Hüvasti, päris-maailm? Tehisreaalsus tuleb sisse igast uksest ja aknast

Ця історія ще не доступна українською

Показуємо оригінал ukraina. Переклад готується.

13 травня 2016 р. · 6 хв· Оновлено 1 червня 2026 р.

Hüvasti, päris-maailm? Tehisreaalsus tuleb sisse igast uksest ja aknast

Veel samal teemal:

Автор

Igal aastal püüavad tehnoloogiafirmad meid peibutada uute vingete vidinatega. Eelmisel aastal hakati taguma tehisreaalsusetrummi, rahvas siis veel kaasa ei läinud. Nüüd aga tundub, et virtuaalprillidest, mullipiltidest ja tehisreaalsusest pääsu pole – see tuleb nii tööriistadena inseneridele kui meelelahutusseadmetena tavainimestele. Kirjutas tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama (am.ee). Mõni kuu tagasi kohtusin Tallinna Ülikoolis Artjom Troitskiga – päästjaga Ida-Virumaalt, […]

Mõni kuu tagasi kohtusin Tallinna Ülikoolis Artjom Troitskiga – päästjaga Ida-Virumaalt, kes oli endale hankinud spetsiaalse statiivi panoraampiltide tegemiseks. Google ei piirdu tänavavaadetega, vaid tahab kaardistada kogu maailma. Kui aga tänavatele sai erivarustusega autod sõitma panna, siis siseruumide ja muude kohtade jaoks ei jätku enam ressurssi. Samas on maailma üks suurimatest tehnoloogiafirmadest osavalt ära kasutanud vabatahtlike soovi tehnoloogiaettevõtte ees silma paista – vabatahtlikud parandavad juba aastaid Google Mapsi kaarte (sealhulgas on Artjom ka üks neist). Nüüd soovitab Google, kuidas nad saaksid maailma põnevad paigad ja siseruumid tehisreaalsuse jaoks üles võtta. See polegi nii lihtne – tuleb hankida omale mitmesaja euro eest tehnikat, võtta kaamera ja asuda pildistama. Igas punktis tuleb iga kuue meetri järelt teha igas suunas ligi kuus pilti ja ongi maailm üles võetud nn mullipildiks, mida kasutaja saab vaadata, nagu asuks ise samas kohas. Artjom loodab lisaks niisama lõbule selliseid kaardistatud maailmu ka huvilistele teenusena tegema hakata.

Virtuaalprillid ette ja sukelduma!

Varsti on tehisreaalsuse pildistamine lihtne ja virtuaalreaalsusse sukeldumine veelgi lihtsam ka tavakasutajale. Samsung esitles oma uue, Samsung Galaxy S7 tipptelefoni tutvustusel ka ümarat seadet Gear 360. See kahtlaselt silmamunale sarnanev lisaseade ongi nagu tehismaailma silm – kahel pool asuvad pool sfääri korraga ülespildistavad kaamerad ning sisemuses tarkvara, mis moonutused kõrvaldab ja tehtud „mullipildi” netti saadab. Veelgi enam – filmida saab ka. Tekivad videod, mida saab praegugi Youtube ́is vaadata, kus hiirega liigutades võib igas suunas vaadata, mis filmimise ajal ümberringi toimus.

Virtuaalreaalsuse (VR) vaatamine muutub peagi veelgi lihtsamaks. Jah, tehnoloogiaettevõtted on virtuaalreaalsuse tulekust VR-prillide näol juba ammu rääkinud, kuid just nüüd on läbimurdeks õige aeg – prillid, mis pähe tõmmata ja mis ümber vaataja tehismaailma tekitavad, ei maksa enam tervet varandust. „Vaese mehe” virtuaalmaailm ei maksa enam peaaegu midagi – näiteks saab Google Cardboardi sarnase papist kokkuvolditava seadeldise ja oma nutitelefoni abiga tehisreaalsuse kätte isegi siis, kui pole tehnofriik ja rikas. Google Cardboardi võib voltida kartongist ise või osta paarikümne dollariga.

Mis see tehisreaalsus ikkagi on?

Tehisreaalsus pole midagi muud, kui meie nägemis- ja kuulmismeele hõivamine arvuti pakutavate kujutiste ja heliga. Virtuaalprillid pannakse pähe, neis kuvatakse kummagi silma jaoks pilt, mis sulab kokku ruumiliseks 3D-kujutiseks. Kui pead pöörata, siis pöördub ka pilt ekraanil just nii, nagu vaataks enda ümber.

Tehiskeskkonnas võib näha nii päris-maailmas üles võetud materjali kui ka täiesti uut kunstmaailma. Mängutööstus jagab praegu kogutud kasumeid ettevõtetele, kes arendak- sid tehisreaalsuse vahendid kõigile tuntumatele mängukonsooliplatvormidele ja arvutitele-mobiilidele. Pornotööstus on leidnud VR-prillide maailmas uue hingamise. Ja lõpuks ka tavaline masinatööstus, laevaehi- tus, operaatoritöö ja logistika näevad tehnoloogias vahendit juhtida kaugelt mida iganes: tööpinki, kaubalaeva, lahingudrooni, metsaharvesteri. Astronoomia õppimine koolis näiteks on virtuaalselt kosmoses ringi liikudes ikka hoopis midagi muud kui õpikutes tuhnimine. Lameda maa teooriat on sellise seansi järel üsna võimatu uskuma hakata.

HTC, Samsung, Sony, Facebook ja teised on oma virtuaalprillid sel aastal müügile paisanud. Samsung, Sony, Nokia, Ricoh jt kaameratootjad pakuvad 360-kraadi kaameraid ümbruse pildistamiseks-filmimiseks igast suunast ühe nupuvajutusega. See tähendab, et sügiseks on meil nii sisu loomise kui vaatamise seadmeid kuhjaga. Üsna kindlalt saabub just sel aastal tehisreaalsuse läbimurre. Peaasi, et kunstmaailm päris-maailmast liiga palju ahvatlevam ei tundu, sest oht irduda oma tegelikust elust on Surround Sound heli ja kvaliteetse 3D-pildiga tehismaailma uppudes vägagi suur.

Virtuaalprillid tehisreaalsusesse sukeldumiseks

Pilt ülal: Oculus Rift

Hind: 700 eurot
Töötab piisavalt võimsa laua- või sülearvutiga, vajab infrapunasensoriga baasjaama
peaasendi jälgimiseks.
Virtuaalmaailma-hulluse algatanud Oculus rift, mis nüüdseks on omandatud Facebooki
poolt, pakub spetsiaalsete ekraanide ja heliefektidega tehismaailma-elamust. Prillid ühendatakse arvuti DVI ja USB portidega, suurema arvutust nõudva töö teeb ära võimas arvuti protsessor. Prillid jõudsid müügile tänavu märtsis.

Google CardBoard

Hind: ca 15 eurot
Töötab igasuguse androidiga telefoniga, mis on ühilduv Cardboardi mobiilirakendustega. Cardboardi tööpõhimõte on lihtne – papist on kokku keeratud prillid, mille „raamidesse” saab sobitada mobiiltelefoni, mis jääb kasutaja silme ette täpselt õigele kaugusele. Et pilt oleks teravam, paigutatakse ette veel kaks läätse. Kogu virtuaalmaailma loob mobiilirakendus, mis jaotab telefoniekraani pooleks – kummagi silma ette jääb üks ekraanipool oma pildiga.
Uskumatu, aga „papist prille” pole veel eesti turul saadaval. Need tuleb osta „ümber nurga” mõnelt eBay pakkujalt.

Sony PlayStation VR

Hind: 440 eurot
Sony on playstationi mängukonsooliga mängumaailma suurtegija ning loomulikult tahab esimesena jala ukse vahele saada ka virtuaalreaalsuses. Mängukonsoolidele ja arvutitele mõeldud virtuaalprillid tulevad välja oktoobris. Peakomplekt saab olema 5,7-tollise oled ekraaniga, kaadrisagedusega 120 Hz ja üheksa LED-elemendiga, mille järgi määratakse ülitäpselt kasutaja pea asend ja liikumine.

HTC Vive

Hind: 899 eurot
Erinevalt Samsungist on HTC ehitanud oma virtuaalprillid komplektina, kus vaataja pea asendit jälgivad eemalt spetsiaalsed „baasjaamad“, mis ülitäpselt registreerivad kasutaja iga liigutuse. Vastavalt sellele kuvatakse mõlema silma jaoks õige ja viivitusteta pilt just selles suunas, kuhu pea on pööratud. Käte liigutusi jälgivad käes olevad puldid.
Mobiili pole vaja ekraanina kasutada, sisse ehitatud LCD pakub kahele silmale kokku 2160 x 1200 pikslist pilti 90 Hz kaadrisagedusega. Sellest ka kallis hind. Virtuaalprillid ühendatakse arvuti taha ja steam-nimeline keskkond loob kolmemõõtmelise, kasutajat ümbritseva tehiskeskkonna rakenduste kasutamiseks.

Samsung Gear VR

Hind: ca 100 eurot
Töötab koos samsungi võimsaimate tipptelefonidega.
Tegemist on virtuaalprillidega, milles sisu näitamiseks tuleb nutitelefon kinnitada silmade ette sahtlisse, kus see on 3D-ekraani eest. Telefoni sensorid tajuvad pea asendimuutust ja korrigeerivad pilti nii, et jääb mulje ümberringi nähtavast realistlikust tehismaailmast. Sisuks sobivad vastavad VR mängud, 360 kraadi panoraampildid ja -videod, Street View rakendused, simulaatorid.

Go4D C1-Glass

Hind: 20 eurot
Korea firma Goggletech virtuaalprillid on võrreldes Cardboardiga soliidsemad ja neid saab mugavalt kokku lappida ning tasku pista nagu päris prille. C1-glass hoiab silmade ees asfäärilisi läätsesid, mis näitavad vasaku ja parema silma jaoks poolitatud mobiiliekraani õigelt kauguselt ja tekitavad virtuaalreaalsuse tunde. Kujutis tundub nagu 100-tolliselt ekraanilt vaadates.

Millega teha virtuaalreaalsust?

Samsungi virtuaalprillides näitab tehismaailma Samsungi võimas nutitelefon.

Virtuaalreaalsus on arvutimängude jaoks uus maailm, kuhu inimesed sukelduvad ja välja ei tule enam niipea.

„Vaese mehe“ Street View mobiiliga

Hind: tasuta
Igaüks saab teha oma n-ö mullipildi, kui käepärast leidub piisavalt võimekas androidiga telefon. Selleks tuleb Google ́i rakenduste poest laadida Google Camera rakendus (eestikeelses telefonis „Kaamera“). Telefoni kaamerarakenduses valida „Photo Sphere“ ja siis juba mobiil ise juhatab, kuidas kätt liigutada, et iga kaadriga kogu ümbritsev vaade ühele suurele 360-kraadisele panoraamile saada. Kui avalikustatud sfääripilt saab piisavalt ilus, paneb Google selle ka Google Mapsi kaardile.

Ricoh Theta S

Hind: 315 eurot
Ricoh on ülikompaktseid panoraamkaameraid müünud juba aastaid. Theta S mahub taskusse, pildistab kuni 8 GB mälukaardile või saadab pildi telefoni. Theta S teeb 14-megapiksliseid pilte ja salvestab videot 1920 x 1080 pikslise suurusega 30 kaadrit sekundis. Sfääripilte saab kaasatuleva tarkvaraga postitada otse Facebooki, Twitterisse, Tumblrisse, Google Mapsi, Google Plusi ja Youtube 360° kanalile.

Samsung Gear 360

Hind: pole veel teada
2016. aasta teises pooles tuleb müügile Samsung Galaxy S7-ga ühilduv väline kaamera, mis teeb 360-kraadise vaateväljaga pilte. kerakujuline juhtmevabalt telefoniga ühenduv seade on varustatud kahe 180-kraadise vaatenurgaga objektiiviga. Telefonis monteeritakse neist poolsfääridest kokku täielik panoraampilt. Foto suuruseks on 30 megapikslit, sfääriline video salvestatakse kaadrisuurusega 3840 x 1920 pikslit. Pildid on võimalik üles laadida näiteks Google Mapsi, sfäärvideod Youtube ́i. Sfääre omavahel ühendades saab luua ruumilise Street View stiilis maailma, kus tehisreaalsuse prillidega oleks võimalik ringi kolada.

Fotod: digikodu.de.quickconnect.to

Поділитися