ei ole. Tõstke strateegiaprotsessis klient päriselt keskmesse – looge kliendi tüüp, analüüsige klienditeekonda ja väärtuspakkumist, mitte toodet, konkurente ja põhivarainvesteeringuid. Ma ei ütle, et viimased on ebaolulised, aga see, kummast otsast sa seda harutama hakkad, annab totaalselt erineva tulemuse, üks on kliendi-, teine tootekeskne.

1. Alusta trendidest ja ole vilgas

Olen aastate jooksul näinud, et peaaegu alati on meeskondadele suurimaks takistuseks nii-on-ju-alati-tehtud mõtteviisist lahti laskmine ning uutele võimalustele keskendumine. SWOTi tehakse, aga vormitäiteks – sellega ei otsita trende, mille peal saaks äri kasvatada, vaid see on justkui ühe punkti läbimine selleks, et arutelu enne „päris teemasid” käima saada. Sellise mõtteviisiga ettevõtted ei jää järgmise kümnendi jooksul enam ellu – vilkad ja uuenduslikud, kes mõistavad, kuhu maailm liigub, lükkavad nad turult välja. Otsi päris trende.

1. Visanda stsenaariume

Ära pikenda senist äri automaatselt tulevikku, vaid visanda võimalikke stsenaariumeid, ärimudeleid ja ambitsioone. Esimest korda pärast tööstusrevolutsiooni elame me ajal, kus minevik annab meile vähe aimdust sellest, milline tulevik meid ees ootab. Nii globaalselt kui ettevõtete tasandil. Miks asjad on nii, nagu nad on? Kuidas need homme muutuvad? Mille mõjul? Kuidas me selle valguses saavutame oma eesmärgid? Mis üleüldse on meie eesmärgid? Milliseid teid me nende saavutamiseks näeme? Võrdle neid stsenaariume omavahel. Hea töövahend selle võrdluse jaoks on n-ö sinise ookeani lõuend.

1. Uute asjade tegemise eeldus on millestki senisest loobumine

Kahjuks pole harv olukord, kus kolm–kuus kuud pärast strateegia lukku löömist ei ole midagi märkimisväärset ellu viidud. Miks? Aega pole. Sellest karist mööda loovimiseks peab strateegiaprotsess lõppema selge kokkuleppega kolmes asjas: milliseid uusi tegevusi me alustame; millised lõpetame (et aega tekitada) ning milliseid tegevusi kindlasti jätkame. Kui see on tegemata, siis inimesed proovivad kõiki uusi asju vanasse päevakavasse mahutada. Muidugi pole see võimalik.

1. Kasuta välist abi

Väljastpoolt kaasatud inimene aitab protsessi metoodiliselt koos hoida, et see ei läheks ujuma, ning samal ajal on ta kõikide jaoks väike okas või nõel, kes ühest küljest ei lase mugavalt vanadesse stampidesse ja harjumustesse kinni jääda, ning teisalt tekitab suurema sotsiaalse surve midagi kokkulepitud ajaks saavutada.