BRICO 2019: innovaatilisusega rabas Kaunase tudengite sild

Rahvusvahelise terassildade projekteerimise ja valmistamise võistlusel BRICO 2019 võidutses Steel Spiders (Białystoki Tehnikaülikool). Pärast valemite ootamatut korrigeerimist kerkis lõpparvestuses teiseks Tallinna Tehnikaülikooli Team Lovers, lükates kolmandaks Team Parable’i (Białystoki Tehnikaülikool). Kirjutab Mari Kamps.

„Olukord on jah natuke halb, aga me maksame Loversile auhinnaraha vahe kinni. Kolmandale kohale kukkunud Poola tiimile jääb rahasumma, mis nad enne said, alles. Loodetavasti teeb see nende meele natuke vähem mõruks, et neile jäi teise koha auhinnaraha,“ räägib projekti koordinaator Karl Sachris.

„Tegelikult on nii, et igal aastal õpib midagi, mida järgmisel aastal mitte teha,“ resümeerib ta.

Kõige kergema silla valmistasid tänavu esikoha saanud poolakad, Team Lovers pani aga oma silla kõige kiiremini kokku. Esteetikavooru võitis Leedu Kaunase Tehnoloogiaülikooli (Kauno Technologijos Universitetas) meeskond ktuBulls, kes kahjuks diskvalifitseeriti ja lõpptulemust kirja ei saanud.

Kokku oli võistlustules viis Poola, kaks Eesti ja üks Leedu võistkond.

Kui viperus valemiga välja jätta, kulges võistlus ladusalt. „Kolmapäeval, 15. mail toimus esteetika hindamine. Ilm oli suurepärane, inimesed peesitasid rannatoolides ja nautisid täiega. Neljapäeval, 16. mail läks koormamise protsess ka väga ladusalt,“ jutustab Karl.

Aastal 2016, mil toimus esimene BRICO, viidi koormamine läbi ühel alusel ja see võttis tohutult aega. „Pärast seda oleme teinud koormamist kahel alusel paralleelselt ja kuna meil oli tiime alla maksimum kapatsiteedi, siis sai natuke rahulikumalt võtta. Kui oleks 16 tiimi olnud, oleks viimastega ilmselt poole viieni õhtul välja läinud.“

Koormamisel juhtuski see, et tuli leedukad diskvalifitseerida. „Nende tiimi sild vajus lubatust rohkem läbi ja ohutuse kaalutlustel tulemus tühistati,“ selgitab Karl. „Ohutuse põhimõtted on, et kui läbivajumine on enam kui 25 millimeetrit, siis katkestame koormamise. Nad olid silla nii üleoptimeerinud, et ühel hetkel lõi profiili kõveraks ja sild hakkas läbi vajuma. Peatasime koormamise, et keegi viga ei saaks ja et meie kallis mõõteinstrument samuti terveks jääks.“

Karli kinnitusel olid leedukad natuke löödud. „Nad said ise ka aru, mis valesti läks. Tiim võttis seda kui head õppimisvõimalust. Nad teavad nüüd, mida järgmisel aastal mitte teha. Leedu tuli kindla plaaniga võitma: nad olid favoriidid. Ka silla kokkupanek võttis aega vaid 1,5 minutit,“ jutustab Karl ja täpsustab, et lähim järgmine konkurent pani silla kokku 16,5 minutiga.

Sarnaselt eelmiste aastatega ei möödunud võistlus trahvipunktideta. „Kahjuks oli üks Poola tiim, kellele pidime päris karmi trahvi määrama. Nende sillatükkide geomeetria ületas lubatud piirid ehk detailid olid liiga suured. Meie reeglites on kirjas, et iga detaili eest, mis ei mahu kasti 1200x250x250 mm, on ette nähtud trahv viis punkti pluss ületamine millimeetrites. Viis punkti on väga palju (esimesed tiimid saavad kokku ca 15 punkti) ja kuna neil oli 20 detaili, mis ületasid lubatu piire vahemikus 5–6 mm, oleks meeskond konkurentsist välja kukkunud. Otsustasime lugeda selle eksimuse üheks veaks.“

Kokkuvõttes jäi see meeskond ehk The Steelers eelviimaseks. „Tegu oli päris hea sillaga. Nad oleks võinud olla neljandad, kui seda trahvi poleks tulnud.“

Esteetikavoorus tõmbas paljude tähelepanu Kaunase Tehnoloogiaülikooli sild. „Leedukad võitsidki selle vooru ja said lisaks Fractory eriauhinna,“ jutustab Karl. „Nad võitsid 100 kilogrammi metalli laserlõikust, mis neil kindlasti kulub järgmisel aastal ära, eriti kui arvestada, palju nad on seda lõikust teistega võreldes varem kasutanud.“

Leedu sild hakkas silma ka uuenduslikkuse poolest. „Põhimõtteliselt oli see geomeetriliselt lihtne tala nelja jala peal. Äge oli, et see koosnes 13 elemendist ja seetõttu nad panidki seda vaid 1,5 minutit kokku. Elemente vähe, elemendid olid geomeetriliselt maksimum lubatud piirideni viidud, kõik oli nii topograafiliselt optimeeritud kui üldse sai olla. Avade hulk profiilides oli võimalikult suur, et minimeerida kasutatud metalli hulka, tagades seejuures võimalikult suurt kandevõimet,“ jutustab Karl.

See, mis eelmiste aastatega võrreldes veel silma hakkas, oli omavalmistatud sildade rohkus. „Paljud olid silla ise algusest lõpuni valmis teinud. Ka Team Lovers keevitas oma silla ise kokku,“ räägib Karl.

„Tehnikaülikooli Team Lovers oli enne ka kolmanda kohaga väga rahul. Eriti nende kapten Henri Palm, kes polnud varem sildadega üldse kokku puutunud. Tema vedas tootmisprotsessi suure hoolega. Arvan, et nad on rahul veaga, mille kogemata tegime,“ muljetab Karl.

Nende tiimil on huvi osaleda ka järgmisel aastal. Karli kinnitusel on neid olemas silla esialgne disain.

Teine TTÜ meeskond ehk Hexagon tuli neljandaks. Sild oli osaliselt Kerttu Volgi diplomitöö. „Sealt see muide välja tuligi, et meil oli valemites viga sees. Retsensent vaatas asjad süvitsi läbi ja leidiski vea,“ jutustab Karl.

„Valemivea leidis tõesti üles minu lõputöö retsensent Robert Oppar,“ jutustab Kerttu Volk. „Ta ise ütleb selle kohta nii: „Retsensiooni ajal tutvusin põhjalikult võistluse reeglite ning täpsete punktide arvutusvalemitega. Sellest tulenevalt jäi silma BRICO 2019 lõpptulemuste tabelis suhteliselt sarnane horisontaalse siirde eest saadud punktide arv, mis arvestades siirete suurt erinevust, tundus vastuoluline. Kontrollides võistluse korraldajate esitatud tulemuste tabelit, mis oli ametlikul kodulehel vabalt kättesaadav, leidsin tabelist vea horisontaalse siirde punktide arvutusvalemis.“

Kerttu kinnitusel jäid Hexagoni liikmed osalemisega üldjoontes rahule, kuna kõik andsid endast parima. „Küll aga ei saa rahule jääda saavutatud kohaga,“ nentis ta. „Suurim altminek toimus omakaaluga, mida ei osanud ka enne võistlust kontrollida. Omakaal erines ligi kolmandiku algsest prognoosist. Selle suurenemist mõjutas enim  mõnede kasutatud materjalide erinevus, kus näiteks keevitaja oli asendanud vardad torudega ja jalaplaatide paksus oli suurem.“

Pärast seda, kui tiim sai omakaalu teada, ei andnud nad veel alla ja lootsid saavutada võimalikult head tulemust. „Järgmisel päeval monteerimisvõistlusel saavutasime isikliku rekordi. Meie plaan sillamudeli valikul oli erineda teistest ning esteetika voorus saadud punktid näitasid, et see tasus ennast ära. Küll aga kahjuks antud voorus võitu ei tulnud, vaid pidime leedukatele alla vanduma,“ räägib Kerttu.

Ka talle avaldas enim muljet leedukate sild. „Neil oli väga julge ja futurisltik lahendus ning kõik oli optimeeritud viimasele piirile. Kahjuks jäi natukene tugevusest puudu.“

„BRICO 2019 jättis väga hea mulje! Korralduslik pool toimis väga hästi ning tervitatav oli näha, kuidas oli ka kaasatud gümnasiste varjutama korraldustiimi. Lisaks oli mitmeid võistluseväliseid üritusi, kus sai lähemalt tuttavaks teiste tiimide liikmetega,“ jutustab Kerttu.

BRICO 2019, mis oli järjekorras neljas, leidis Tallinna Tehnikaülikoolis aset 13.-17. mail.