Favor seisab põnevate väljakutsete lävel

Metalliettevõtet Favor, mis tegeleb ühtaegu nii tootmise laiendamise, uuendamise kui ka uute klientide otsimisega, ootab 2017. aasta kevadel ees tõsine väljakutse – tootmine tuleb kolida uude hoonesse, kusjuures tootmisprotsess ei tohi katkeda.

„Peamine on, et tarned ei kannataks ja tellijaid alt ei veaks. Seetõttu peame selle keerulise perioodiga sujuvalt hakkama saama. Samas oleme üsna optimistlikud ning planeerime ka algavaks aastaks korralikku käibe kasvu, sarnast nagu eelnenud viiel-kuuel aastal,“ ütles Favor AS-i tegevjuht Mart Proos.

Eesti suurimal, aga ka Põhjamaades ning Kesk-Euroopas tõsist turuosa omaval, õhukese lehtmetalli töötlejal läheb hästi. Sarnaselt paljude teiste tööstusettevõtetega teeb aga muret oskustööjõu pidev nappus.

Septembris tähistas Favor 26. sünnipäeva, paar päeva hiljem pandi nurgakivi Tallinna piiri taha Loovälja tehnoparki kerkivale 13 400-ruutmeetrisele tootmishoonele. Mais 2017 peab uus tootmishoone olema valmis, siis seisab ees kõige keerukam ülesanne: viia aastas üle 26 000 tonni lehtterast tarbiv tööstus sujuvalt sinna üle. Korralduslikult on see päris keerukas. Osa seadmeist on väiksema gabariidiga – need saab ühes tükis kohale toimetada; mõnda tööpingitüüpi on mitu – neid saab üle viia üksteise järel. Aga on osa suuri metallitöötlusseadmeid – stantspingid, laser, robotkeevitus, lehestusliin, mis on nii suured ja ka kaalukad, et tuleb demonteerida ja hiljem taas kokku panna. Mõne seadme puhul võtab see aega isegi mitu nädalat.

Uue tootmishoone võlud

Tootmispind kasvab pooleteisekordseks, kuid tähtsam on kogu tootmise viimine ühe katuse alla. Seni oli vaja valmivaid tooteid korduvalt ümber paigutada. „Meil on praegu kolm ärisuunda, kõik põhinevad lehtmetalli töötlemisel. Arvutasime välja, et kahe tehasehoone ning kaarhallide ja ladude vahet toimetades sõidab tõstuk maha 180 kilomeetrit kuus. Kogu tehasesisene logistika on olnud paras peavalu. Need kulud kaovad uues hoones, kus kõik on loogiliselt paigutatud ja ühe katuse all. Sellest ootame üsna suurt efektiivsuse tõusu, ehkki ka seni oleme rakendanud paljusid tootmise sujuvamaks muutmise meetodeid: leani, 5S-i jne,“ räägib Proos.

Ja muidugi – uued tehnoloogiad, seadmed tulevad peale. Tootmises ongi see probleem, et neid tsehhi lisades selgub tihti, et just ebavajalikul kohal satub olema mõni karkassipost või tala, või on neid koguni terve rida. „Meil on tükiks ajaks nii palju varuruumi, et selliseid muresid pole. Hoone on meie soovil nii projekteeritud,“ ütleb Proos.

Põhjusi optimismiks on: üleilmselt kasvab terasetootmine igal aastal vähemalt 1–2 protsenti, Favori enda kasvud on olnud 3–4 aastat järjest ca 15 protsenti, nii loodab firma ka tulevast, uue tehase käivitamise aastast, ja ka sellele järgnevaist. Terasetootmine ja töötlemine ei kao kusagile.

Inimene või robot?

Automatiseerimine on põletav teema kõigile tootmisettevõtetele. Esiteks on muidugi soov tõsta tootmise efektiivsust. Teine ja mitte vähem oluline külg on aga see, et kõigil tööstusettevõtetel napib kvalifitseeritud tööjõudu. Kõik tööpingid on Favoris ammu juba CNCehk programmjuhtimisega.

„Meil on automatiseerimises kõige kauem „ametis“ olnud ABB keevitusrobot. Robotite suur pluss on võime teha pikaajaliselt tööd ilma kohvi- ja lõunapausideta. Meie robotid töötavad kuni 24 tundi ööpäevas. Operaator saab käitada korraga mitut seadet. Robotite töö kvaliteet on kogu aeg ühtlane, seda ei ohusta tujud ega tervisehädad. Eelmistest mitte sugugi vähem tähtis tahk on, et robotite kasutamisel kahaneb, õigemini kaob inimlike vigade hulk,“ kirjeldab Proos tööprotsessi.

„Teine automatiseerimise keskus on painutustööde tegemine, seal teeb Triumphi robotkäpp sama tööd, mida muidu teeks inimene painutuspingil,“ jutustab Proos. Teine robot, sama teema – robot ei väsi, robot ei eksi, juhul kui operaator muidugi robotit seadistades ei eksi. Painutuse puhul on üsna sage, et inimene vahetab jooniseid lugedes kas vasaku ja parema või üla- ja alasuuna ära, painutab elemendi valele poole ehk toimub n-ö peeglisse painutamine. Kõik inimesed pole õnnistatud ruumilise mõtlemise võimega, seda on eriti selle töö puhul näha ning kõik ei suudagi seda ära õppida.

Kokkuvõttes: peamine, et toote kvaliteet on ajas püsiv, ka inimlike vigade hulk on väiksem. Isesõitvate autode puhul on probleeme veel küll, samas tööstusrobotite ülesanded on üheselt kirjeldatavad, nii pole karta muid vigu kui ikka inimlikke – kui roboti töö programmeerimisel on inimene, insener sisestanud valed parameetrid.

Roboteid on plaanis juurde soetada. Proosi sõnul käib investeerimine pidevalt, selle aasta lõpus on tulekul täisautomaatne stantsimissüsteem. Lehtmaterjal antakse stantsimisel ette automaatselt, ja ka tööriistavahetused toimuvad automaatselt. Ka valmisdetailide ärakorje ja sorteerimine on automatiseeritud.

Uued kliendid

Sellel tootmisalal on uute klientidega koostöö alustamine pikaajaline protsess. Esimesest kontaktist kuni seeriatootmiseni on aasta lühikene aeg, pigem kulub rohkem. See aeg sisaldab hinnapakkumist, proovitootmiseid, auditeerimist, väikeseeriaid… kuni ükskord jõutakse suurseeriate tootmiseni. Mida suurem lõpp-klient, seda aeglasem see protsess on. „Siiani on näha, et nõudlus kasvab pidevalt, eriti on tõusvad Rootsi, Norra, Saksamaa turud. Pool meie tootemahust ongi allhanked, tellijad on peamiselt KeskEuroopast,“ räägib Proos.

Uued töötajad

„Oleme viimasel aastal võtnud tööle juurde 10 protsenti inimesi – kokku 20 inimest. Praegu on meil 205 töötajat, kuid laienemisel on peamine suund automaatseadmete üha laiem rakendamine. Põhjused on samad: inimlikke vigu on vähem, kvalifitseeritud töö- jõudu napib,“ nendib Proos.

Kutsekoolide peale Proosi sõnul eriti loota ei saa, sest peamiselt on tarvis CNC-pinkide operaatoreid, ja neil peaks soovitavalt olema varasem töökogemus: „Nii oleme sunnitud inimesi ise välja õpetama, väljaõpe kestab ca pool aastat. Aga see, et mõni üldse ei sobi, saab selgeks juba kuupaariga. Puudu jääb näiteks ruumilise kujutluse võimest, paljudel napib nobedust ja kiiret taipu. Operaatoritöö on üsna nõudlik, seda omandatakse järkhaaval, siis tõuseb ka palk. Kõrgematel tasemetel hakatakse juba ise uusi töötajaid välja õpetama.“

Proos kinnitab, et kindlasti ei plaani nad aga võtta üle kutseõppeasutuse rolli ega taha olla õppe-tootmiskombinaat. „Meie eesmärgid on veidi teised,“ lisab ta.

Tööjõud Ukrainast

Ukrainlaste palkamine on üks võimalustest lahendada kvalifitseeritud tööjõu puudust. Töötasud on Eestis tõusnud viimasel ajal kiiremini, kui töö tootlikkus. Töötasudel on võrreldes Skandinaavia riikidega veel tõusuruumi, samas aga tulevad peamised konkurendid hoopis Slovakkiast, Poolast, Ungarist, Rumeeniast, kus töötasud, mis on hinnastamisel küllalt suure kaaluga, on keskmiselt 20–30 protsenti Eesti tasemest madalamad.

Ukraina renditöötajate palgatase on sama või kohati isegi kõrgem kui kohapeal. Vähetähtis pole ka see, et erinevalt poolakatest valdavad ukrainlased vene keelt, mis on Favori tehases teine töökeel eesti keele kõrval. „Lisaks on nad siia tulnud tõsiselt tööd tegema. Pluss asjaolu, et kõigil on CNC-pinkidel töötamise kogemus ja enamik neist operaatoreist on tehnilise kõrgharidusega. Kohanemiseks vajavad nad seetõttu ainult nädala. Meil siin Eestis selliseid operaatoreid napib ikka väga,“ räägib tegevjuht.

Arenduse uued suunad

Jõudumööda tegeletakse mitmete arendusprojektidega, andes oma inseneridele võimalusi loometööks. Ideid on mitmeid, mõned neist on töös, mõned juba tootmises, nagu näiteks tööstuslikud LED-valgustid LEDEN. „Kõigest ei saa ja mõnest asjast on veel vara rääkida. Muidugi valime ikka realistlikumad, realiseeritavamad projektid,“ kinnitab Proos.

***

Elektrimopeedi EXO on arendatud viis aastat. Ei oskagi hetkel öelda, mitmes modifikatsioon praegu joonestuslaual on. Teadus ja tehnoloogia arenevad kiiresti ning seda eriti elektroonika ja akude puhul. Otsime pidevalt uusi lahendusi, koostööpartnereid. Samas – töötavad mudelid on valmis, oleme saanud ka Saksamaalt tüübikinnituse, et on täiesti tänavasõiduks lubatud, müügiks valmis mopeed. Oleme Itaalias neid ka veidi müünud, Hispaanias on arendamisel väiksem rendimopeedide projekt. Varem oleme ka Pärnus ja Tallinnas seda katsetanud. EXO pole meil miljonites või sadades tuhandetes valmistatav massitoode, pigem just nišitoode.