Kliimarisk, mida ei saa enam eirata

Ettevõtluskeskkond on habras. See on selgemast selgem kas või COVID-19st põhjustatud majanduslanguse, äritegevuse piirangute ja tarneraskuste näitel. Sarnaselt võivad ettevõtlust mõjutada kliimamuutusega kaasnevad tegurid, kui me midagi ennetavat ette ei võta. Kirjutab Sustinere keskkonnanõustaja Sirli Pehme.

*

2019. aasta sügisel deklareeris 181 suurfirma (sh IBM, Amazon, JPMorgan, Apple, Ford jt) juhti ühiselt, et ettevõtluse eesmärk on lisaks omanike huvide tagamisele seista huvigruppide ootuste eest laiemalt. Üks viiest lubadusest käis looduskeskkonna kaitsmise ja jätkusuutlike lahenduste kohta.

2020. aasta alguse Davosi maailma majandusfoorumi globaalsete riskide raportis jõudsid esmakordselt ajaloos viie kõige tõenäolisema riski hulka üksnes keskkonna ja kliimaga seotud teemad. Selle kümnendi olulisimaks riskiks peeti suutmatust tegeleda kliimamuutustega.

Kliimamuutuste mõju tavalise Eesti ettevõtte jaoks

Globaalsed kliima- ja keskkonnaprobleemid mõjutavad otseselt ka meie ettevõtteid. Ressursse jääb vähemaks,toormehinnad tõusevad, volatiilsus ja kättesaadavus on kahtluse all, eriti tootmissektoris, riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid kehtestavad rangemaid nõudeid. Samuti võib keskkonnamõjude puudulik juhtimine kujuneda takistuseks tellijate ja tarnijatega kokkuleppimisel ning rahastuse kaasamisel. Keskkonnasõbralikkus saab tarbijatele hügieenifaktoriks.

Neli sammu, et olla võitjate seas

1. Tee selgeks hetkeseis

Vaata üle, millised tegevused on suurima keskkonnamõjuga. Arvuta kokku näiteks CO₂ jalajälg ettevõtte- või tootepõhiselt, tee põhjalikum toote-teenuse elutsükli analüüs või toetu juba tehtud uuringutele. Mõjude kvantifitseerimine annab vastused, mis suunas muudatusi teha ja milline on nende võimalik mõju.

Asjale olekski mõistlik läheneda juba toote või teenuse planeerimisel, näiteks hinnata alternatiivsete materjalide, pakendite või transpordilahenduste keskkonnamõju. Samuti vaadata, et protsessi käigus ei tekiks liigselt jäätmeid, mis on majandusliku ebaefektiivsuse indikaator.

Selline kaardistamine ei aita pelgalt negatiivseid mõjusid vähendada, vaid annab võimaluse (ka numbriliselt) mõista, kas ja kui palju ettevõtte tegevus maailma looduskeskkonda hoopis kaitseb.

• Sea mõõdetavad eesmärgid

Otsusta, milline on ettevõtte ambitsioon. Ilma avalikult välja öeldud eesmärgita võid hiljem uhkustada mis tahes edasiminekuga, isegi kui tegelik mõju oli marginaalne – kuid tarbijad võivad sel juhul firmat süüdistada rohepesus. Ettevõtted (sektorist olenemata) tulevad ridamisi välja lubadusega saada kliimaneutraalseks (või suisa -positiivseks) – neid näiteid on ka tavapäraselt suure jalajäljega sektorites, näiteks energiatootmises (Vattenfall), metallitööstuses (Hybrit) ja põllumajanduses (Valio). 

Pane paika arengusuunad negatiivse mõju vähendamiseks ja positiivse suurendamiseks. Kasuta ära jäägid/kaassaadused, paranda ressursi- ja energiatõhusust, hakka tarbima taastuvenergiat, vaheta välja suure ökoloogilise jalajäljega sisseostetavad materjalid jne.

Muidugi pead arvestama, mida on võimalik muuta; kui suur on eelarve selleks; mis nõuab koostööd teiste organisatsioonidega ja mida saab ettevõte üksi ellu viia ning milline on inimressurss.

Kliimaneutraalsuse saavutamine enda tekitatud süsinikuheite kompenseerimise abil ei tohiks olla peamine taktika. Ennekõike tegele mõjude vähendamisega. Siiski, nn offset-lahendusi valides jälgi, et need vastaksid rangetele kvaliteedikriteeriumitele.

• Toeta sõnumit andmetega ja väldi rohepesu 

Ilmselt on igale ettevõttele tähtis, et keskkonnahoidliku tegevuse sõnum jõuaks sihtgrupini. Tõsisemalt võetakse neid, kes suudavad ilusaid sõnu reaalsete andmetega kinnitada.

Sustinere iga-aastase Eesti 100 suurima mõjuga ettevõtte uuring näitab, et 35% siinset ühiskonda enim mõjutavatest firmadest räägib aastaaruandes oma ressursikasutusest. 24% kajastavad jäätmetekke ja 20% CO₂ või muu emissiooni teemasid.

Faktidele tuginemine on ülioluline selleks, et roheliste väidetega veenvalt avalikkuse ette tulla. Kui vahetada pakend välja keskkonnasõbralikuma vastu, ent toote kogumõjust moodustab see vaid 5%, siis peaks tegelema (ka) suuremate mõjukohtadega. Sel juhul võib turunduses rohelisusele viitamine kriitilisematele huvigruppidele silma torgata kui eksitav info ning tekitada rohepesu süüdistuse tõttu hoopis mainekahju. Leia tasakaal kiirete võitude ja olulise mõjuga sammude vahel.

• Kaasa ja mõjuta teisi

Sageli ei seisne suurim keskkonnamõju ettevõtte otsese kontrolli all olevates protsessides, vaid hoopis tarneahela varasemas või hilisemas etapis (nt tooraine kaevandamisel või toote-teenuse kasutusfaasis).

Oma püüdluste saavutamiseks tuleb teha koostööd väärtusahelaüleselt, kaasates tarnijaid ja koostööpartnereid (et nad oma jalajälge vähendaksid), mõjutades kliente ja tarbijaid (et nad oma käitumist muudaksid).

Mine veelgi kaugemale – inspireeri avalikkust ja poliitikakujundajaid, tehes näiteks sektoriülest koostööd. Ilmselt on ühe valdkonna ettevõtetel sarnased lahendamist vajavad küsimused. Kui tõuseb sektorisisene standard, on see vesi eestkõnelejate veskile. Hea näide koostööst on mullu sügisel algatatud Tech Green Pledge – Eesti IT-ettevõtete ühine lubadus saada 2030. aastaks kliimaneutraalseks.

---

Kapital muutub roheliseks

Kliimariskide arvestamine sai investorite kogukonnas uue mõõtme 2020. aasta alguses, kui maailma suurima varahalduri BlackRocki juht Larry Fink teatas, et see on investeerimisrisk, ja lubas fossiilsete kütuste investeeringutest (esialgu teatud tingimustel) väljuda. Survet avaldatakse ka ühiselt: eelmisel aastal nõudis 200 suurinvestorit kasvuhoonegaaside 47 emiteerijalt nende ettevõtete tegevuse kooskõlla viimist Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. 

Seni pigem välismaailma mõjutavad looduskatastroofid (nt Amazonase ja Austraalia põlengud) sagenevad, tekitatud kahju kasvab, sh Eestis – 2019. aasta oktoobritormi kahjud ulatuvad kindlustusfirmade sõnul 2 miljoni euroni.

——————————

Head näited:

* Eesti kunstmuru-jalgpalliväljakute tootja Advanced Sports Installations Europe taaskäitleb vanade väljakute materjali uute ehitamisel (70% väiksem CO₂ jalajälg kui lähimal konkurendil).

* Eesti idufirma Reverse Resources arendab protsesse ja tarkvara rõivatehastes tekstiilijääkide väljaselgitamiseks ja nende suunamiseks taaskasutusse.

* Rimi kutsub tarbijaid üles keskkonnahoidlikkusele (toiduraiskamine, plastik, harimine kodulehel ja sotsiaalmeedias), kasutab taastuvenergiat ja on lubanud 2020. aasta lõpuks olla kliimaneutraalne.

* Eesti Raudtee, JCDecaux Eesti, Statistikaamet jt lähtuvad kontorite keskkonnajalajälje vähendamisel nn rohelise kontori põhimõttest.

* I Land Sound viis festivali keskkonnamõjud miinimumini: päris toidunõud ühekordsete asemel, mobiilne taaraautomaat, konitopsid, 25 jäätmesorteerimisjaama, toidujäätmed kohapeal kompostiks, toitlustajate kohustus pakkuda vähemalt üht taimetoitu jne.

* DPD pakiveod on süsinikuneutraalsed – nad mõõdavad CO₂ heidet, vähendavad selle teket (veoringide efektiivsus, alternatiivkütused) ja kompenseerivad järele jääva emissiooni koguse.

* Perefirma Estanci ambitsioon on liikuda süsinikuheite sidumise tehnoloogiate arenduse poole. 

—————————————

Mis on mis?

Globaalne kliimamuutus: soojeneva kliima peamine põhjus on teadlaste hinnangul inimtegevus. Kliimasoojenemist tingib kasvuhoonegaaside kõrge sisaldus atmosfääris. Kasvuhoonegaasidest kõige rohkem emiteerib inimtegevus süsihappegaasi (CO₂), aga mõjutavad ka teised, nt CH₄, N₂O. Inimtekkelist kliimamuutust põhjustab eelkõige fossiilsete kütuste kasutamine (energia- ja transpordisektoris), intensiivne põllumajandus, metsade maharaiumine, turbaalade kuivendamine jpm.

Võrreldes 1880. aastaga on CO₂ sisaldus atmosfääris kasvanud 40% ja maa keskmine temperatuur tõusnud üle 1°C. Globaalne soojenemine, sellest tulenev arktikajää sulamine, mereveetaseme tõus, äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine jm mõjutavad otseselt nii inimest kui ka kõiki teisi liike. ÜRO kliimaraport (2018) hoiatab, et maa keskmise temperatuuri tõus üle 1,5 °C võib tuua kaasa selliseid tagajärgi, millega inimesed ei suuda toime tulla.

Vaata ka: www.kliimamuutused.ee.

Süsiniku jalajälg: mingi tegevuse või üksuse tekitatud kasvuhoonegaaside heite kogus (ühik: tonni CO₂ ekvivalenti). Organisatsioonid liidavad enda põhjustatud süsinikuheite arvutamiseks kokku: a) otsesed emissioonid õhku, nt energiatootmine või autopark; b) ostetud energia tootmisest tekkinud heite; c) sisendmaterjali, kontoritarvete, transpordi, jäätmete jt tegevustega kaasneva heite; d) mõnel juhul ka jaemüügist, kasutamisest ning elutsükli lõpus utiliseerimisest tulevad heited.

Kliimaneutraalsus: see tähendab, et inimtekkelised kasvuhoonegaasid on tasakaalus süsiniku atmosfäärist sidumisega. Süsinikku saab siduda looduslikult (nt metsad, muld) või püüda fossiilkütuste põletamisel tekkivat heidet kinni carbon capture’itehnoloogiate abil. Euroopa Liit on kokku leppinud selles, et aastaks 2050 jõutakse kliimaneutraalsuseni. Selle eesmärgi saavutamiseks valmistatakse praegu ette kliimaseadust.