SupplierPlus – sündinud elulisest vajadusest

Elus juhtub sageli, et innovaatiline idee või leiutis sünnib isiklikust vajadusest, nii juhtus see ka Peeter Puppartiga, kelle perefirma müüs Euroopa poekettidele põllumajandustooteid. Ta märkas, et suured kliendid nõudsid arvetele pikki maksetähtaegu, ent pangad keeldusid neid rahastamast.

Summad olid kas pankade jaoks liiga väiksed või asus tarnija lihtsalt „vales“ riigis. See tõi päevavalgele tõsise probleemi: paljud maksevõimelised ettevõtted ei pääse bürokraatia tõttu käibekapitalile ligi. Usus, et tehnoloogia ja uudsete ärimudelite abil on võimalik kapital valla päästa, võttis Peeter kampa kaks endist pankurit – Indrek Vilmsi ja Kaspar Kägu – ning üheskoos hakati otsima viisi kindlustamaks ettevõtetele likviidsust.

Sündis innovaatiline finantsplatvorm SupplierPlus, mis aitab ettevõtetel kiiremini kasvada ja tagab ligipääsu käibekapitalile. Ettevõte on tegutsenud üle kolme aasta, loonud viies riigis kokku enam kui 30-liikmelise rahvusvahelise meeskonna, kavatsedes jätkata uutele turgudele sisenemist. Selle aasta lõpuks planeeritakse arvete finantseerimise mahu tõusu 300 miljoni euroni, finantseerides kaubandust rohkem kui 20 riigis.

Inseneeria küsimustele ettevõtte sisu, oleviku ja tuleviku kohta vastasid tegevjuht Kaspar Kägu (KK) ja asutaja Peeter Puppart (PP).

Millega teie ettevõte tegeleb?

KK: SupplierPlus on nii ostjatele kui tarnijatele mõeldud rahvusvaheline finantsplatvorm, mis aitab ettevõtetel kiiremini kasvada võimaldades ligipääsu käibekapitalile. Koos kreeditoridest partneritega, kelleks on nii pangad, varahaldurid kui kohalikud Family Office’id (loe: varakad eraisikud läbi valdusettevõtete), tasutakse tarnijate arved kohe ja see aitab ostjatel vabastada käibevahendeid.

PP: Lihtsustatult öeldes aitab meie teenus ostjatel juhtida maksetähtaegu ja rahavoogusid ning rahastada tarnijail müügiarveid.

Efektiivne ja ühtlasi vastutustundlik kaubandus on ka ostjate võit, sest tarnijatele kättesaadavama rahastuse võimaldamine mõjutab ostja jaoks positiivselt sisseostuhinda, aidates müüjail tarnida kaupa soodsamatel tingimustel. Lisaks aitab SupplierPlus pankade ja fondidega rahastada tarneid soodsalt ning regressita.

Milliseid probleeme te lahendate?

PP: Kui väikestele ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) tarnijatele on oluline käibekapitalile ligipääsetavus oma kasvu toetamiseks, siis suurtel ettevõtetel on oluline käibekapitali optimeerimine ning oma partnersuhete hoidmine. Kui võimaldada tarnijatel finantseerida arveid läbi SupplierPlus’i, siis alaneb nende krediidikulu 2–4 korda ja paranevad ka rahavood.

KK: Loome juurdepääsu rahastamisele ka regulatsioonide piiravates tingimustes. Hea näide on lähiaja ühe olulisema muudatusena Eesti faktooringu turul 2021. aasta 1. novembril kehtima hakanud ebaausa kaubandustava tõkestamise regulatsioon (Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus), mis reguleerib pikimaid lubatud maksetähtaegu, et kaitsta toidu- ja põllumajandustoodete tarnijaid. Seadus tuleneb vastavast EL direktiivist (Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, 17. aprill 2019), mis mõjutab faktooringuturgu terves Euroopas.

Meie toode on regulatsiooniga vastavuses, kuivõrd tarnijale on tagatud kiired laekumised ja samal ajal saab ostja kasutada regulatsiooniga võrreldes pikemaid maksetähtaegasid. See on hea lahendus kõikidele osapooltele ja pealegi olukorras, kus senised maksetingimused tuleb viidatud regulatsiooni valguses nüüd tarnelepingutes kriitilise pilguga üle vaadata.

Milline on Eesti faktooringuturu seis?

KK: Eesti faktooringuturg on üks aktiivsemaid kogu Euroopas – aastas faktooritakse meil ligikaudu 5 miljardi euro väärtuses arveid. Faktooritud arvete osakaal Eesti SKP-st on umbes 20%, mis on kordades suurem kui näiteks Lätis ja Leedus, kus see moodustab vastavalt 3,5% ja 7% SKP-st. Üheks põhjuseks võib pidada Eesti üldist digiteerituse taset, väikesele ühiskonnale omast ärikultuuri ja ettevõtete valmidust innovatsiooniga kaasa minna.

PP: Ka pangad tegelevad kaubanduse rahastamisega ja on üha enam avatud koostööle just erinevate FinTech lahendustega, mis võimaldab neil turu kasvust osa saada. Näiteks Eestis teeme koostööd SEB-ga juba alates 2019. aastast.

Millised sektorid teie lahendusest eelkõige võidavad?

PP: Meie peamisteks sektoriteks on jaekaubandus koos toiduainetööstuse ja põllumajandusega, töötlev tööstus, ehitus ja logistika – need on valdkonnad, kus pikad maksetähtajad on tavapärased. Ühtlasi oleme saanud ka pakkuda finantslahendusi idusektori ettevõtete, kus käibekapitali vajadus on ehk kõige põletavam kasvu jätkamiseks.

Millised tehnoloogilised lahendused võimaldavad teil oma äri teha?

KK: Laiemalt võib öelda, et tänu Eesti e-riigi kiirele arengule suudame uutele turgudele siseneda kiirelt ja mugavalt. Kogu pilvetehnoloogia – see, et arvete menetlemine, arvete rahastamise toimingud, kõik on pilves. Tänapäeval on pilverakendused standardsed, kuivõrd meil on kolme osapoolega platvorm, siis saabki seda ainult pilves teha. Pilvetehnoloogiat usaldavad ka meie teenindatavad suured äriorganisatsioonid.

Teine oluline valdkond on digiallkirjad – meil on peaaegu et emapiimaga kaasa antud arusaam ja välismaale minnes suudame olla valdkonnaliidrid digiallkirjade juurutamisel ja anda soovitusi pankadele, kuidas kogu protsess võiks välja näha.

Meie e-taristu on algusest peale üles ehitatud võimalike pettuste vältimiseks. Faktooringus on see risk alati kõrge ja nii toetume ostjalt pärit infole. Digiteenuste pakkumisel kasutame rahvusvahelise mainega kodumaiseid tipptegijaid, nagu Guardtime ja Veriff. See loob kõrge tehnilise turvalisuse ja usaldusväärsuse arvete rahastamise teenuse pakkumisel. Kõigi osapoolte tahteavaldused saavad kas digiallkirja või plokiahela ajatempliga dokumenteeritud ning on igal ajahetkel valideeritavad.

Logime kõiki toiminguid platvormil ja oleme teinud need logid turvaliselt kättesaadavaks kõikidele platvormi kasutajatele. Eesti on e-riigina loonud hea valmisoleku kõikide selliste arenduste elluviimiseks ja kasutamiseks.

Millised on ettevõtte ambitsioonid ja tulevikuplaanid?

KK: Oleme sel aastal võtnud suuna põhja- ja kesk-ida turgudele, samuti panustame võimaluste loomisse Araabias ja Põhja-Aafrikas. Laienemine on omakorda ka Eesti kui e-riigi eduloo jagamine, sest meie teenuste pakkumisel digitaalselt vähemarenenud riikidesse aitame kaasa sealse ettevõtluse kaasajastamisse, viies end varem kurssi selle riigi võimalustega ja luues kohapeal kontakte, et vastavat lahendust saaks kasutada ka need ettevõtted, kes pole kohe valmis digitaalseid toiminguid läbi viima.

PP: Ambitsioonid on kõrged, sest usume nii meeskonda kui tootesse. Meil on oma arendustiim, seega oleme võimelised kiiresti muutustele reageerima ja neid vajadusi ka kiirelt ellu viima.

Tänavu nt Kesk-Euroopa suunal laienedes, kus pangad on väga paberi- ja templiusku ning faktooringuturg seetõttu alaarenenud, on SupplierPlusil võimalik sealsed rahastussuhted samuti 21. sajandisse tuua.

 Kes on tiimis ?

Tiimi on koondunud Eesti finantssektori tipud, kelle ambitsioon on kasvatada veelgi oma globaalset haaret. Ettevõttel on esindajad Lätis, Leedus, Poolas ja Ukrainas.

SupplierPlus tegevjuht on Kaspar Kägu, kellel on pikaajaline kogemus finantssektoris, ta on töötanud üle kuue aasta SEB privaatpanganduses. Asutajateks on Indrek Vilms (CCO), kes on aastaid töötanud panganduses ja Peeter Puppart (CBO), kelle tugevus avaldub just investeerimisvaldkonnas ja kellel on märkimisväärne kogemus ettevõtluses.

Finantsjuht Janek Stalmeister (CFO) on enam kui 15 aastat töötanud Tallink Grupis nii finants- kui ka tegevjuhi kohal.

Juriidilist valdkonda veab Airi Jansen-Uueda (CLO), kes on lisaks 14-aastasele kogemusele panganduses töötanud ligi kaheksa aastat Eesti Maksu- ja Tolliametis, kus juhtis erinevaid juriidilisi teemasid ja tegutses viimastel aastatel riskijuhina.

Meie müügimeeskond täienes hiljuti väärika partneriga – meiega liitus Hannes Laaser, kellel on pikaajaline tarneahela juhtimise kogemus.