Hedi Mardisoo tahab mängida oma reeglite järgi

Cachet’ kaasasutajal Hedi Mardisool võttis oma esimese startup’i asutamiseni jõudmine küll pikalt aega, aga tänu sellele sai ta korralikult valmistuda ning mõnestki ämbrist hoiduda. Küsis Erik Samel.

Millega Cachet tegeleb?

Ehitame finantsteenuste platvormi, mille pikem eesmärk on aidata uut laadi finantsteenustega inimesi, kes töötavad paindlikult, näiteks Uberi või Bolti juhid või juristid, kes vahendavad mõne platvormi kaudu oma teadmisi. Neile inimestele tihti ei kehti kindlustuskaitsed ja see, mida me Kalle Pallinguga koos teeme, ongi see, et loome neile uudseid lahendusi. Tegutseme praegu kolmel turul: Eestis, Lätis ja Poolas.

Kas teie kliendid on platvormid või inimesed?

Inimesed. Meil on tooteid, mida müüme ka platvormide kaudu, aga suur osa müügist toimub otse nende platvormide töötajatele.

Kas platvormi nõusolek on seejuures vajalik?

Meie arvates ei ole. Tegelikult käib turul hästi põnev arutelu, sest platvormi kasutajad on iseseisvad töötajad. Küsimusi ongi palju… Kas näiteks Bolt peaks maksma platvormi kaudu töötavatele inimestele pensionit või mitte? Töövorm on ju praegu see, et nemad on iseenda tööandjad ja pakuvad teenust. Meie toetame inimesi, kes ei taha tegutseda sellises töövormis, mis sai alguse tööstusrevolutsiooni ajal – üheksast viieni –, vaid soovivad ise otsustada, mis kell nad tööle lähevad ning kellega, kus, kui kaua ja kuidas nad töötavad. Meie arvates ei ole päris õige suruda platvorme, et nad võtaksid täpset omaks vanu mudeleid. Järjest enam on ka teisi startup’e, kes pakuvad platvormidele uudseid lahendusi.

Meie toetame neid inimesi, kes ei taha tegutseda sellises töövormis, mis sai alguse tööstusrevolutsiooni ajal – üheksast viieni –, vaid soovivad ise otsustada, mis kell nad tööle lähevad ning kellega, kus, kui kaua ja kuidas nad töötavad.

Üks põhiline asi, mida tuleb arvesse võtta, on see, et üks juht kasutab tihti mitut platvormi ja tema töötunnid jagunevad nende vahel. Koroona puhkedes hakkasid paljud äpitaksojuhid tegelema näiteks nii Bolti kui ka BoltFoodi kullerdusega – pole ju üldse haruldane, et Bolti juhil on autos ka Wolti kott ja ta teebki mitut väikest tööd korraga. Selliste töötajate kindlustamine ongi tegelikult see, mida meie pakume.

Kas konkurents on suur?

Pakkujaid on kindlasti veel ja neid tuleb juurde. Kui alustasime, siis me teisi täpselt sellise loogikaga tegutsejaid rohkem ei teadnud. Nüüdseks on meil mitmeid partnereid, aprillis ühines meiega suurem osa Eesti kindlustusseltse. Valmivad teisedki tooted, et aidata uues majanduses jätkusuutlikumalt toimetada, nii et neid inimesi ei surutaks vana töömudeli mehhanismidesse.

Mis oli siin kindlustusettevõtete huvi?

Nad saavad aru, et see, kuidas paindlikult töötavate inimeste kindlustus on seni toiminud, ei ole 100% nende suhtes õiglane. Samas kindlustused ei teadnud, mitu tundi need inimesed tegelikult tööd tegid – kas keegi oli täistööajaga taksojuht või õpetaja, kes teenis autojuhina kaks tundi hommikul ja kaks õhtul lisa. Tõime uue lahenduse ja mõtteviisi Eesti turule ja tänu sellele on paindliku töö tegijatele kindlustamise hinnad õiglasemaks läinud.

Kas pigem keskendute praegu toote arendamisele või uute klientide leidmisele?

Mõlemale – teeme uusi tooteid ja loomulikult otsime ka uusi kliente. Suur osa aurust läheb uute turgude avamisele. Tegutseme Poolas ja Lätis, aga eesmärk on jõuda sel aastal veel mitmele turule. Poolas on meil ka töötajad, Lätiga tegelevad Eesti ja Poola inimesed. Praegu värbamegi inimesi teistesse regioonidesse… Liiklus- ja kaskokindlustust oleme juba poolteist aastat edukalt müünud, aga juurde tuleb ka uusi tooteid.

Eestis on paindliku tööajaga taksojuhtidest suurem osa meie kliendid.

Meie prioriteet on praegu mitmekülgne kasv – nii uued tooted kui ka turud ja sellest tingituna laiendame ka tiimi. Valmistume ka järgmiseks investeeringu kaasamiseks, et veel jõulisemalt oma tooteid uutele turgudele viia.

Kuidas teil teise kaasasutaja Kalle Pallinguga on valdkonnad jagatud?

Kalle tegeleb rohkem äriarendusega, mina tegevjuhtimise, kindlustusmaailmast partnerite leidmise ja finantspoolega. Kuna oleme väike tiim, siis strateegilised otsused teeme siiski tandemina. Ma arvan, et see ongi üks meie tugevaid külgi.

Minu kirg on andmed. Olen õppinud infoteadust ja sealt sai alguse huvi vaadata, kuidas inimese digitaalandmete jalajälge on võimalik kasutada, et teha targemaid tooteid. Oleme harjunud nägema maailma enda ümber kahedimensiooniliselt. Andmemustrid, mis meist maha jäävad – on need siis une, liikumise või platvormitöö mahud – muudavad selle kolmedimensiooniliseks. Sellega pole me veel harjunud. Kui jälgida, kuidas need mustrid kujunevad, siis õpib päris palju.

Kui pikaks ajaks te Cachet’s plaane teete?

Meil on olemas kolme aasta plaan. Asjad muutuvad väga kiiresti ja pikemat strateegiat pole mõtet teha. Samas teame väga selgelt, milline on meie pikk visioon, ideaalne pilt, kus tahame olla. Seda oleme Kallega ka algusest peale jaganud.

Mida olete varasematest ametitest õppinud?

Startup’ide konsulteerimisest õppisin väga palju. Tulles suurest korporatsioonist, kus oled korraliku karastuse saanud, näed ära, mis on sinu reaalsed oskused. Suures korporatsioonis ostavad juhid väga palju teenuseid sisse, aga väikeses ettevõttes peab enamiku asju ise tegema. Väga põnev ja õpetlik oli tulla ametikohalt, kus pidi lihtsalt ütlema, mis ja kuidas miski on, töökohale, kus tuleb päriselt ise kõike teha. Cachet’s on nendest kogemustest väga palju kasu olnud.

Väga põnev ja õpetlik oli tulla ametikohalt, kus pidi lihtsalt ütlema, mis ja kuidas miski on, töökohale, kus tuleb päriselt ise kõike teha.

Siiski asutasite oma esimese startup’i alles mõni aasta tagasi…

Mul oli juba ammu-ammu mitmeid põnevaid ideid, aga tundsin, et aeg polnud päris õige, et neid riske võtta. Võib-olla oli see viga ja oleks võinud juba varem julgemalt riskida. Aga teistpidi, kes teab, võib-olla oli see okei – saingi rahulikumalt valmistuda nii, et nüüd ei pea kõiki ämbreid kolistama. Õppisin näiteks, et mõnel inimesel tuleb lasta kiiremini oma teed minna, kui on näha, et ta ei sobi oma ametikohale.

Mida peate oma suurimaks õnnestumiseks?

Kindlasti kõik see, mis on seotud Cachet’ga. Töötasin varem mugavas positsioonis väga heas organisatsioonis, kus inimeste eest hoolitseti suurepäraselt, aga siiski otsustasin neli aastat tagasi, et nüüd maksan endale ise palka ja investeerin veel oma firmasse. Selle otsuse tegemine, olemata väga jõukas, on minu enda jaoks kindlasti edulugu – julgus ennast kätte võtta, endasse uskuda ja asi käima joosta.

Ma olen terve elu olnud ettevõtlik inimene ja arvan, et paljude jaoks oli pigem üllatav, et mul oma ettevõtte asutamine nii hiljaks jäi. Ühel hetkel aga siiralt enam ei tahtnud tööle minna suurde korporatsiooni. Tahtsin oma reeglite järgi mängida: valida ise need inimesed, kellega koostööd teen, ning olla keskkonnas, mis motiveerib ja inspireerib.

Milliseid juhtimispõhimõtteid järgite?

Kõige alus on kindlasti väärtused ja eetika. Ka Kallega jõudsime koostööni seetõttu, et meil on sarnane väärtuste pagas ja visioon. Teiseks meeldib mulle vaadata asju pikema pilguga. Nii tööalastes suhetes kui ka firmat planeerides näen kõike teekonnana. Proovin alati palgata inimesi, kes täiendaksid mind ja tiimi mingis valdkonnas.

Mis väärtused on teie jaoks kõige olulisemad?

Me tahtsime kohe algusest saadik mingit päris probleemi lahendada. Seepärast võttiski Cachet’ tootega turule tulemine üle aasta. Tahtsime leida inimeste probleemile lahenduse, mis on natuke teistsugune, kui üldine põhiloogika või turudünaamika ette nägid. Kindlustusmaailmas polnud suudetud seda kaks-kolm aastat ära lahendada, kuigi probleemi teati juba selgelt. Meie julgesime status quo’st välja astuda.

Üks meie väärtusi on minu arvates ka väga avatud ja lahendustele suunatud mõttemaailm – tuleb teha palju tööd ning ennast arendada-täiendada.

Kuidas te ennast arendate ja täiendate?

Loen palju ning suhtlen tihedalt tarkade ja huvitavate inimestega. Kogu aeg on nälg ennast täiendada. Kuulume Cachet’ga mitmesse Euroopa tasandi ümarlauda, kus räägitakse tulevikutöö probleemidest ja lahendustest. Meie mudel on tegelikult paljudele eeskujuks – kuidas vaadata probleemi teise nurga alt, selle asemel et olla surutud olemasolevasse reeglistikku. Paljud riigid püüavad öelda näiteks Uberile, et see peab taksojuhid täiskohaga tööle võtma ja nii nad ka kindlustama, kuigi nad pole ju Uberi juhid, vaid juhid, kes pakuvad oma teenust mitme platvormi kaudu. Olukorda on võimalik ju lahendada ka teisiti, andes inimesele vabaduse valida ning tuues tema andmed kokku, et tal oleks võimalik saada teisi, näiteks kindlustusteenuseid.

Kuidas teie neid andmeid saate?

Kõik toimub loomulikult inimese enda nõusolekul. Meil on partnerlus äpitaksoteenuse platvormidega, kellelt saame andmed, kui inimene ütleb, et ta tahab saada paindlikku kindlustust.

Mis on värbamisel kõige olulisem?

Olen mitmes rahvusvahelises organisatsioonis töötanud ja saanud kogemuse, missuguseid inimesi peaks oma tiimi palkama. Kui töötada mõnda aega Eesti keskkonnast väljaspool , siis õpid tajuma siinse juhtimis- ja töökultuuri vigu ja plusse. Tajusin seda, kui olin Rootsis. Minu jaoks on väga head töötajad need, kes mõistavad erinevaid töökultuure – see aitab aru saada, mis on nende tugevad ja nõrgad küljed, et siis nendega mängida.

Minu jaoks on väga head töötajad need, kes mõistavad erinevaid töökultuure – see aitab aru saada, mis on nende tugevad ja nõrgad küljed, et siis nendega mängida.

Värbamises meeldib mulle ka Jim Collinsi mõte, et tiimi luues täidad bussi kõigepealt õigete inimestega ja tühjendad selle valedest ning alles siis vaatad, kuhu buss sõidab. Meil on tulnud mõned inimesed tööle ka sel põhimõttel, me vaatame, et on väga hea inimene, aga esialgu veel täpselt ei tea, kuidas teda täiskohaga rakendada. Siis alustame teenuse ostmisega tema käest ja näiteks poole aasta pärast tuleb ta täiskohaga tööle.

Kui on kaks üsna võrdset kandidaati, siis mis saab valikul määravaks?

Kaks asja. Esiteks sobitumine tiimi ja teiseks see, kas tal on selge tahtmine tõesti seda tööd teha. Seda näeb selle järgi, mida kandidaat teeb – kuidas ta oma töid vormistab ja sinuga suhtleb jne.

Lahe on leida inimesi, kes on mingis asjas ennast väga tippu viinud ja tunnevad, et nad tegelikult ei taha seda enam teha. Nad tahaksid uut võimalust, mis silma särama paneks.

Kui raske või lihtne on teie jaoks delegeerimine?

Üks põhiline asi, mida olen oma varasemates töökohtades juhtidelt õppinud, on see, et kui töötajaga on tekkinud usalduslik suhe, siis on nauding anda talle maksimaalselt vabadust. Üks asi on see, mis ta oskab ja milleks ta on palgatud, teine asi aga see, mis tal silma särama paneb. Oleks mulle näiteks pangas õigel hetkel pakutud veel mingeid absoluutselt teistsuguseid väljakutseid, poleks ma ehk sealt tol hetkel ära läinud. See mõtteviis on mind ennast kindlasti palju õpetanud. Lahe on leida inimesi, kes on mingis asjas ennast väga tippu viinud ja tunnevad, et nad tegelikult ei taha seda enam teha. Nad tahaksid uut võimalust, mis silma särama paneks.

On teil eeskujusid?

Mul on karjääri jooksul väga vedanud juhtidega, aga startup-maastikul tooksin välja veel ühe inimese – see on Kaidi Ruusalepp. Imetlen tema oskust oma maailma tasakaalus hoida. Ta suudab oma väljaütlemistega pidevalt teisi inimesi esile tõsta. Vaatan kõrvalt imetlusega ka seda, kuidas ta on oma tiimi loonud.

Startup’i esimesed aastad on ilmselt väga töörohked. Kaua teie tööpäevad kestavad?

Minu tööpäev algab iga päev vähemalt kaheksast, kui mitte varem, ja on mingid ajad, kus see kestab kuus päeva nädalas 10–12 tundi. Aga see energia, mida see annab, on seni olnud kõike seda väärt.

Kaua te niimoodi jaksate?

Arvan, et kui oleme suutnud Kallega luua juhtide tasandi, kus igas valdkonnas on oma ala tugev tipp, siis see on hetk, kus saame oma koormust vähendada. Praegu on selle jaoks veel natuke vara, aga meil on siht silme ees.

Tegemist on maratoniga ja maratoniks treenitakse – sa pead pidevalt vormi hoidma. Olen terve elu suure kirega oma tööd teinud ja hobid aitavad seda tasakaalus hoida. Õppisin juba väga noorena, kuidas sellise energiaga toimetada, abiks on nt massaaž või trenn. Viimase aja suurim lemmik on mul rannatennis. Olen kaua ka võrkpalli ja tennist mänginud, aga koroona perioodist päästis mind see, et alates oktoobris hakkasime sõpradega kogu selle kaamose keskel käima soojas ja valges sisehallis rannatennist mängimas. Põhiline, mis mind hoiab, on aga suvekodu, kus me teeme hea meelega palju füüsilist tööd, et muid mõtteid maandada. Isegi kui on hästi intensiivne tööperiood, saame ennast maha laadida, minnes koos lastega suvekodusse.

Kui sa teed oma asja, siis sul on teistsugune motivatsioon ja energia.

Aga arvan ka, et kui sa teed oma asja, siis sul on teistsugune motivatsioon ja energia. Ma ei taha, et jääks mulje, et mu töö on tohutu taak. Kui keegi mu abikaasalt küsib, kuidas ma vastu pean, siis ta ütleb, et ma töötan naeratus näol. Oleks hullem, kui töötaks vähem tunde, aga negatiivse tundega. Ja kui mul ei oleks abikaasat, kes saab aru, mida ja miks ma teen, siis oleks mul väga raske sellise intensiivsusega tegutseda.

Kuidas te ennast motiveerite?

Eks enda motiveerimine ongi suur töö. Mul on tore tutvusringkond ja sõpruskond, ka väga palju rahvusvahelisi sõpru, kellega saab teha paar kõnet või kellele saab külla minna. Kui siis ka tunnen, et ei jaksa, tuleb lihtsalt puhata – võtan endale kas pika nädalavahetuse või terve nädala.

Kõige väsitavam on see, kui sul on korraga hästi palju mõtteid peas ja sa tunned, et midagi kogu aeg segab, nii et ei saa neid mõtteid lõpuni mõelda. Olen aru saanud, et kui mul see tunne tekib, siis pean raudselt olema päeva või paar üksi ja lihtsalt süvenema.

——————

Cachet

Platvormimajandusele kindlustusteenuseid pakkuv idufirma, mille eesmärk on aidata paindliku tööajaga inimestel teha nutikate kindlustusteenuste abil oma tööd jätkusuutlikult.

Ettevõtte asutasid 2018. aastal Hedi Mardisoo ja Kalle Palling.

Tegutsetakse kolmes riigis, töötajaid on 11.

————————

Hedi Mardisoo

2018 – Cachet’ kaasasutaja ja juhatuse esimees

2017 – Matuki omanik (turundus- ja kommunikatsioonijuhtimise teenus)

2015–2016 Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor

2007–2015 Swedbanki Grupi IT-valdkonna korporatiivsuhete juht

2002–2007 HansaWorldi rahvusvaheline turundusjuht

Õppinud Tallinna Ülikoolis ja Northumbria ülikoolis ning Tallinna Reaalkoolis.