Glamox HE juht Virve Jõgeva: edasi viivad uudishimu ja teadmistejanu

Veel samal teemal:

Автор

Eelmise aasta alguses Keilas asuva valgustuslahenduste tootja ja tarnija AS Glamox HE juhatuse esimehena alustanud Virve Jõgeva tegi Glamox Grupis ajalugu – temast sai tootmisettevõtte esimene naisjuht. Täna oskab ta kaasa rääkida nii toodete teemal kui ka tootmisprotsessides ning mõtleb aktiivselt robotite kaasamisele tehase igapäevatöösse. Kirjutab Gerli Ramler. Uus töökoht ei nõudnud harjumist mitte ainult […]

Uus töökoht ei nõudnud harjumist mitte ainult Virvele, vaid kogu meeskonnale, alates juhatusest ja nõukogust, kelle nõupidamistel seni ühtki naist laua taga polnud istunud. „Põhjalik sisseelamine võttis vähemalt kuus kuud,“ tõdeb ta, kui oma esimesele aastale Glamoxis tagasi vaatab. „Üldiselt peab tehnilises valdkonnas naisjuhil olema paks nahk ja ammendamatu uudishimu. Aga muus tasub olla selline, nagu juhilt ikka oodatakse: pea kinni oma lubadustest, osale ja tunne huvi, kuidas ning mida toodetakse. Respekt meeskonna poolt tuleb ikka ja ainult siis, kui nad näevad, et juht oskab kompetentselt sõna sekka öelda. Minul on väga vedanud, sest Glamoxi professionaalne meeskond on olnud esimesest päevast väga toetav ning abivalmis,“ räägib Virve.

Virve Jõgeva on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) toiduainetööstuse insenerina, nii et tema taustaks võib pidadagi kõige rohkem keemiat ja inseneeriat. Ülikooli lõpetamine jäi 1990. aastate algusesse, kus toiduainetööstuseid tabas pankrotilaine ning erialast tööd oli raske leida. Ta sai tööle Riigi Viljasalve ja tegeles seal sisuliselt teadustööga. Isegi veidi nagu poliitilise tööga, sest pidi analüüsima, kas Eesti nisust on võimalik saada head leiba ja saia. Seni oli ju kogu tootmine olnud Nõukogude Liidu reeglite põhine.

Ta märgib, et on kogu elu olnud nagu käsn, mis imeb endasse teadmisi ja uusi kogemusi. „Mul ei ole ju olnud algusest peale plaanis, et hakkan juhtima rahvusvahelist mööbli- või elektritööstust. Aga et nii on läinud, näitab omakorda õpitud erialal saadud tugevat ja laiapõhjalist insenerihariduse baasi. Olen väga rahul, et valisin just sellise valdkonna, kust on olnud tegelikult väga hea minna edasi teistesse tootmistesse ja teha oma tööd võimalikult hästi. Soovitan ka tänastel noortel mitte valida liiga vara kitsa valdkonna eriala, vaid otsustada alles pärast valdkonna baasteadmiste omandamist spetsialiseerumine. Aega on ning muutuvas maailmas on oluline kohanemine,“ lisab ta.

ETK Hulgis ostujuhina töötamine oligi Virve jaoks üks suur kohanemine. Just sinna ajajärku jäid esimesed töökogemused arvutiga, sest lauaarvutid hakkasid alles ettevõtete igapäevatöösse jõudma. Olles koolis õppinud saksa keelt, avastas ta ühtäkki, et elus võiks vaja minna ka inglise keelt. „Keegi ei sundinud mind, aga tundsin, et inglise keel on oluline. Võtsin eraõpetaja ning hakkasin pihta. Ja olen oma toonasele otsusele väga tänulik, sest täna ei oleks ma inglise keele oskuseta siin, kus ma olen!“ tunneb Virve heameelt.

Teadmistejanu viis Virve ka 8 aastat pärast TTÜ lõpetamist õppima EBS-i magistriõppesse, kus ta omandas magistrikraadi sotsiaalteaduste erialal. Tundes, et kiiresti muutuvas majanduskliimas jääb teadmisi väheks, valis ta rahvusvahelise ärijuhtimise eriala.

Tootmisprotsesside mõistmine aitab paremini juhtida

Edasi tuli töökoht hulgikaubanduses ning seejärel saabus pakkumine aknakatete tootja AS-i Sunorek ostuosakonna juhi ametikohale, kust Virve sai esimesed juhikogemused. Karjäär jätkus tootmisjuhi ning siis juba kahe tehase juhina. „See oli paras ellujäämiskursus,“ meenutab naine naerdes. „Aga kogemused sain suurepärased: ehitasin üles delegeerimispõhise juhtimisstruktuuri nii, et ma ei pidanud pidevalt tehastes kohal olema. Õppisin väga palju tehnilist puidutöötlemise valdkonnast ning just Sunorekis mõistsin, et olen seda tüüpi inimene, kes tahab põhjalikult aru saada oma tööst ja valdkonnast: mis tootega on tegu, kuidas protsessid toimuvad. Minust ei pea saama ekspert ja see ei ole kontrollimise pärast, aga niimoodi saan ise aru oma tööst ning oskan alluvatele abiks olla,“ räägib ta.

Siinkohal toob Virve esile ka ülikooliaegsete õpingute vajalikkuse: kooli ajal ei löönud tal elektri- ja soojustehnika ning masinaehituse tehnoloogia loengud just silma särama, kuid täna mõistab ta hästi, miks neid vaja oli. Just sellised baaskursused loovad tugeva vundamendi, millele saab hiljem laduda ükskõik mitu korrust teadmisi ja tarkust.

Esimene Lääne omanikega ettevõte Virve tööandjate hulgas oli pehme mööbli tootja Fleming AS, kust Virve enda sõnul sai esiteks kerge kultuurišoki suurema ärikogemusega mitte-eestlastest emotsionaalsete inimestega töötades ning samuti seoses töö intensiivsusega. „Flemingust sain oskuse ülikiirelt reageerida ning otsuseid teha. Pidin ühtäkki olema 24h telefoni teel kättesaadav ja pidevalt suhtlema võõrkeeles – see oli midagi uut. Aga tehase juhina viisin end lisaks tootmisele kurssi välismüükide loogika ning finantstaustaga ja edasi väikesest kontsernist suurde minnes oli sellest kõigest meeletult abi,“ räägib Virve.

Ligi 10 aastat töötas ta Sleepwell madratseid tootvas AS-is Hilding Anders Balticus, mille võrratu meeskond teeb tänaseni südame soojaks. Tootmisjuhi alluvuses oli algusaastail 150, lõpus 350 inimest. „Meie tegevjuhil oli hämmastav oskus panna kokku suurepärane erinevate kompetentsidega meeskond, kes täiustas üksteist ideaalselt, oskas anda nõu erinevatelt külgedelt, mõelda väga avatult ning anda teineteisele edasiviivat kriitikat. Selle oskuse olen püüdnud kaasa võtta ka Glamoxisse: erinevad isiksused ja oskused toovad kaasa edu ning alati saab kõike läbi arutada inetult isiklikuks minemata. Juhina võib olla lihtsam, kui kõik alluvad on ühesugused ja noogutavad kaasa. Aga pikemas perspektiivis see edu ei too,“ arvab Virve.

Kuna viimasel tööaastal Hilding Andersis tegeles Virve aktiivselt Eesti tootmisüksuse laiendamise projektiga, kust edasine karjääriredel oleks ilmselt viinud ta Eestist välja, otsustas ta olla avatud uutele pakkumistele. Ja nii alustas ta aasta tagasi tööd Glamoxis.

Näitlik agarus ei too kasu

„Minu juhtimisstiil on selline, et ma ei tee kohe esimesest päevast näitlikke muudatusi meeskonnale ja omanikele näitamaks, et uus juht on majas. On lühinägelik rakendada muudatust teadmata, kas see antud ettevõttes ka kasu toob. Kõigepealt teen valdkonna ja protsessid endale selgeks ning seejärel hakkame koos meeskonnaga parendusi sisse viima. Jah, kui meeskonnast kõik kaasa tulla ei taha, peab tegema ka raskeid otsuseid. Aga need peavad olema ettevõtte seisukohast kasulikud. Kindlasti ei ole ma mingi revolutsiooniline juht,“ mõtiskleb Virve. „Alluvate kuulamine on oluline – ümberringi on nii palju teadmisi, mis lihtsalt ootavad ülesnoppimist. Ja vahel tuleb õppida läbi halbade kogemuste ja ka läbi teiste inimeste ebaõnnestumiste. Püüan siis alati analüüsida, mida oleks saanud teha teisiti? Mida mina oleksin saanud teha, et mitte oma väärtustega vastuollu minna?“

Virve ei ole juht, kes istub ainult oma kabinetis. Ta küsib alati sobival hetkel küsimusi asjade kohta, millest ta aru ei saa. „Annan endale aru, et minust ei saa sügavate erialaste teadmistega elektrotehnikaeksperti või masinaehitusespetsialisti ka 10 aastaga, kuid need valdkonnad on põnevad ja vähemalt ma üritan neist aru saada. Ja pole olemas tootmist või tegevusala, kust poleks midagi õppida. Olen alati võtnud kinni igast võimalusest külastada teisi tootmisettevõtteid ja heal meelel kutsunud ka üliõpilasi ning teiste tootmiste inimesi enda juurde vaatama, kuidas valgusteid valmistatakse ja kuidas meie oleme oma tootmisliinid korraldanud,“ räägib Virve.

Kus on vau-efekt?

Glamoxi töötajatele korraldas ta kerge ehmatuse, kui palus neil ettevõtte sisekoolituse päeval rääkida, mis oli nende jaoks viimasel aastal käidud koolitustelt saadud kasulik nn vau-efekt. „Nad vaatasid mind nagu kooliõpilased, et kas tõesti ma hakkan uurima, kas ja mida nad koolitusel õppisid,“ naerab Virve lõbusalt. „Aga siis said aru, et lihtsalt jagame teadmisi teistega – hakkas tekkima sünergia, vestlused ja isegi vaidlused. Ka konflikt on tegelikult hea, kui see ei keskendu õigustamisele ja süüdistamisele, vaid lahendusele. Ja milline teadmistepagas meie ümber on, kui palju huvitavat me kõik teada saime!“

Virve on alati tahtnud olla pigem mentor kui autoritaarne juht. Ta on sirgjooneline ja nõudlik, kuid seisab alati oma alluvate eest. Selle eelduseks on aga ausus ning ühiste eesmärkide nimel töötamine. „Ma ei karda teha raskeid otsuseid, aga tahan alati anda inimestele võimaluse. Ei tohi piirata töötajate arengut, kuid vabadust saades tuleb võtta ka vastutus. Kui inimene on piisavalt arenenud ja mul pole talle enam temale sobivat tööd pakkuda, siis on küll kahju heast töötajast lahkuda, kuid samas on mul südamest hea meel, kui olen saanud tema tiivasirutuses abiks olla,“ leiab Virve.

Kui rääkida üldiselt nais- ja meesjuhtide vahest, nimetab Virve naiste puhul suuremat empaatiavõimet ja alalhoidlikkust ning meeste riskialtisust ja kiiret otsustusvõimet. Ta lisab: „Oskuseid saab õppida, suhtumist ei muuda. Ja kui alluv ei saa oma tööga hakkama, näitab see ka juhi eksimust: järelikult pole juht töötaja võimeid õiglaselt hinnanud ja andnud inimesele jõukohast ülesannet,“ nendib Virve.

Inseneeria õppimine nõuab tehnilist taipu

Virve hinnangul ei tohiks eristada naiste ja meeste erialasid, vaid vaadata iga inimest eraldi ning leida tema tugevad küljed. „Inseneeria nõuab siiski tehnilist taipu ja reaalainetega sina peal olemist. Seda ei saa sundida,“ ütleb ta, lisades, et hea põhikool ja gümnaasium arendab inimest igast küljest, andes õpilasele võimaluse mõista, mis on tema tugevamad valdkonnad. „Meenutades oma kooliaega, võib kunagise Tallinna 9. Keskkooli tausta küll ainult kiita – tänu tugevatele aineõpetajatele ei saanud keegi öelda, et tegemist oleks rohkem reaal- või humanitaarkallakuga. Tegime kõike, kaasa arvatud sporti. Kool toetas kõiki valikuid ning andis kõigile võimaluse, mida on näha ka tänastest mu klassikaaslaste erialadest, mis ulatuvad tehnoloogiast disainini,“ meenutab Virve.

Ta nendib, et liigse reklaami ja atraktiivsusega võib tekkida olukord, kus noored saavad erialast valesignaali ja teevad valiku lähtuvalt eriala populaarsusest või meediakuvandist. Kuid meie maailma muudabki heaks ja mitmekülgseks, et inimestel on erinevad oskused ja huvid. Lihtsalt tuleb aidata neil need enda seest üles leida ning seejärel hakata leidma seosed teiste valdkondadega.

***

Glamox HE toodab ligi 55 000 valgustit kuus, milles on 1200 erinevat tooteartiklit. Sortimendis on üle 15 000 komponendi. Kõik komponendid ei ole küll pidevalt aktiivsed, kuna tootevalik on jagatud ABC kategooriatesse erineva tarneajaga, kuid kord aastas vaadatakse koos müügiga sortiment üle ja tehakse otsus, mille tootmisele rõhku panna. Iga aasta juurutatakse vähemalt kolm uut tooteperekonda, igas neist paarkümmend valgustit ning lisaks muud komponendid. Kuigi tehnoloogia kiire areng annab ettevõttele ühest küljest energiat ja toob kaasa uuendusi, peab teisalt olema ettevaatlik varude ning tooraine sisseostuga – sest tehnoloogia samas vananeb ka kiirelt. Heaks näiteks on leedvalgustite tähelend, mille osakaal Glamox HE toodangus on viimase viie aasta jooksul kasvanud 5%-lt 80%-le. Järgmise kahe aasta jooksul tõenäoliselt minnakse üle 100% leedvalgustite tootmisele.

***

Glamox: tulevik on elu koos robotitega

AS Glamox HE on professionaalsete valguslahenduste tootja ja pakkuja. Ettevõtte üheks oluliseks teenuseks on anda klientidele asjatundlikke soovitusi ja lahendusi, et tagada tõhus energiakasutus ja säästlikkus ning luua mugavaid, paindlikke ja stimuleerivaid töökeskkondi.

„Üks arenduste suund on erinevad uued tootelahendused: isereguleeruvad „targad valgustused“ kontorisse ja kooli. Samuti spetsiaalsed valgustid spordihallidesse, haiglatesse, laevadele ja nafta puurtornidele. Teine suund on ettevõttes IT-lahenduste liitmine robotiseerimise võimalusega ning seda mitte seepärast, et niimoodi on popp,“ jutustab juhatuse esimees Virve Jõgeva.

„Lihtsalt peame vaatama tulevikku ning mõistma, et me pole enam ammu odava koostetöö riik. Lisaks ootavad kliendid meilt aina laiemat sortimenti ja tootmisprotsessi paindlikkust. Täna pakuvad robotite tootjad mitmeid paindlikke lahendusi, mis on sobivad ka väikepartiide tootmiseks. Seetõttu tuleks tõsiselt kaaluda korduvoperatsioonide teostamist robotite poolt ja jätta eritööd töötajatele. Tootearendus ja uued innovaatilised lahendused on nii tihedas konkurentsis äärmiselt olulised teemad,“ lisab ta.
Eelmisel aastal avas Glamox HE ligi 900 m2 juurdeehituse, kasvatades oma tootmisruumi 9000 ruutmeetrini. Viimase kümne aastaga on tehases avatud kolm juurdeehitust ning samal ajal on ettevõtte käive kerkinud 10 korda. Tänavu on käibekasvuks oodata 10%, mille saavutamiseks peab juhatuse esimehe Virve Jõgeva sõnul ettevõte esitama endale piisavalt väljakutseid.

Jõgeva sõnul räägitakse täna palju industry 4.0 kontseptsioonist – läbi mass-kohandamise toota individuaalseid tooteid masstootmise kuludega. Siin peaks Eesti riiklikult toetama ettevõtete püüdlusi tootmisi automatiseerimise ja robotite abil efektiivsemaks muuta. EAS võiks kaaluda industry 4.0 toetusprogrammi. Oma kogemusest tõdeb ta, et ettevõtted ootavad eelkõige toetust robotiseerimise ja automatiseerimise diagnostikale: kuidas, milliseid ja millistele ettevõtetele üldse robotid lisaväärtust annavad?

Glamox HE uuringute järgi aitaks nende inimeste tööd lihtsamaks ja ergonoomiliseks muuta haarderobotid, mis töötaksid inimeste n-ö paarilistena. Tänane 50 000–60 000 euro suurune investeering haarderobotisse võiks end tasa teenida juba aastaga ning säästa oluliselt ettevõtte töötajate randmeid ülepingutusest. Virve Jõgeva sõnul on küll oma protsesse põhjalikult analüüsitud, kuid täna puudub ettevõttes põhjalik kompetents, et lõplik valik teha. „Õnneks on Eestis mitmeid ettevõtteid, kes oma automatiseerimise- ja robotiseerimise lahenduste pakkumisel on valmis ka nõustamist pakkuma ning tasuvusanalüüsi koostamisel abiks olema,“ tunneb ta heameelt.

Мітки

#tehnoloogia #Glamox HE #Sleepwell #EBS #Tallinna Tehnikaülikool #Virve Jõgeva #AS Hilding Anders Baltic #disain #Fleming AS

Поділитися