HoloLens liidab tehis- ja pärismaailma

„Vaatamata sellele, et CNC pingi operaator ärkab oma maakodus vaid tund enne tööpäeva algust ja tehasesse on sadu kilomeetreid, ta väga ei kiirusta. Tema töövahend HoloLens viib ta hetkega tööpingi taha,“ kirjutab tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama (am.ee).

Sellist liitreaalsuse tulevikku ennustavad praegu kõik tehnoloogiakonverentsid ja see on paljude jaoks sama ulmeline kui paarkümmend aastat tagasi prognoositi, et kontoritööd saab tänu arvutitehnoloogia arengule teha varsti kodust. Nüüd saabki ja veel kukesamm on minna, et kodust saaks teha ka paljusid muid töid – laevajuhtimisest tööpingi opereerimiseni. Ja inimeste opereerimiseni samuti.

Aastaid ootust

Microsoft teatas Londonis novembri alguses toimunud konverentsil „Future Decoded“, et maailma esimene Windows 10 platvormil töötav holograafiline arvuti Microsoft HoloLens on nüüd valmis.

Seda tuli oodata aastaid. Juba eelmisel dekaadil võis leida tulevikuvisioone prillidest, mida Microsoft pakkus kui Windowsi operatsioonisüsteemi väljaviimist arvutiekraanilt meie „päris“ maailma – tuli vaid ette panna prillid, mis läbipaistvale klaasile sobivasse kohta joonistasid mõne tehisobjekti. Kui pead pöörasid, siis objekt liikus nii, et inimesele jäi mulje, nagu ta oleks toas oma kohal paigal. Seda nimetataksegi liitreaalsuseks – näeme samal ajal nii oma päris ümbrust kui ka sinna „istutatud“ tehislikke asju.

Kuidas see kõik on seotud tööstuse ja insenerimaailmaga? Aga väga otseselt.

Näiteks võib hommikul maakodus ärganud seadmeoperaator sinnasamasse elutuppa tekitada tööpingi virtuaalse kujutise. Kätega viibeldes või siis suisa spetsiaalsete pultidega, mis annavad kasutajale midagi käegakatsutavat, juhib ta oma seadet ja need liigutused kanduvad üle kiire Interneti hetkega tehasesse. Masinas toimuvat aga näitavad virtuaalreaalsuse prillid otse elutoas.

Alates 1. detsembrist on HoloLens ehk Microsofti liitreaalsuse prillid koos vastava arvutiga ametlikult kättesaadavad 29 Euroopa riigis. Nende hulka kuulub ka Eesti. „Liitreaalsusel on võimekus aidata nii klientidel kui ettevõtetel üle maailma teha asju, mis siiani tundusid võimatuna,“ selgitas Microsofti Balti regiooni juht Hristo Manov. „See aitab ettevõtetel ja nende töötajatel lahendada olulisi ülesandeid kiiremini, turvalisemalt, efektiivsemalt ja paremas koostöös.“

Microsoft kuulutas HoloLensi esmalt välja 2015. aasta jaanuaris ning 2016. aasta märtsis saadeti see tutvumiseks arendajatele ja äripartneritele nii Ameerika Ühendriikides kui ka Kanadas. Pärast laienemist turgude arv peaaegu kolmekordistub, ulatudes 39-ni.

Mis sai Google Glassist?

Microsofti HoloLensiga samal ajal tegi ka Google oma virtuaalprille – Google Glass jõudis vahepeal lausa tootmisse, kuid kadus siis ootamatult areenilt. Google´i kontseptsioon oli igapäevaselt kantavad virtuaalprillid, mille väikesesse klaasprismasse kuvatakse Androidiseadme vajalik infoväli, mis ei sega maailmas toimuvat jälgimast oma silmadega ringi vaadates. Paraku oli seadmel mitmeid puudusi – nii jõudluses kui aku tööajas. Hind oli liiga kõrge.

Google tegeleb praegugi seadme uuendamise ja parendamisega ning soovib nagu Microsoftki just ärikasutajatele vajalikke funktsioone pakkuda.

Mida liitreaalsus teha lubab?

HoloLens on n-ö vaese mehe hologramm ja nimigi vihjab sellele. Paraku ei suudeta siiani õhku püsivat kujutist tekitada. Lihtsam on panna inimese silmade ette läbipaistev ekraan, millele projitseeritakse vajalikud kujutised, mis arvutigraafikaga hoitakse kasutaja silma suhtes justkui samas kohas ruumis paigal, kui ta pead liigutab. Kujutisi saab juhtida, muuta ja ümber tõsta käeliigutuste abil.

Prillidel on kolm töörežiimi: üksiku hologrammi „kinnitamine” ruumi nii, et kasutaja saab selle ümber liikuda, omaette virtuaalse ruumi loomine ning päris ruumi digitaliseerimine, mis võib olla kasulik näiteks arvutimängude mängimiseks.

HoloLens jätab kasutajal käed vabaks ja aitab infot saada ruumilisel kujul, mis on kõige kiirem andmetest arusaamise viis. HoloLens loob ruumist, kus kasutaja asub, digitaalse mudeli ning salvestab hologrammid kindlatesse kohtadesse.

HoloLens on juhtmevaba, HPU ehk holograafilise protsessoriga, videokaardi, kahe kaamera ja ruumilise heliga. Sel on 18 andurit.

Arhitektid ja sisekujundajad saavad tühja ruumi paigutada mööblit ja seinu, insenerid aga õppida selgeks näiteks masina juhtimise, mida pole veel valmis tehtud või mis alles saabub kusagilt tehasest. Õpetamises on HoloLensiga võimalik tekitada täiesti uus maailm: geograafia õpetamisest kuni vajalike käsitööoskuste omandamiseni. Novembris näiteks proovis Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Civitta Eesti ja Maru VR-iga karjääriõppelahendust, mis viis töökäte puuduses vaevleva õenduse ja bioanalüütiku erialaga tutvumise võimalused noorteni läbi tehisreaalsuse. Huvilised ei pidanud ise kohale minema, vaid said „virtuaalse“ töövarjuna kaasas käia õdede igapäevatöö juures. Seal küll ei kasutatud HoloLensi, vaid teistsuguseid virtuaalprille.