Henri Laupmaa: ühisrahastus, selle võlud ja valud

Tänases majandusilmas on peaaegu kõik võimalik, ka osasaamine ettevõtlusest, kui endal see kõige-kõigem idee või tegudele utsitav kihk puudub. Selleks ei pea olema ka riskikapitalist. Märksõnaks on siin hoopis ühisrahastus. Maria Vous vestles Eesti jagamismajanduse esimõtleja ning mitme innovaatilise  algatuse, näiteks Hooandja, Teeme Ära! ja Fundwise’i asutaja Henri Laupmaaga ühisrahastuse võludest, valudest ja selle valdkonna tulevikust.

Ühisrahastus – kuidas ja kellele?

Nii nagu laenude puhul, on ka ühisrahastusel mitmeid vorme. Ühe liigituse järgi eristatakse annetusel, laenul ja osalusel põhinevat ühisrahastust. Fundwise pakub osaluspõhist ühisrahastust: oma investeeringu eest saab raha andja osaluse ettevõttes. Miks sellist lähenemist eelistada?

„Ühisinvesteerimine on alternatiivne kapitali kaasamise viis ettevõtetele, kellele pangad või riskikapitalifondid ei paku sobivaid finantseerimislahendusi või kes ei soovi oma äri edendamiseks laenu võtta. Lisaks finantseeringule saab ettevõtja kampaania käigus ka ligipääsu suurele hulgale klientidele, fännidele, pühendunud nõustajatele, evangelistidele ja potentsiaalsetele koostööpartneritele, kes mängivad toote või teenuse edukaks saamisel suurt rolli,“ räägib Henri. „Investorid saavad aga omakorda investeerida taskukohaste summadega ning tehingu vastutasuks omandavad ettevõttes osaluse. Selline investeerimisvorm aitab hajutada riske ning liikuda Eesti ettevõtete edulugudega finantsvabaduse poole.”

Just see, et ühisrahastus võimaldab teoks saada ägedatel ettevõtmistel, mis muidu rahata jääksid, on ka Henri peamine motivatsioon Fundwise´i vedamisel. Selleks et mõlemad pooled, ettevõtja ja investor, tehinguga rahule jääks, on aga siiski vaja natuke vaeva näha.

Sihile viib läbi mõeldud tegutsemine

Ühisrahastuskampaania õnnestumiseks – ehk selleks, et ettevõte saaks soovitud summa kokku ning täidaks eesmärgi, mille jaoks seda vaja oli, lisades ettevõttele väärtust ning muutes seega investeeringu kasumlikuks – on Henri sõnul vaja läbimõeldult tegutseda.

„Lubadus investorile peab olema hästi läbi kaalutud: mis on soovitud summa eesmärk ja kuidas seda saavutada kavatsetakse. Teiseks peab kindlasti olema ära otsustatud, kui palju ettevõttest ollakse nõus osaluste näol loovutama. Ning kolmandaks tuleb panustada Fundwise´i kampaaniat toetavasse müügi- ja PR-kampaaniasse, näiteks korraliku video tegemisesse ja kommunikatsioonisõnumitesse,“ kirjeldab Henri miinimumprogrammi.

Kuid nõu jätkub Henril ka investoritele, alustades soovitusega investeeringuid hajutada (eri investeerimisliigid ja/või projektid), lõpetades põhjaliku taustatöö tegemisega: „Kindlasti tuleks lisaks videole süveneda ka raha kasutamise plaani ning hoolikalt lugeda väärtuspakkumise ja lubaduse sisu,“ sõnab ta ning lisab, et ühisrahastusel on täpselt samasugused riskid nagu igal investeerimisel. „Teadlikult otsuseid tehes on aga võimalik oma riske maandada ja hajutada.“

Kuidas Fundwise´il endal tulevikuväljavaadete ja riskide hajutamisega lood on?

Teadlikkust tuleb veel tõsta

Henri sõnul on Fundwise´il praegu kaks peamist eesmärki: teadlikkuse tõstmine Fundwise´i pakutavatest võimalustest finantseerimist otsivate ettevõtete seas ning tegevuse laiendamine välismaal.

„Kuigi koostöö inkubaatorite, maakondlike arenduskeskuste ja pankadega toimub selles osas, et Fundwise´i kui alternatiivset finantseerimisvõimalust tutvustada, on selles vallas veel palju tööd ära teha,“ sõnab Henri. „Hooandja käivitus kiirelt ja me eeldasime, et Fundwise´iga läheb samamoodi, ent on läinud palju aeglasemalt.“

„See on olnud hea õppetund ka meile endale, et meie oma sõnumi kommunikatsioonikampaaniat on vaja,“ sõnab Henri. Ta lisab, et just nende enda kogemus, et tuntus ei tule lihtsalt, vaid nõuab läbimõeldud ja selget kommunikatsioonistrateegiat, on ka peamisi põhjusi, miks nad soovitavad rahastuskampaaniat planeerivatel ettevõtetel PR-kampaaniat tõsiselt võtta.

Välismaale laienemisel on oluline koostöö

Teine suur proovikivi on välismaale laienemine, mida on vaja nii ettevõtte enda elujõulisuse tagamiseks kui ka investeeringute kaasamiseks Fundwise´i kasvu jaoks. Praegu sisenetakse Henri sõnul Läti turule ning kui seal rakendatav tegutsemisstrateegia õnnestub, on seda võimalik juba mujal kopeerida.

„Sihtturgudest on meil kaks suunda. Üks on Läti-Leedu-Poola, sest seal lihtsalt ei ole analoogseid ettevõtteid. Teine on muidugi Skandinaavia: Soome, Rootsi, Taani, kus konkurente küll on, aga ka võimalusi on palju rohkem,“ avab Henri Fundwise´i laienemisplaane. Ta lisab, et esmalt peab Lätis esimesed firmad rahastama, enne kui teistele turgudele edasi liikuda.

Mis aga puutub eri riikidest investorite leidmisesse, siis siin on Henri sõnul väga palju abi olnud koostööst e-residentsuse programmiga: „Kuna Fundwise´i kasutamise üks tingimusi on EVK konto olemasolu, milleks on omakorda vaja Eesti pangakontot, on e-residentsus ideaalne lahendus välismaalastele, kes soovivad mõnda siinsesse projekti investeerida.“

„Samuti oleme olemasolevatele e-residentidele teavituskampaaniaid teinud ning tutvustanud Fundwise´i kaudu investeerimist kui veel ühte ägedat võimalust, mida e-residentsus pakub,“ selgitab Henri. Ta rõhutab, et Eesti-suguses väikses riigis on just seda tüüpi koostöö organisatsioonide vahel see, mis aitab tegelikult kõigil oma eesmärke saavutada, sest vastastikku võidavad kõik.

Tulevikuväljavaated on kahtlemata põnevad

Vahest kõige põnevam ühisrahastuse juures on see, et areneva valdkonnana loob see tõenäoliselt lähitulevikus väga huvitavaid võimalusi nii ettevõtjatele, investoritele kui ka teistele. Henri toob näiteks taastuvenergia ühisrahastuse, mis võimaldaks inimestel valida, kellelt ja millist energiat osta, ning samas toetaks jätkusuutlikult tootvaid väikeettevõtteid. Või krüptoraha ja selle kasutamine – võimalusi näib piiravat vaid kujutlusvõime.

„Ja loomulikult seadused ka,“ lisab Henri, sest tema sõnul jõuab seadusandlus siiski pigem asjade käigule järele ja võtab pigem toetavat kui takistavat positsiooni. „Eestis on diskussioon spetsiaalse ühisrahastamist reguleeriva seadusandluse teemal juba tükk aega käinud – eks see jõuab varem või hiljem ka konkreetsete tegudeni. Leedus näiteks võeti analoogne seadus juba vastu.“

Igal juhul ühisrahastuse tulevik tõotab huvitav tulla ning nagu Henri ise ütleb, siis see, kus Fundwise oma arengus praegu on, on vaid jäämäe tipp sellest, kuhu poole püüeldakse. Ja kes teab, vahest sünnib järgmine maailmamuutev Eesti toode just tänu Fundwise´ile? Võidaksime me sellest igal juhul kõik.

***

Mis on ühisrahastus?

Ühisrahastus (crowdfunding) on viimasel kümnendil arenenud uut tüüpi finantseerimismeetod, mille puhul äri alustamiseks vajamineva alginvesteeringu saamiseks ei minda mitte panga jutule, vaid proovitakse investeering kokku saada suure inimhulga pealt väikseid summasid kogudes. Ideede autorid panevad oma projektid platvormile üles ning need, kellele see meeldib, saavad seda valitud summaga toetada.

***

Henri Laupmaa

• õppinud Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis rahvusvahelist ärijuhtimist ja majandust
  ning Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini;
• Presidendi Mõttekoja ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige;
• Hooandja ning Fundwise’i kaasasutaja;
• EKA kuratooriumi liige;
• töötanud Rahvakogu töörühmas IT-tiimi juhina ning EKA graafilise disaini õppejõuna;
• löönud kaasa Teeme ära! ja TEDxTallinn korraldamises.
• 2014. aastal pälvis Henri järjepideva tegutsemise eest Eesti ühiskonna heaks vabatahtliku töö aumärgi, mille andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

***

Fundwise

• Fundwise on Eesti ja Baltikumi esimene osaluspõhine ühisrahastusplatvorm, mis on mõeldud ettevõtjatele ja investoritele.
• Tuntumaid Fundwise´i kaudu edu saavutanud projektid on Ampler Bikes, Siidrikoda, Arro Keraamika ja Overstep.
• aasta seisuga on Fundwise´iga liitunud 9558 investorit 75 riigist.
• Ühe ja poole tegutsemisaasta jooksul on rahastatud projekte kokku 775 707 euro väärtuses.
• 75% Fundwise´i kaudu investeeringuid otsinud projektidest on olnud edukad.