Tsemendipealinn Kunda sajanditagustel piltsõnumitel

Kunda ja tsement – need kuuluvad kokku nüüdseks juba 151 aastat. Kundas tsemenditootmise alustamise 150. juubeliaasta tähistamise eel tuli päevavalgele enam kui 250 tööstuse ajalugu kajastavat klaasnegatiivi, millest vanimad on pärit 19. sajandi lõpust. Kirjutab Ants Vill.

Kas me üldse võime aimu saada, milline oli eluolu minevikus, kui kedagi tollastest pole meile sellest enam rääkimas? Näiteks … 19. sajandi lõpu toona ülimoodsas tööstuskeskuses Kundas? Jah, kui näiteks keegi ärgas inimene märkab linnaarhiivis kaua puutumatult seisnud kaste, kus sees õrnad, kuid kõik senised keerulised ajad üle elanud klaasnegatiivid.

Negatiivid olid algselt Kunda linnamuuseumis. Aastatuhande alguse ümberkorralduste käigus aastal 2004, kui SA Virumaa Muuseumid võttis oma haldusse Kundas asunud muuseumid, toimetas üks muuseumitöötaja hulga fotonegatiive linnaarhiivi varjule. Selle põhjuseks oli soov hoida ära asjade võimalik tavapärane käik ehk rikkaliku fotokogu, mille üks osa ongi need klaasnegatiivid, tükeldamine ja mitme asutuse vahel hajutamine.

Nii need puitkastidesse pakitud klaasnegatiivid, iga neist eraldi ümbrikus, arhiivis seisidki, kuni Kunda viimase linnapea Kaido Veski terane silm neid seal märkas.  

Aken minevikku

Leiuga lähemalt tegelemine viis selleni, et tolleks ajaks digiteeritud negatiivide vastu hakkas huvi tundma Toomas Kään, kes on Kunda tsemenditehase kauaaegne suhtekorralduspartner ja kes eelmise juubeli puhuks (kümme aastat tagasi) oli kaante vahele pannud tehase ajaloo. Tulekul oli Kunda tehase uus, ümmargune 150. aasta sünnipäev.

„Mul tekkis siis mõte, et need väga põnevad fotod, mis avastati pärast raamatu valmimist, tuleks siiski ajaloo ja avalikkuse ette tuua. Ma sain nõusse ka Kunda Nordic Tsemendi juhid, eelkõige juhatuse liikme Meelis Einsteini. Neile see idee väga meeldis, nii leiti vahendid fotode digitaalseks restaureerimiseks ja näituse loomiseks,” rääkis Kään.

„Fotod olid juba mõni aeg tagasi digiteeritud. Nende, arhiivis algselt valgetesse pealkirjadeta ümbrikutesse pakitud negatiividega hakkas tegelema SA Virumaa Muuseumid teadur Uno Trumm. Aga nõudis hea hulga detektiivitööd, kuni Kunda ajaloo uurimise ja sellest põhjaliku monograafia kirjutamisega tegelev ja seega üks parimaid mõeldavaid eksperte suutis välja selgitada, mida ja keda oli fotodel kujutatud. Teada oli küll see, et paljude fotode autor võis olla legendaarne Kundas tegutsenud fotograaf Gustav Vilbaste, aga midagi kindlat ei tea me enamiku fotode autorite kohta siiani,” selgitas Kään.

„Fotosid on alates 1880. aastatest ehk üsna tsemenditehase algusaastatest ja kuni 1930. aastateni välja. Võiks öelda, et kaks epohhi – tsaariaeg ja Eesti Vabariigi aeg. Nii olid need negatiivid seal kastides olnud ilmselt pea sajandi puutumatuna. Tundmatud fotod ammu kadunud, kuid meenutamist väärivatest aegadest, nagu aken ajalukku, ka meie tööstusajalukku,” ütles Kään.

Me vajame ajalugu

Küsimusele, kas Käänil tuli tsemenditehase juhte ideega kaasatulemiseks kaua veenda, vastas AS Kunda Nordic Tsement juhatuse liige Meelis Einstein: „Ei, idee tundus huvitav. Enda kohta ütlen – mida vanemaks saan, seda rohkem hakkan ajalugu hindama. Ühtlasi tundus see idee väga hästi sobivat Kundas tsemenditootmise alustamise 150. aastapäeva tähistamisega. Me kõik vajame ajalugu.”

„Piltide kohta võib öelda, et praegust Kundat pole just lihtne neilt ära tunda. Selle ajaga on ikka palju muutunud, hinnanguliselt on säilinud nii 10-20 protsenti. Kõik muu on uus. Seda huvitavam on uurida, mis ja kuidas on muutunud,” täpsustas Einstein.

Ta lisas, et ajaloolane Uno Trumm on Kunda ja tsemenditehase ajaloo uurimisega väga põhjalikult tegelenud ja selle ka raamatutesse kirja pannud.  „Aga kui rääkida tehnikaajaloo seisukohalt, siis on Kunda tööstuse areng kulgenud samas taktis muu maailma tsemenditootmisega: kõigepealt šahtahjud, siis pöördahjud, märgmenetlus, poolkuiv menetlus jne. Ja nüüd juba moodne tehnoloogia. Päris viimane sõna pole Kundasse jõudnud, kuna CO₂ kvootide hüppeline kallinemine sundis meid viima klinkri tootmise kontserni teise tehasesse Ojamaal. Aga tsemenditootmine Kundas jätkub,” võttis Einstein kokku suure ja väärika ajalooga tehase käekäigu.

„Kogu tsemendimaailm otsib praegu uusi koostisaineid, et süsinikujälge kahandada. Üks paljulubav uus suund on kaltsineeritud savi kasutamise uurimine, et seda tsemendis klinkri asemel kasutada. Meil on käimas selles osas juba katsetootmine. Näis, kas see projekt hakkab „lendama“. Tehnoloogia on valmis, asi on juba äriplaani staadiumis, otsuseid on oodata lähiajal,” märkis Einstein. „Euroopa tsemenditootjad ja ühtlasi kogu ehitussektor ootab, et Euroopa Liit asuks turgu reguleerima nii, et mujal kvoodivabalt toodetud tsement ei pakuks ebaausat konkurentsi, et rohepööre ja energia kallinemine ei suretaks oma ehitusmaterjalitööstust välja.“

Artikkel jätkub ajakirja veebruarinumbris.