Uus juht. Õppimine peab olema juhi töösse sisse kirjutatud

Pidev areng ja tahe õppida peaks olema iga juhi DNAs. Elisa telemüügiosakonna müügitiimide juht Vaido Valgur kirjutab, mis on see, mis pole tema puhul lubanud ligi hiilida sel kõike-näinud-kõike-teinud tundel.

Uudishimu ja trots

Olen oma juhilt õppinud, et minu töö ja selleks vajalikud teadmised on mu enda vastutus. Kui ma ühte või teist ei tea, siis on minu ülesanne see puudujääk tasa teha, näiteks lugeda raamatuid, otsida infot internetist, kuulata-vaadata videoid, küsida nõu kolleegilt jne. Senisest töökogemusest on mul hästi külge jäänud mõtteviis, et parim motivaator õppimiseks on tunda ennast rumalana. Ja seda kõige paremas mõttes – kogu aeg peaks meelel olema küsimus „kui ma miskit ei tea, siis kuidas ma teada saaks?“. Info on vaja vaid üles otsida, endale selgeks teha ja siis tegutseda. Leia endas üles uudishimu ja pane end proovile lahenduskeskse mõtlemisega.

Toetav keskkond

Kuigi ennekõike hakkab juhi areng peale temast endast ja selle eest vastutuse võtmisest, mõjutavad seda kahtlemata ümbritsev keskkond ja ettevõtte väärtused. Kui juba juuretasandil on tegevusse sisse kirjutatud soov üheskoos midagi korda saata, olla avatud uuele ja areneda, siis ei ole ka kohta mugavustsoonile, mis lubaks paigale jääda. Paigalseisus hakkab kiiresti igav ja see on tihti hetk, kus inimesed hakkavad ringi vaatama ja soovivad ettevõttest lahkuda.

Õppimine töö käigus

Minult on mõnikord küsitud, kuidas mul jääb töö kõrvalt aega õppimise jaoks. Ikka arvatakse, et õppimine on ju tore ja oluline, kuid selleks pole muu kõrvalt mahti. Minul ja mu tiimil on õppimine tööaega sisse kodeeritud. Katsetame lahenduste leidmist töö käigus ja seeläbi ka areneme. Teeme vigu, kolistame ämbreid, aga mis peamine – õpime nendest.

Olen juhiks kasvanud töö kaudu. Kui alustasin müügijuhina, ei olnud mul põhjalikke teadmisi, kuidas inimesi juhtida. Lahendustele orienteeritud mõtteviis innustas aga ennast selles vallas harima. Lugesin palju, omandasin uut infot, jälgisin kõrvalt, mida kogenumad kolleegid tegid; küsisin ning võtsin kuulda nõu ja mõtlesin, kuidas seda kõike rakendada. Muidugi olen teinud vigu, kuid neist ka õppust võtnud. Näiteks müügijuhte juhtima hakates tajusin ühel hetkel, etma ei anna neile piisavalt vabadust ise tegutseda – kippusin nende eest palju ära otsustama ja tegema. Sain üsna kiirelt aru, et nii nad ju ei arene. Nii et ole uuendusmeelne, julge, katseta ja leia võimalusi õppida töö käigus.

Jaga kogemusi kolleegidega

See annab võimaluse üksteise teadmiste kaudu areneda. Juhina on mulle hästi oluline jagada oma kogemusi tiimiga ja saada omakorda teada, mis on nende kogemus. Ei tasu mõelda, et sul pole selle infoga midagi peale hakata. Võib-olla praegu tõesti ei ole, aga kunagi ei tea, millal mõni jagatud-kuuldud nipp probleemi lahendamisel abiks on. Üksteise nõuga toetamine ei jookse kunagi mööda külgi alla.

Mõni aeg tagasi kutsusime ühe kolleegi rääkima hajusate tiimide juhtimisest. See oli proovikivi, mille 2020. aasta paljudele juhtidele ootamatult kaasa tõi, aga tema oli sellega juba varem kokku puutunud. Õppisin tema kogemusest seda, et me võime küll olla surmkindlad, et töötajale edastatud info on õigel moel kohale jõudnud ja omaks võetud, aga see pole tingimata nii Kõik me omandame infot väga erinevalt. Niisiis on oluline küsida igaühelt tagasisidet ja mitte, et KAS info jõudis kohale, vaid MILLINE info jõudis kohale. Eriti oluline on see olukorras, kus igapäevaselt kontoris enam kokku ei saada. See ahhaa-moment andis mulle selgelt märku, et kuigi võid juhina töötada aastaid, annab teise inimese kogemus sulle vahel täiesti uue vaate. Seega ära hoia kogemusi endale, vaid jaga neid tiimis ja teiste kolleegidega. Küsi nõu, kui seda vajad.

Koolituselt praktikasse

Kindlasti tasub end aeg-ajalt täiendada majavälistel koolitustel. Küll aga ei tasu seal käia vaid käimise pärast, sest see on korralik loterii – sa võid, ent ei pruugi võita. Soovitan koolitusi valides mõelda mõnele tööalasele proovikivile: millist koolitust oleks vaja, et see lahendada. Ma võtsin mõni aeg tagasi kolleegi eeskujul ette Toyota Kata coaching’u kursuse. Toyota Kata on tööriist, mis aitab väikeste sammudega suuri probleeme või ülesandeid lahendada. Eesmärk oli luua endale selle koolituse abil praktiline nimekiri punktidest, kuidas paremini muudatusi juhtida. Kursuse jooksul tegin mitmel korral katset, et probleem lahendada. Eksisin, õppisin vigadest ja muudkui täiustasin seda nimekirja. Nüüd, pool aastat hiljem, on mu probleem lahendatud, metoodika selge ja ma toetan nende teadmistega ka meeskonda. Mõtle alati läbi, millised ootused sul koolitusele on. Veel parem, kui saad sinna minnes mõne konkreetse eesmärgi püstitada.

Ela avatud silmade-kõrvadega

Õppimine ei piirdu kitsalt oma valdkonna või tööspetsiifikaga. Uut infot võib püüda kust iganes. Mõni raamatust või filmist kõlama jäänud lausejupp ei pruugi praegu veel olla kasulik, aga kes teab, millal tekib äratundmine, et selle abil saab töös midagi uutmoodi teha. Ela avatud meelega!

Lõpetuseks: kui lubad oma mõtteisse ideeidu, et sul on küllalt kogemust ja pole enam kuhugi areneda, siis paned enda jaoks mitmed arenguteed lihtsalt kinni. Kui spetsialist tunneb oma ametis ehk ühel hetkel tõesti, et teab ja oskab peaaegu kõike, siis juhikarjääris seda naljalt ei kohta. Ma pole olnud kunagi sellises olukorras, et kõik on tehtud – panen pastakad lauale ritta ja lihtsalt vaatan, kuidas n-ö masin ise töötab. Kui tulemused on mingil hetkel kehvemad, keskendun sellele, kuidas neid parandada. Ja kui tulemused on suurepärased, on alati võimalik panustada kvaliteedile.