Eesti Kaubandus-Tööstuskoda: traditsioonid ja uued suunad

Lisaks traditsioonilisele tegevusele on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eesmärk ettevõtjad mugavustsoonist välja tuua. Koja peadirektorit Mait Paltsi käis küsitlemas Marika Tomberg.

Mida Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pakub Eesti ettevõtjatele?

Pakume kõiki traditsioonilisi teenuseid, mis toetavad liikmete igapäevast äritegevust alates juriidilisest abist kuni välispartnerite leidmiseni. Tegutseme aktiivselt ka selles suunas, et ettevõtluskeskkond oleks ikka ettevõtjatele soodsam.

Kõige enam pöörduvad Eesti ettevõtted meie poole spetsiifiliste valdkondlike küsimustega ning teavitavad meid, millises riigis nad soovivad ärikontakte luua. Meie anname endast kõik, et need kontaktid leida – teeme seda koostöös oma partneritega –, ning vajadusel sihtriigis ka kohtumised korraldada. Maailm on küll avatud, aga usaldusväärse info leidmine on siiski keeruline. Koostöö kaubandus-tööstuskojaga annab aga usaldusväärsust juurde.

Juriidiline nõustamine ja väliskaubanduse dokumentide väljastamine on olulised eelkõige väiksematele ettevõtetele.

Kas koostööpartnerite leidmine ettevõtetele on seotud suurte kulutustega?

Kõik sõltub sellest, kui palju meil tuleb tööd teha. Osaliselt katab meie kulud ka liikmemaks ning Euroopa Komisjon. Me arutame ettevõtjaga koos, kas tema valitud suund ikka on parim valik, sest vahel on nii, et tal on liiga kõrged soovid ja ootused. Valdkonnad, kus oleme partnereid leidnud, on meil seinast seina, alates puidutööstusest kuni toiduainesektorini välja.

Kas lisaks traditsioonilistele põhifunktsioonidele on teil ka uusi suundi?

Üheks meie motoks on tuua ettevõtted mugavustsoonist välja ning panna nad omavahel suhtlema. Näeme selles suurt arengupotentsiaali. Üheskoos välisturgudele minnes loome soodsat pinnast võrgustumisele. Näiteks soodustame suhtlemist klubiliste tegevuste kaudu. Meil tegutseb Ekspordi Akadeemia klubi, mille raames toimub ka ekspordiklubi naistele. Klubi ürituste raames külastatakse ühiselt kas mõnda ettevõtet või söögikohta, kus saab teistega mõtteid vahetada. Äris on suhted ning kontaktid väga tähtsad.

Ühe uue suunana tegeleme ka sellega, et tõsta ettevõtete suutlikkust vastata keskkonnanõuetele. Teisalt tutvustame laiemaid maailma piirkondi ettevõtjatele, näiteks pakume võimalust liikuda kaugematele turgudele nii Lõuna-Ameerikasse kui Aasiasse. Välisvisiitide korraldamine on meie pidev töö ja seda teeme üldjuhul koostöös riigijuhtide ning teiste kõrgemate ametnikega. Koostöös välisministeeriumiga käisime äsja visiidil Balkanimaades, Makedoonias ja Serbias. Sellega toome ettevõtjateni ka uusi turge. Uus suund on Aafrika riigid, alates Lõuna-Aafrikast, Keeniast kuni Elevandiluurannikuni välja. Meil on näiteks IT- ja kommunikatsiooni valdkonnas juba konkreetsed edulood olemas, mis annavad teistele ettevõtetele julgust juurde. Kaugematele turgudele on lihtsam teenust müüa kui valmistooteid. Sageli soovivad ettevõtjad sinna investeerida ning arendada tootmist kohapeal. Kui juba väga kaugele sõidetakse, siis korraldatakse visiidid korraga kahte või kolme riiki.

Edendame ka noorte ettevõtlikkust. Näiteks korraldasime koostöös SA Innove ning haridus- ja teadusministeeriumiga veebruaris esimest korda üleriigilise projekti „Tööle kaasa”, mis hõlmas 7.–9. klasside noori. Osales rohkem kui 2000 noort üle Eesti, kes said näha, kuidas nende vanemad töötavad ja nii mõnelgi juhul ise käed külge panna. Projekt sai palju positiivset tagasisidet, nii et järgmisel aastal teeme me seda uuesti.

Samuti on meie fookuses kutsehariduse arendamine. Seisame selle eest, et ettevõtete ning ametikoolide vaheline suhtlemine oleks tihe ning et koolid teaks, mida töömaailm vajab. Nii näiteks sünnivad ametikoolide õppekavad ettevõtjate enda initsiatiivist. Heaks näiteks on Kuressaare ametikooli väikelaevade ehituse õppekava väljatöötamine.

Kes on teie enda toetajad ja partnerid maailmas?

Meie partnerid on mitmed ettevõtluse arendamisega seotud organisatsioonid, nii kohalikud kaubanduskojad kui ka ettevõtlusagentuurid, nagu EAS. Ettevõtjatele soovitame tihti suhelda ka teiste riikide aukonsulite ja välisesindustega, kes toetavad ettevõtlust ning on ühiskondlikult aktiivsed.

Kas teie tegevus jätkub ka ida suunas?

Üks meie eeliseid Euroopa ettevõtjate ees on see, et me tunneme Ida-Euroopa riikide ärikultuuri. Nii on näiteks Gruusia, Valgevene ja Ukraina puhul oluline see, et me mõistame nende tavasid rohkem kui vanas Euroopas. Ning seal tuntakse Eesti vastu jätkuvalt huvi. Hiljuti toimuski meie ettevõtjate visiit Ukrainasse ja Valgevenesse.

Mis kuulub kaubandus-tööstuskoja igapäeva tegevuste juurde, mida te veel oma liikmeskonnale pakute ning kui suur on liikmemaks?

Korraldame ettevõtjatele palju koolitusi nii ekspordi teemadel kui ka õigusalaseid ja turunduskoolitusi.

Üritusi korraldame ettevõtjatele üle terve Eesti. Viimastel aastatel oleme arendanud oma teenuseid eelkõige eksportivate ettevõtete huvidest lähtuvalt. Meie ettevõtjad on aktiivsed, järelikult nad saavad sellest kasu. Üritusi toimub iga nädal.

Kaubanduskoja liikmemaks oleneb töötajate arvust: alla viie töötajaga ettevõttele on see 100 euro ringis ning suurte ettevõtete puhul 2000 euro ringis aastas. Pooled koja liikmetest on 20–50 töötajaga ettevõtted. Selline on ka Eestis ettevõtete osakaal tervikuna. Suuri ettevõtteid on meie liikmeskonnas sadakond.

Millist rahvusvahelist koostööd te veel arendate?

Meie rahvusvaheline koostöö käib eelkõige ülemaailmse ettevõtete tugivõrgustiku Enterprise Europe Networki kaudu. Samuti on Eesti ettevõtjad loonud teistes riikides kaubanduskodasid, parimaks näiteks on Rootsi esindus. Ettevõtjad on näinud, et sellist katust on tõesti vaja.

Kas ettevõtjate huvid on aja jooksul muutunud?

Ettevõtjate soovid ja ootused on jäänud samaks. Meilt oodatakse ikka praktilist abi ja mida käegakatsutavam see on, seda parem. Ettevõtlusgeograafia nii valdkondade kui välisturgude mõttes on muidugi laienenud. Valdkondadest on juurde tulnud sellised uued teemad nagu keskkonnateadlike ning ökoloogiliste toodete arendamine. Soovime, et ettevõtjad teeksid rohkem koostööd, kas meie katuse all või mõne teise organisatsiooni juures. Just nii saab Eesti majandusele kaasa aidata.

Kevin Tammearu, Briti kaubandus-tööstuskoja tegevjuht

Aitame Briti kaubandus-tööstuskojas pikas perspektiivis oma liikmetel ja ettevõtetel ületada takistusi, mis hoiavad tagasi nende kasvu. Juba ajalooliselt on Eesti ja Inglismaa vahel valitsenud head suhted. Takistuste ületamist oleme vaadanud mitmes plaanis: oma loo jutustamise, brändi, võrgustumise ja turule sisenemise kaudu. Oleme asutanud oma Londoni meeskonna, mis eristab meid teistest kodadest, sest meie koja liikmed on nii Eestis kui Londonis. Kui praktilisest poolest rääkida, siis korraldame paneeldiskussioone ja üritusi, mis võimaldavad ettevõtjatel oma lugu jutustada. Sügisel toimuski Londonis suurem paneeldiskussioon „Digitaalne areng“, kus ettevõtjad said laval rääkida oma kujunemislugu. Üks uus teenus, mida pakume, on äridelegatsioonide visiidid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

• Liikmete arv on üle 3200, see on 10% Eestis tegutsevate ettevõtete arvust.
• Liikmed annavad 40% Eesti ettevõtete maksudest ja käibest.
• Töötajate arv on 30.
• Esindused on lisaks Tallinnale ka Jõhvis, Pärnus, Tartus ning Kuressaares.
• Kaubanduskoda on aktiivne ka Kutsekoja tegevuses projekti OSKA kaudu, mis analüüsib seda, milliseid oskusi meie ettevõtted 3-5 aasta pärast võiksid vajada.