Veebruari algul kuulutati tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja“ võitjaks Eesti Töötukassa. Organisatsiooni personali peaspetsialist Evelin Ausmees ütleb, et see oli suur üllatus, ent samas üsna loogiline, arvestades kõike, mis tehtud, ning tiimi tugevat motivatsiooni oma igapäevatöö tegemisel. Kirjutab Tuuli Elstrok. Tööandja brändinguga hakati töötukassas tegelema 2018. aastal, mil kaasati ka partner, agentuur Instar EBC. Evelin Ausmees […]
Veebruari algul kuulutati tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja“ võitjaks Eesti Töötukassa. Organisatsiooni personali peaspetsialist Evelin Ausmees ütleb, et see oli suur üllatus, ent samas üsna loogiline, arvestades kõike, mis tehtud, ning tiimi tugevat motivatsiooni oma igapäevatöö tegemisel. Kirjutab Tuuli Elstrok.
Tööandja brändinguga hakati töötukassas tegelema 2018. aastal, mil kaasati ka partner, agentuur Instar EBC. Evelin Ausmees töötas siis agentuuri poolel ja kui töötukassa just tema kliendiks sai, oli ta algul üsna pettunud. „Mu esimene mõte oli, et mis asja, mis töötukassa? Teistel tundusid palju ägedamad projektid olevat. Aga kui nägin projekti vältel seal töötavaid inspireerivaid inimesi ning sain aru töötukassa tegevustest, olemusest ja visioonist, siis taipasin, kui äge organisatsioon see tegelikult on,“ ütleb ta.
Omajagu väljakutseid
„Kõik teadsid ju töötukassat kui teenusepakkujat: võimalust saada toetust ja teenuseid, muuta karjääri ning leida endale töötajaid,“ selgitab Ausmees. „Kuid seda, et töötukassa võiks ise ligitõmbav tööandja olla; et siin töötavad vaimustavad inimesed ja et siin on inspireeriv õhkkond, ei teadnud väljaspool keegi.“
Evelin Ausmees
Teiseks on Ausmehe sõnul iga tööandja brändingut puudutava tegevuse eelduseks, et organisatsioon mõistab selle vajalikkust. „Juhtkond peab aru saama, et ei piisa lihtsalt töökuulutuste ülespanemisest, vaid me peame laiemat vagu kündma, tööandjana inimeste alateadvusesse jõudma,“ selgitab ta. „Nii et suureks väljakutseks oli ka juhtide kaasamine ja selgitamine, miks me seda tegema peame, eriti kuna igal tegevusel on ju rahanumber taga.“
Kui lisada siia juurde vajadus korraldada kõike hästi läbimõeldult ja läbipaistvalt, sest tegu on ju avaliku huviga maksumaksja raha kasutamisel, on selge, et väljakutseid jagus.
2020. aasta lõpuks pandi paika süstemaatiline tegevuskava, kuidas läbi erinevate sisse- ja väljapoole suunatud tegevuste kuvada töötukassat kui atraktiivset tööandjat (mille töötajad on, muide, viimase rahulolu-uuringu kohaselt lausa 96% oma organisatsioonile pühendunud). Lepiti kokku väärtuspakkumises, tööandja tunnuslauses („Koos muudame töömaailma!“), valmis said maandumisleht töötukassast kui tööandjast (www.meietootukassa.ee) ning videod, mis tutvustavad organisatsiooni eri nurkade alt.
Täiskäik sisse
Ettevalmistused tehtud, oli aeg tegudele asuda. Agentuuri poolt projekti vedanud Ausmees asus 2021. aasta algul päriselt töötukassasse tööle ja tööandja brändinguga hakati tegelema süstemaatiliselt. Eesmärk oli saada unistuste tööandja tiitel. „See oleks ju selge hinnang minu tööle,“ ütleb ta.
Tegevus- ja kommunikatsiooniplaani selgrooks said teemakuud töötajatele, et nad oleksid jätkuvalt oma organisatsiooni fännid.
Tegevus- ja kommunikatsiooniplaani selgrooks said teemakuud töötajatele, et nad oleksid jätkuvalt oma organisatsiooni fännid. Iga kuu oli fookuses konkreetne teema, näiteks aprill oli mitmekesisuse, mai tervise, september keskkonna, oktoober elukestva õppe ja detsember väärtuste kuu. Iga teema juures postitati sotsiaalmeedias midagi sellest ka väljapoole, potentsiaalsetele tulevastele töötajatele. „Sellest on vähe kasu, et me ise end kui tugevat organisatsiooni teame, kui soovime uusi töötajaid leida. Kogu maailm peab teadma, et siin on äge,“ sõnastab Ausmees aastataguse eesmärgi.
Kui võtta näitena tervisekuu mais, siis oli enne Ausmehe liitumist tiimiga tegu tervisenädalaga. Tema aga venitas selle suure spordisõbrana terve kuu peale. „Hommikuti on meil Teamsis 10-minutiline hommikuvõimlemine, samuti käisime eelmisel aastal terviseradasid avastamas, eesmärgiks kamba peale 100 rada läbi käia.“ Meeskondi suunatakse ka väljaspool kontorit midagi ühiselt tegema, näiteks korraldati nii eelmisel kui sel aastal sammulugemise võistlus.
Vastavalt teemakuule pakutakse töötajatele võimalust kuulata silmaringi laiendavaid vebinare, nt toitumisest, investeerimisest, ringmajandusest jmt, tehakse postitusi siseveebi ning kaasatakse töötajaid kõikjal, kus võimalik. Näiteks tõi Uuskasutuskeskus keskkonnakuu raames töötukassa kontorisse kasti, kuhu sai oma seisma jäänud asjad tuua. Aprillis oli teemaks mitmekesisus ning kuna töötukassa tähistab sel aastal 20. sünnipäeva, kogus Ausmees töötajate mälestusi ja juhtumisi, mis said samuti nii siseveebis kui ka sotsiaalmeedias postitusteks. Samas nendib ta, et asju tuleb teha teatud mõõdukusega: „Praeguse sõja taustal on meie töömaht kasvanud, nii et tõmbame pehmete teemadega veidi tagasi, muidu on inimestele kõike liiga palju.“
Töötukassas töötab kokku umbes 950 inimest, nii et see on paras proovikivi, et kõike, mida tehakse, ühtemoodi tajuda ja sellega kaasa minna. „Hästi lihtne oleks igasugu brändiasju teha sellises kohas, kus on vaid üks kontor ja kõik toimub seal,“ ütleb Ausmees. „Nii et minu praegune ülesanne on teha nii, et keegi näiteks Võrus ega Valgas ei tunneks end kõrvalejäetuna. Õnneks on mul igas maakonnas käepikenduseks töötukassa brändisaadikute grupp, kes mind toetab: aitab teemakuude jaoks sisu luua, kohapealset tegevust korraldada ja ka väljaspool organisatsiooni meist kui tööandjast rääkida,“ selgitab Ausmees. „Näiteks kui mõni töökuulutus välja läheb, saadan selle alati ka brändisaadikutele, kes aitavad seda piirkonnas võimendada.“
Missioonitundega tiim
Eks hea motivatsioonipakett, paindlikud töötingimused ja oma inimeste tervise eest hoolitsemine on viimastel aastatel paljude organisatsioonide osaks saanud. Mis siis töötukassa puhul nii erilist on? „Ma arvan, et see on töö sisu – see, mida päriselt iga päev teeme,“ ütleb Ausmees. „Me tunneme, et oma töölõike tehes me tegelikult muudame kellegi elu, meie tööl on selge missioon. Töö moodustab inimese elust suure osa ja kui saad teha seda, mida tahad, ning see annab ka ühiskonnale laiemalt teatava väärtuse, paneb see silmad särama.“ Ausmees tunneb ise samuti selgelt, et tema töö toetab kolleegide, näiteks töövahenduskonsultantide, juhtumikorraldaja või juristi igapäevast tööd. „Olen väga uhke selle üle, et töötukassas töötan, ja usun, et inimesed, kes siia satuvad, ongi suure südamega.“
Töötukassa Võru tiim
Töötukassa väärtusteks on usaldus, koostöö ja uuenduslikkus ehk UKU, nagu nad seda nimetavad. Ausmees usub, et inimese väärtusi niisama lihtsalt muuta ei saa: „Temas endas peab see olemas olema – ta peab tahtma koostööd teha, otsima uuenduslikke lahendusi, usaldama… Samas on ühel rohkem välja arenenud ühed, teisel teised väärtused, ja siin töötukassa seltskonnas on võimalik, et muutud veelgi uuendusmeelsemaks ja hindad veelgi kõrgemalt koostööd.“
Inimeste väärtushoiakud saavad selgeks juba töövestlustel ning viimastel aastatel on näha, et teadlikkus töötukassa väärtustest on tõusnud. „Aina enam teadvustatakse endale, kuhu kandideerima tullakse,“ sõnab Ausmees, „ja sageli on need inimesed, kes on valmis palganumbris ehk veidi järele andma võrreldes erasektoriga – nad teavad, et saavad siin midagi suurt ära teha.“
Töötukassa väärtusteks on usaldus, koostöö ja uuenduslikkus ehk UKU, nagu nad seda nimetavad.
Edu hindamine
Kui töötukassa 2018. aastal tööandja brändingu teemat vedama hakkas, oli neil konkurssidel kandidaate kesiselt ja kandidaadid ei teadnud, mis organisatsioon see tööandjana üldse on. Paari viimase aasta jooksul tehtud tööd mõõtes on selgelt näha, et kandidaatide arv ühe konkursi kohta on suurenenud ja nad on aina teadlikumad. „Kõik, kes on meile kandideerinud, teavad, kes me oleme. Nad on meie kohta uurinud, teavad, mis hüvesid me pakume ja mis kvaliteedimärgised meil on,“ rõõmustab Ausmees. Lisaks teadlikele kandidaatidele on edu mõõdikuks ka otsimisprotsessi pikkus alates töökuulutuse avaldamisest kuni lepingu sõlmimiseni – mida lühem, seda parem.
Personaliosakond Marimetsa rabas
„Mingil määral annab me töö tulemustest aimu ka personali voolavus,“ jätkab Ausmees. „Eks see on suuresti juhtides kinni, aga tugev organisatsioonikultuur hoiab mõne hea töötaja kindlasti meie juures.“
Paari viimase aasta jooksul tehtud tööd mõõtes on selgelt näha, et kandidaatide arv ühe konkursi kohta on suurenenud ja nad on aina teadlikumad.
Järgmised väljakutsed
Evelin Ausmehe silmis on unistuste tööandja tiitel väga kvaliteetne auhind. „Seal on ju kolm vaadet: organisatsiooni, žürii ja potentsiaalsete töötajate oma, mis peavad omavahel hästi haakuma. Igasugused märgised ongi omamoodi lakmuspaberiks, kvaliteedi näitajaks, seletades organisatsiooni olemuse hästi lihtsalt lahti.“ Eelmise aasta lõpul arutaski ta kolleegidega, et võiks kohe nüüd tiitlit püüdma minna, sest isegi kui seda ei saa, on see väga hea õppekoht. Õnneks oli tagasiside väga hea.
„Jah, ent nagu žüriiliige Lauri Tabur tiitli kätteandmisel ütles, on tunnustuse saamine üks asi, seda hoida on aga hoopis keerulisem,“ muigab Ausmees. „Nüüd on meie ülesanne teha sel aastal samu asju sama entusiasmi ja õhinaga, et meiega endiselt kaasa tuldaks. Ja siis järgmine aasta. Ja ülejärgmine… Tahame kindlasti paar märgist veel ära tuua, nt peresõbralik tööandja ja vastutustundlik ettevõte.“ Järgmised asjad Ausmehe töölaual on fookuse toomine neile töötukassa ametikohtadele, millest praegu eriti veel ei teata (sh tutvustada töötukassat kui digiriigi eestvedajat), ning jätkuvalt juhtide kaasamine tööandja brändingu tegevustesse. „Meil on maakondades keskastme juhtide seas väga toredaid saadikuid, ent ka neid, kes veel kaasa ei tule. Kaasa tullakse aga siis, kui juht eeskuju näitab. Nüüd, kus tiitel käes, on õnneks aru saadud, et see tööandja bränding on ikka päris asi!“
***
Töötukassa on umbes 950 töötajaga üle-eestiline organisatsioon, mille eesmärk on tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive ning ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust. Inimesele ollakse toeks kogu tööelu vältel, nii noortele töötee alguses kui kogenud töötajatele muutuste ajal.
Oma töötajaile pakub töötukassa:
Sisseelamisprogrammi: personaalse juhendaja abil õpib uus töötaja tundma töötukassat ja oma tööd. Teda toetab otsene juht ja abivalmis meeskond.
Paindlikku töökorraldust: enamikul ametikohtadest saab teha kaugtööd kuni 10 päeva kuus; tööaeg on paindlik ning reedeti on lühem tööpäev.
Võimalust hoolitseda oma tervise eest: töötajad läbivad regulaarselt tervisekontrolli, silmanägemise muutumisel hüvitatakse kuni 100 eurot uute prillide maksumusest. Iga kuu hüvitatakse spordi- ja massaažikulud 33 euro ulatuses. Haigushüvitis on alates 2. kalendripäevast, tööalaste ummikseisude korral võimaldatakse supervisiooni. Maikuu on pühendatud tervisele ja aktiivsele eluviisile, koos võetakse osa spordiüritustest.
Töö- ja eraelu tasakaalus hoidmist: töötajad saavad 7 lisapuhkuse päeva aastas, makstakse matuse- ja sünnitoetust, abiellumisel ja 1. klassi mineva lapse vanem saab vaba päeva. Lapsi peetakse jõulude ajal meeles väikse kingitusega.
Arenemisvõimalusi: tööalaseid, meeskonna- ja motivatsioonikoolitusi nii auditooriumis kui ka veebis otse ja järelkuulatavatena. Vaimset tervist turgutatakse ja töötajate silmaringi avardatakse üks-kaks korda kuus toimuvate temaatiliste veebiseminaridega, millele on ligipääs ka lapsehoolduspuhkusel olevatel töötajatel. Uusi oskusi ja põnevaid kogemusi pakub kuni ühe aasta pikkune majasisene rotatsioon põhiametikoha säilimisega. Kasutatakse lühiajalist töövarjutamist ning kovisiooni kolleegide vahelisteks juhtumiaruteludeks ja mõtete jagamiseks. Paljud osakonnad viivad läbi arengutunde.
Kindlat ja turvalist tööandjat: töötukassal on töötuskindlustuse pakkujana ja muude tööturuteenustega kindel koht Eesti ühiskonnas.
Hinnatud juhte ja häid karjäärivõimalusi: juhtide arengusse panustatakse mentorlusel tugineva juhtimiskultuuri arendamise ning juhtide arenguprogrammi kaudu. Iga töötaja saab teha nii vertikaalset kui ka horisontaalset karjääri.
Innovaatilisi infosüsteeme: paberivaba asjaajamine, tänapäevased töövahendid ning targad, kasutajasõbralikud infosüsteemid.
Parimate tunnustamist: organisatsioon märkab hästi tehtud tööd ja saavutusi ning tunnustab seda nii igapäevaselt kui ka aastapeol.
Läbipaistvat palgasüsteemi: selge ja läbimõeldud palgasüsteem ning tulemustest lähtuv kvaliteeditasu.
