Vestlusring: Kui näed läbipõlenud kolleegi või alluvat – mida peaks kohe tegema, millele mõtlema?

Roland Tokko (27)
BändCämp

Meelelahutusbränd BändCämp teeb ja korraldab firmabändide festivali, pakub agenditeenust, teeb meeskonnakoolitusi jne. Ning kui tuju tuleb, võtab Roland ka ise kitarri kätte. Teisalt köidab teda ettevõtlus ja investeerimine. Ta on mitu korda käinud Ameerikas kuulamas „Rikas isa, vaene isa“ autorit Robert Kiyosakit ning loonud seal hea kontaktivõrgustiku – ta ei välista, et paneb ka seal mõne firma kunagi käima.

Läbipõlemine on hea sõna, aga mida see ikkagi tähendab? Kuidas otsustada, kas inimene on läbi põlenud, stressis või lihtsalt väsinud? Vähemalt definitsioon ütleb, et see on kompleksne häire, mille tunnuseks suur kurnatus ning negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Olen ka ise sellele lähedal olnud, kui mõnda uut asja hakkan tegema. Kuidagi on jäänud külge see halb harjumus, et tahan kõik ise ära teha. Tundub, et läbipõlemiseni läheb siiski tükk aega, enne on ilmselt pikk stressiperiood.

Kui keegi on läbi põlenud, siis tuleks küsida, milline on selles firmas keskkond või kas meeskonnas ikka eksisteerib tiimitöö? Kas keegi küsis sellelt inimeselt, kuidas teda saaks aidata? Ning vigade tegemine peab olema OK. Ei saa olla mõtteviisi, et „ma ei tohi eksida, muidu saan kahe“. Samuti tuleb tähistada kordaminekuid. Iga võitu! See võiks olla lausa firma reeglites kirjas.

Inimese elu koosneb neljast osast: füüsiline, emotsionaalne, mentaalne ja spirituaalne. Ostsin USAst märkmiku, kus on nädalakompass. See tähendab, et veidi planeerimist, ja saad iga nädala kohta kirja panna, mis on igas sinu rollis tähtis: sina kui ettevõtja, sina kui pereliige jne. Jagan need asjad päevade peale ära. Ja kui täna sai see tehtud, mis mulle tõeliselt tähtis on, siis rohkem ma ei muretse, homme on juba uued ülesanded.

***

Kai-Riin Saluste (28)
Elion

Kai-Riin toimetab Elioni kommunikatsioonitiimis ning vastutab kliendikommunikatsiooni eest. See hõlmab suhtlust nii era- kui äriklientidega, kanaliteks sotsiaalmeedia, kliendiajakirjad ning automaatteavitused. Ta on õppinud rekreatsiooni ja majandust, täiendanud end Stockholmis. Hobiks on sulgpall, mida ta on mänginud nii Eesti koondise eest kui Rootsis klubi tasemel.

Arvan, et läbipõlenud inimest ei tohiks tema koormaga üksi jätta. Palju sõltub sellest, kui avatud ja mõistev on kollektiiv ning töökeskkond – millised suhted on kolleegidel omavahel ning juhiga. Inimesed tahavad olla tublid ja paljud ei näita välja, et neil üldse on pingeid või ülekoormus. Avatuse võib blokeerida näiteks hirm ja siis hoitaksegi kuhjunud pingeid enda sees. Tegelikult on ju oluline nautida ka protsessi, mitte ainult lõppeesmärki.

Meil Elionis on asjad näiteks nõnda seatud,  et iga nädal on inimestel oma juhiga üks-ühele kohtumise aeg. Igapäevane tempo on kiire ja sellised vestlused on väga head pingete maandamiseks ning teemade arutamiseks.

Läbipõlemine tekib paljuski ka sellest, et hästi lihtne on hakata oma otseste tööülesannete kõrval tühja-tähjaga tegelema. Kolleeg tuleb tuppa, hakkab rääkima, ja juba oledki oma teemast väljas. Aga kui kindlalt tead oma prioriteete, siis ka jälgid neid paremini. Mõistlik on aru saada kõige tähtsamatest asjadest ja need päeva või nädala planeerimisel fookusse võtta. Muidu läheb tegemata asjade nimekiri kohutavalt pikaks ja kõik tundub võrdselt oluline.

Oma tegevusi planeerides kasutan „7 harjumuse“ ülesannete nelja jaotust: olulised – pakilised, ebaolulised – mitte pakilised. See aitab fookust hoida.

***

Brit Tammeorg (23)

Brit veab Baltikumi suurimas teaduspargis Tehnopol eest inkubaatorit, mille eesmärk on aidata valitud idufirmadel globaalset haaret saavutada. Startup Inkubaatoriga on näiteks seotud sellised edulood nagu Click and Grow, Defendec, Transferwise, Flipper, Publification ja GateMe.

Brit tunnistab isegi, et on hingelt ettevõtja. Üks tema ettevõtmistest pakub nn soft-landing-teenust, mis aitab välismaistel ettevõtetel Eestis mugavalt kanda kinnitada. Armastab joogat ning reisib igal võimalikul juhul.

Olen nõus, küsimus on paljuski selles, kuidas läbipõlemist defineerida. Arvan, et kõigepealt tekib vaimne läbipõlemine ja kui inimene signaalidest aru ei saa, siis ütleb keha üles.

Pingeolukorras peaks aja maha võtma ja keskenduma kõige tähtsamatele tööülesandele – kõik muu tuleb tööl tahaplaanile jätta. Inimestel on komme ebaolulisi asju oma päeva kuhjata ja siis ongi tunne, et mitte midagi ei jõua töönädalaga ära teha. Meie kasutame sellist programmi nagu Trello, kus jälgime, et igaks nädalaks on paika pandud kindel prioriteet, mis tuleb kindlasti ära teha. Kui prioriteetide arv ületab nädala kohta nelja-viie piiri, siis seda on liiga palju ja fookus läheb kaduma.

Sport alati sellises olukorras stressi ja läbipõlemise vastu ei aita. Tean naisterahvast, kes oli väga stressis ja tegi trenni teadmises, et ta peab iga hinna eest seda tegema. See oli nagu piits – see ei teinud teda õnnelikumaks, vaid vastupidi, kurnas keha ja vaimu.

Mina usun rotatsiooni olulisusse töös, sest see välistab või vähemalt vähendab rutiini, mis tuleb siis, kui ühte tööd tehakse pikki aastaid. Teiseks on tähtis tunnustuse jagamine, kui oled ühe töölõigu hästi ära teinud. Tihti unustame ka ise end tunnustada või premeerida, ülemusest rääkimata.

Meil on Startup Inkubaatoris näiteks koridori seinale joonistatud suur karikas, kuhu kirjutatakse markeriga selle inimese nimi, kes on midagi lahedat ära teinud. Ja kui keegi on näinud kõvasti vaeva mõne kiireloomulise projekti kallal, siis on normaalne, kui inimene ei astu järgmisel päeval kell 8 kontorisse nagu teised. Ka on meil komme pärast olulisi üritusi või projekte koos õhtustama minna, et tähistada nii väikeseid kui ka suuri võite. Ja muidugi ideaalne asi stressi ja läbipõlemise vastu on mõtteviis, et elu on üks suur mäng, kus pole vahet, kuidas üks konkreetne päev läheb, lõppkokkuvõttes on ikka kõik hästi.

***

Martin Lepa (35)
Kinkstoni asutaja ja juhataja

On kasvatanud enda asutatud Kinkstoni kingiagentuuri kingituste valdkonnas Eesti üheks suurimaks, nüüd vaatab uute reklaamivaldkondade järele ning laiendab firmat Soomes. Aavo Sarapi käe all sai tema lemmikuks jalgpall, viis aastat oli ta ka elukutseline  FC Floras. Kuid börsil mängimine ja ettevõtlus köitsid rohkem ning ta loobus jalgpallist. Kui vahepeal oli rõhk müügil ja turundusel, siis nüüd köidavad teda vaimsed, psühholoogilised ja enesearenduslikud teemad.

Läbipõlemisohus oleva inimese tunnen ära selle järgi, et ta muutub närvilisemaks ja tema tööefektiivsus hakkab langema. Meil on seda juhtunud, sest meil on hooajaline töö, näiteks jõuluperioodil tuleb vahel ületunde teha. Siis tuleb töötajaga rääkida, ehk annab mõnda tööd edasi lükata või mõnele kolleegile delegeerida. Vahel aitab ka paar vaba päeva. Kui on näha, et mõne töötaja koormus on jäädavalt kõrge, siis tuleb palgata lisatööjõudu.

Läbipõlemine sõltub hästi palju ka töövälisest ajast ehk sellest, kuidas sa taastuda oskad. Raamatu „Täiusliku pühendumise jõud“ autorid jälgisid muuhulgas seda, kuidas tippsportlased suutsid 10-20 sekundiks lõdvestuda. Edukas on see, kes suudab selle imelühikese võimaluse ära kasutada, puhata ning taastuda. Tipud suutsid seda ja nad ei olnud mängu lõpuks nii väsinud.

Ka äris kehtivad feng shui ja ajurveeda põhimõtted – tuleb hoida vaimset ja füüsilist tasakaalu. Kui stress tõuseb, siis tuleb ka füüsilist koormust kohe tõsta.

Edu saavutamine pole ei sprint ega maraton, vaid väikeste spurtide ja taastumiste jada. Hoiad end toonuses, nii et kui on vaja ennast kokku võtta, siis suudad seda. Ja seejärel võtad aja maha…

Ja veel: inimesel peaks olema ikkagi unistuste töö, muidu põleb ta varem või hiljem läbi. Kui ta on vales kohas, siis ta raiskab oma aega. Olen hästi skeptiline, kui firmasse tulevad juristitüdrukud müüma, sest notaribüroo praktika tundus neile väga igavana. Läheb aasta-poolteist mööda ja siis saavad nad ka ise aru, et nende süda on mujal.