Ideid energia kokkuhoiust ehk päikesepaneelid käivitavad maasoojuspumba

Majade soojustamine on olnud pikk õppimise tee. Alguses soojustati ja vahetati aknad ning siis märgati, et ruumi tekib liigniiskus. Seega tuli hakata samaaegselt panustama ka liigniiskuse väljajuhtimisse ja puhta õhu pealevoolu ehk ventilatsiooni. Kirjutab Paavo Kangur.

„Kerge on ehitada nullenergiamaja, aga raskem on ehitada selline nullenergiamaja, kus inimene end ka hästi tunneb,“ arvab Virumaa kompetentsikeskuse juht Rasmus Lindmaa, kes igapäevaselt jälgib Rakvere Targa Maja toimetamist.

Tegemist on Rakvere kesklinna ehitatud 2700-ruutmeetrise liginullenergia büroohoonega, kus katsetakse ja analüüsitakse moodsaid kokkuhoiulahendusi. „Oleme saanud seda maja liiga vähe katsetada, aga mingeid esialgseid järeldusi võiks juba teha. Näiteks alates märtsist, aprillist katavad päikesepaneelid maasoojuspumba elektrienergia vajaduse. Seega toodavad päikesepaneelid piisavalt elektrienergiat ja küte on sisuliselt tasuta. Jaanuaris aga osteti sisse 1700 euro eest kaugkütte energiat. Kui veebruaris lülitati sisse maasoojuspump, siis osteti sisse 109 euro eest kaugkütet,“ toob Lindmaa näite, et moodsad targad lahendused toimivad.

Võiks öelda, et see on Eesti talve kohta hea tulemus. Kui arvestada juurde veel ventilatsiooni-, jahutus- ja valgustuskulud, tuleb elektrienergiat Tarka Majja siiski juurde osta.

Kõik teed viivad inimeseni

„Ühel hetkel jõuab probleemistik tehnoloogia juurest aga inimeste käitumiseni. Kui inimene avab veebruaris akna, siis see vähendab omakorda küttesüsteemi efektiivsust. Kui aga inimene paneb suvel jahutuse tööle ja jätab ka õhtul koju minnes selle sisse ning lisaks ka bürooukse lahti, siis jälle lendab raha korstnasse,“ selgitab Lindmaa. Neil pole veel andmete pikka aegrida, et teha suuri teaduslikke ja paikapidavaid järeldusi, kuid inimese rolli on juba mõistetud.

Üheks targa maja reegliks on, et küttekulud võiks olla väiksemad kui jahutuskulud, arvestades seda, et inimesed ja arvutid toodavad soojust. „Seda pole me saavutanud, sest meie jahutuskulud on liiga väiksed,“ mõtiskleb Lindmaa. „Kindlasti hoiab see maja energiat kokku ning kahtlemata vajavad kõik moodsad tehnoloogiaseadmed hooldust ja kompetentsi. Säästame energialt, kuid kindlasti ei säästa me süsteemi hoolduselt.“ See jäävat samasse suurusjärku kui „rumalatel majadel“.

Tavalise büroomaja ehitusmaksumus on ligikaudu 1200 eurot ruutmeetri kohta. Targa Maja ehitus maksis ligikaudu 1400 eurot ruutmeeter. Seega on tark maja ligikaudu 10–20 protsenti kallim, kuid ka siin on arenguruumi. Rakvere Targas Majas on katsetamise tõttu tervelt neli erinevat ventilatsioonisüsteemi, kuid piisaks ka ühest. Maja arhitekt Oliver Alver soovitab nende numbritega olla väga ettevaatlik, sest ehitushinnad on tõusus.

Ka on sellel majal sadevete kogumise süsteem ja seda kasutatakse kastmisveena ja tualettide varustamiseks. Lisaks teeb maja kallimaks klaasfassaad, mis on ka akende ees. Seina ja klaasfassaadi vahele jääv õhk soojeneb päikese käes ja seda kasutatakse sisseventileeritava värske õhu eelsoojenduseks. Seetõttu pole Rakvere Targas Majas ka akendelt kokku hoitud, kuigi nullenergiamaja loogika eeldab aknapinna vähendamist.

Ikka päike

„Liginullenergiamaja ongi uus standard, millega tuleb harjuda. See, et soojustust tuleb panna kaks korda rohkem, ei mõjuta omahinda väga palju, sest ehitus on keeruline protsess ja Exceli tabelis on palju erinevaid ridu. Kui aga rääkida nullenergiamajast, siis on see Eesti kliimas võimalik vaid päikesepaneelidega,“ tõdeb Rakvere Targa Maja arhitekt Oliver Alver lisades, et ehitus läheb niikuinii kogu aeg kallimaks. Rakvere Targas Majas sai välisseina betoonpaneel soojustatud 20-sentimeetrise SPU plaadiga, mis vastab 35-40 sentimeetrile penoplastile. Paratamatult tuleb kasutada ka soojusvahetiga ventilatsiooni, kuid seda on vaja kõigis büroohoonetes. Ühel hetkel ei tasu soojustuse lisamine ära, vaid tuleb tegeleda just ventilatsiooniseadmetega. „Samas ei vähenda kõik imevidinad ja andurid arhitekti töö tähtsust, sest arhitekt peab ikka maja läbi mõtlema ja paigutama ilmakaarte suhtes õigesti. Aken lõunasse aitab kevadpäeval maja soojendada, kuid kuumal suvepäeval on suur lõunaaken hoopis nuhtlus, sest ruumi jahutamine ühe kraadi võrra on kallim, kui ruumi soojendamine. Seega nipitamist jagub ning ka tarkvara, mis juhib majas protsesse, peab olema õige ja hea,“ ütleb Alver. Ta hoiatab ka sõnakõlksu „tark maja“ ja muude ideoloogiliste klišeede eest ning soovitab mitte unustada esivanemate tarkust ja vaadata, et äraleierdatud juttude varjus ei üritataks tarbijale maha müüa mingit kasutut vidinat.

Hruštšovkast Smartovkani

Kui Rakveres katsetatakse büroomajaga, siis Tartus räägitakse esimeste hruštšovka-tüüpi kortermajade ümberehitamisest nii öelda Smartovkadeks ehk tarkadeks kortermajadeks. Hetkel on esimesed sellised projekti SmartEnCity raames projekteerimises. Reaalselt jõutakse korterelamute ehitamiseni järgmise aasta suvel, kuid treening juba käib!

„Kerge on ehitada nullenergia- või liginullenergiamaja nullist, aga proovi seda vanast kortermajast ümber teha. See on paras pähkel,“ ütleb Tambet Türk ehitusfirmast Balti Vara Fassaadid OÜ. Üks objekte on valmimas Tõrvandis, Tartu eeslinnas. Seal tõmmatakse mööda maja seina korteritesse ventilatsioonitorud, mis viivad katusel asuvate ventilatsiooniseadmeteni. Seejärel seinad soojustatakse, vahetatakse aknad ja seinad krohvitakse. Katusel asuvates ventilatsiooniseadmetes toimub energiavahetus ja majast väljatõmmatava õhuga eelsoojendatakse sissepumbatavat õhku.

„Kallis lõbu. Kui KredEx seda 40 protsendi ulatuses kinni ei maksaks, siis korteriühistud eelistaks odavamaid lahendusi,“ arvab Türk. Odavaim lahendus ruumi ventileerimiseks on muidugi avatud aken. Smartovkaga on keerulisem lugu, sest energiatõhususele seatud eesmärk on veel ambitsioonikam. „Maja soojustamine ja investeeringud sundventilatsiooni ei loo veel piisavalt kokkuhoidu. Ainus võimalus saavutada vanadel kortermajadel SmartEnCity projektis nõutud energiatõhususe norme on päikesepaneelid katusel. Seega on investeering ühe korteri kohta suur ja välisabi vajalik. Kahjuks on projekt ka ajaraamistikus väga pingeline,“ lausub Türk.

Ta teab ka lahendust – Läti ehitaja. Eestlane ehitab Soomes, soomlane Rootsis ja rootslane Norras ja norrakas joob Kanaaridel riigi naftatulu maha. Seega tuleb soojustamise ja nullenergiamajade maailma suhtuda veidi filosoofiliselt, kuid ei tohi unustada ka inseneritarkusi.

Kordame nüüd üle. Soojustuse paksendamine või akende pinna vähendamine ja ka superventilatsioon ei ole piisav saavutamaks A-klassi energiatõhusust ehk nullenergiamaja. „Ainus võimalus on muuta maja ise energiat tootvaks üksuseks,“ ütleb arhitekt Oliver Alver. Seega, kui korterelamute ja büroomajade katused hakkavad kattuma päikesepaneelidega, siis tasub Eestisse ehk ka ehitada vastav tehas.

***

Projekt SmartEnCity

SmartEnCity (http://smartencity.eu) on rahvusvaheline koostööprojekt, mida rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. a veebruaris ning kestab kauem kui 5 aastat, millest põhitegevused jäävad esimesele 2-3 aastale ning viimased aastad on planeeritud tulemuste hindamisele ja levitamisele.

Projekti peamine eesmärk on viia ellu targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav. Projekti aluseks on Smart Zero Carbon City kontseptsioon, kus linna ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus on kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades viidud miinimumini ja energiavarustus baseerub taastuvatel kohalikel energiaressurssidel, mida hallatakse nutikate lahenduste abil.

Projekti põhipartneriteks on nö. majakalinnad Tartu, Sønderborg (Taani) ja Vitoria-Gasteiz (Hispaania), mis kõik püüavad eelkõige ühe linnaosa piires rakendada tõhusaid ja nutikaid energiasäästu lahendusi. Saadud kogemusi püüavad rakendada järgijad linnad Lecce (Itaalia), Asenovgrad (Bulgaaria). Kokku on projekti kaasatud 35 organisatsiooni kuuest riigist.