Teist põlve hotellijuht

Daniel Habersatter on juhtinud Baltimaade esimest Hiltoni hotelli selle avamisest saadik. 2016. aastal avatud Hilton Tallinn Park Hotell kuulub juba 1919. aastal Conrad Hiltoni asutatud hotelliketti. Hiltoni hotelle mitmes riigis juhtinud Habersatterit intervjueeris Liisa Juhkam.

Olete välismaalane ja juhite siin Eestis hotelli. Ega see vist ei olegi ebatavaline, sest selles valdkonnas tegutsevad inimesed reisivad palju ja mitmest rahvusest töökeskkond näib olevat norm?

Tõsi, meie töötajaskond on väga mitmekultuuriline ja see ongi kujunenud normiks. Nii on see ka siin Eestis. Valdkond meeldib ka mulle seetõttu, et saan reisida! Uus koht tähendab põnevust, uusi kohti ja sõpru. Naudin seda väga ning pean kollektiivisisest erinevust just eduteguriks, mitte takistuseks suurepäraste tulemuste saavutamisel. Miks on hotellides palju inimesi näiteks Austriast või Saksamaalt? Põhjuseks on kõrge tasemega hotellikoolide paiknemine just neis riikides. Olen ise pärit Austriast, kus mu vanemad samuti hotelli pidasid. Kasvades hotellinduses olid mu unistused seotud selle alaga. Hotellindus on asi, mis meeldib sulle väga või ei meeldi üldse.

Kui palju on teil aidanud edu saavutada see, et tegutsete hotellinduses juba lapsepõlvest saadik?

Selleks et siin edukas olla, on vaja paari võtmeoskust. Esiteks klienditeeninduse oskust ja teiseks kirge. Pean ütlema, et kui sa pole selles valdkonnas olnud lapsepõlvest saadik, siis edu saavutamine pole võimatu, kuid see vajab palju tööd. Näiteks Hiltonis CV-sid vaadates valin pigem inimese selle taga kui tema töökogemused. Värban pigem konkreetseid isikuomadusi kui CV-s ettenäidatud töökohti. Tuleb välja selgitada, kas inimene armastab seda, mida ta teeb, ka siis, kui tal pole veel suurt kogemustepagasit. Kogenematul, kuid kirega tööd tegeval inimesel on võimalik tihti rohkem saavutada kui kvalifikatsiooniga kaastöötajal, kel kirg töö vastu ja õpihimu puuduvad.

Kuidas olete end koolitanud?

Hilton on tuntud arengut ja õpet pakkuva ettevõttena. Kõik tiimiliikmed saavad õppida Hiltoni e-ülikoolis, kus on üle 3000 kursuse. Õppesüsteem pakub erinevaid koolitusi, mis hõlmavad näiteks nii juhtimisoskusi ja enesearengut kui ka Hiltoni brändikoolitust. Samuti on igas Hiltoni hotellis olemas koolitusjuht, kes tagab töötajate arengu ning suunab neid koolitustele, mis on vajalikud, et oma ametis edukas olla, areneda ja tulemusi saavutada.

Hiltonis on ka juhtimisprogrammid ja ma olen õnnelik, et mind sinna saadeti. Seejärel läbisin karjääriarengukava, mida nimetatakse Shine’i programmiks ja mis tagas mulle ka mentori. Olin õigel ajal õiges kohas ja õigete inimestega. Olen väga tänulik oma mentorile, kes oli endine Hilton Berlini juht. Programm lõppeb kvalifikatsioonikeskuses, kus kvalifitseerutakse direktoriks, ja seejärel tuli mul läbida veel üks programm selleks, et saada peadirektoriks. Selline koolitus- ja arenguprogramm on üks põhjustest, miks olen endiselt Hiltonis juba üle 15 aasta. Kuidas kasvatada töötajate loojalsust? Usun, et olukorras, mil tööandja aitab töötajal kasvada ning tagab selleks vahendid, kasvab ka lojaalsus.

Kas oli midagi üllatavat, mida Eestis hotelli avades märkasite?

Üllatus oli minu jaoks see, et kõik avati õigel ajal vaatamata ajanappusele ja pingelisele ajale, hotellimaailmas pole see igapäevane nähtus. Hiltoni standarditele vastava teeninduse tagamine ei ole mõne nädalaga saavutatav, see vajab aega. Kui ma tulin, öeldi mulle: „Näed, siin on sinu kontorivõtmed ja aasta on hotelli avamiseni.” Sel hetkel polnud ju veel hotellihoonetki ja mul polnud ka oma meeskonda, kellega siin koos tegutsema asuda.

Minu kireks on olnud alati suhtlemine nii meeskonnaliikmete kui ka külastajatega. Seda mul sel hetkel muidugi veel polnud – kõik see  tuli luua. Aga ma ei kartnud tulla suurest 800 ruumiga hotellist 200 ruumiga hotelli. Nüüd saan öelda, et kõik toimib! Hotelli avamine on kui lapse kasvatamine. Ta sünnib, sa näed tema esimesi samme ja seejärel hakkab ta tegutsema. See on põnev periood!

Kuidas te töötajad leidsite?

See on algusest peale olnud hea kooslus varasematest Hiltoni töötajatest ning Eestis avalike konkursside kaudu leitud tiimist. Varasemad töötajad, kes olid juhtivatel positsioonidel, tõid sisse brändi standardid ja väärtused ning jagasid neid uute tiimiliikmetega.

Hiltoni avamisega saime tagasi ka mõned eestlased, kes tulid välismaalt – Austraaliast, Kanadast, Iirimaalt ja Suurbritanniast. Hiltoni töökogemus on suurepärane olukorras, mil oled saanud häid kogemusi välismaalt ning soovid kodumaale tagasi pöörduda, panustada oma kogemustega Eesti ettevõtetesse või vastupidi, saada kogemust siin Eesti Hiltonis selleks, et hiljem välismaa tööturule siseneda.

Kas teil on mõni soovitus Eesti juhtidele?

Juht peab olema avatud, saadaval. Selle tingimuse olen ma endalegi seadnud. Sa pead ausalt ja läbipaistalt suhtlema. Sa pead jääma töötajatega suhtlemisel tagasihoidlikuks ning iseendaks. Arvan, et tagasihoidlikuks tuleks jääda ükskõik mis positsioonil olles. Suhtlen töötajatega, et neid veelgi enam hotelli toimimisse integreerida. Eestis on turg väike, seega tuleb esmajärgus keskenduda inimestele. Ei tohi olla liiga karm. See aga ei kehti vaid Eesti kohta – igal pool on juhtidel võimalik olla töötajatega veelgi avatum, kui antud hetkel ollakse.

Kas vigade tegemine on teie meelest lubatud?

Jah ja vigadest rääkimine aitab kasvada. Hiltonis võtab juhipositsiooni saamine kaua aega, tuleb läbida väga palju etappe. Seega, mida varasemas etapist oma vigadest õppida suudetakse, seda väiksem kahju on neist ettevõttele. Üldiselt jõuabki suuremad vead ära teha enne juhipositsiooni saamist. Kui töötaja suudab neid tunnistada ja neist õppida, tulevad need üldiselt kasuks. Meeskonnatöö peaks olema siiski parim vahend vigade ära hoidmiseks.

Mida töötajad teilt ootavad?

Töötajad ootavad minult kindlasti head kommunikatsioonioskust. Selgete eesmärkide, ootuste seadmist – see on võti millegi elluviimisel ja saavutamisel. Kindlasti oodatakse minult läbipaistvust, vastutuse jagamist ning inimeste võimete arendamist, et nad saaksid ka iseseisvalt probleeme lahendada ning initsiatiivi üles näidata. Juhina pean olema hea otsuste langetaja, tehes seda samas töötajaid kaasates. Nad ootavad ka koos saavutatud edu tähistamist! On hea ütlus – juhiks ei sünnita, vaid arenetakse igapäevase töö kaudu.

Kuidas te töötajaid motiveerite ja neilt tagasisidet saate?

Igal aastal korraldame tiimiliikmete seas anonüümse küsitluse. Nad saavad hinnata ettevõtet ja tuua välja asju-tegevusi, mida tuleks parandada. Küsitluse eesmärgiks on muuta tööelu lihtsamaks. See on üks vahend, millega me tagasiside põhjalikult kätte saame.

Meil on olemas ka programm Thrive@Hilton-Body Mind and Spirit, mis koosneb mitmetest üritustest ning tegevustest. See on abiks töötajate motivatsiooni alalhoidmisel ja nii vaimse kui ka füüsilise tervise olulisuse mõistmisel. Heaolu on see, mis tagab, et suudaksid läbi põlemata nii tööl kui eraelus tulemusi saavutada.

Olete kaasa võtnud ühe auhinna. Kuidas see teieni jõudis?

Hilton Tallinn Park Hotell sai aprillikuus tunnustuse, mille nimeks on Connie auhind. See on suurim auhind kõikide Hiltoni brändi hotellidele üle maailma. Auhinna saajal on täiuslik tasakaal toote ja silmapaistva teeninduse vahel. Need hotellid kannavad Conrad Hiltoni unistust soojast teenindusest ja ühiseid väärtusi igapäevatöös. Connie auhind tuli meile suure üllatusena. Seda jagatakse välja aastas vaid neli tükki ja selle saamine olukorras, kus hotell on olnud avatud vähem kui kaks aastat, on suur au. Muidugi näitab see kogu meeskonna tehtud tööd. Hilton Tallinn Park Hotelli näol on meil olemas väga hea toode, aga sellest poleks auhinna jaoks piisanud. Meil on olemas ka motivatsioon külalisi teenindada.

Millised on teie juhtimispõhimõtted?

Inimesed tuleb seada esimesele kohale. Palgata tuleb õiged inimesed. Kedagi ei tohiks lihtsalt kohatäiteks tööle võtta, vaid ikka selleks, et täita inimeste unistusi ja pakkuda kliendirahulolu. Hoolitseda tuleb nii meeskonna kui ka klientide eest. Investeerides õigetesse inimestesse saavutad tulemusi.

Igapäevatöös ja elus üritan jälgida lihtsaid põhimõtteid. Näiteks ei e-kirjadele puhkuse ajal ning nädalavahetusel. Isegi üks kiri võib tasakaalu ära rikkuda. Nädalavahetused on puhkamiseks. Enne e-kirja saatmist mõtle, et ehk peaksid pigem helistama või töökaaslase juurde minema ning näost-näkku suhtlema. Asi, mis oleks telefoni teel aetud 30 sekundiga, võtab viis-kuus e-kirja. Aega tuleb targalt kasutada. Kuidas ma lõõgastun? Töötasin varasemalt hotellikokana, seega minu vahend pingete maandamiseks on kindlasti kokkamine. Ja muidugi golf! Eestis on golfi mängimiseks loodud head tingimused. Talvel tuleb selleks reisida, aga see mulle meeldib, nagu öeldud.

Lõpetuseks võin öelda, et see on kirg, miks me hotellinduses töötame. See on kirg töötada inimestega. 2013. aastal armusin Tallinna hotelli joonistesse, mis tundusid väga päikselised, ja nüüdseks on joonistest saanud töötav hotell.

CV

Daniel Habersatter

• Pärit Austriast
• sündinud 26.12.1979
• 2008-2011 Hilton Dresden, Saksamaa haru juht
• 2011-2015 Hilton Prague, hotelli juhataja
• 2015- Hilton Park Tallinn, hotelli tegevjuht
• 2017. aastast Eesti Hotelli ja Restoranide Liidu juhatuse liige