Inimeste motiveerimine enam ei toimi, aga mis toimib?

Sattusin lugema Susan Fowleri raamatut „Why Motivating People Doesn’t Work… and What Does“. Selle pealkirja ja sissejuhatust lugedes jäin mõtlema: „Mida ma nüüd peale hakkan – just inimeste motiveerimine ongi ju olnud mu töö!” Enamik töötajaid (ja ka juhid ise) näevad juhi rolli just motiveerijana. „Andke meile motivatsiooni, teeme motivatsioonikoolituse” jne – need on ju töökohtades tavapärased sõnad.

Juhtidena oleme tegelenud töötajate motiveerimisega viimased aastakümned. Kuid kas me saame tulemusega rahul olla?

Susan Fowler ütleb, et me ei peaks tegelema piitsa ja präänikuga, vaid aitama inimestel tuvastada need motivatsiooni tõstvad tegurid, mis neid tegelikult liikuma panevad. Sest sund ja raha on lühiajalised ja isegi mitte tõelised motivaatorid. Fowler ütleb: „Ära püüa oma inimesi motiveerida – nad on juba motiveeritud, paraku üsna pinnapealselt ja lühiajaliselt.”

Siiski see, et me lubame meeskonnale heade tulemuste puhul rohkem raha, ei ole ju iseenesest halb. Aga me ei peaks segi ajama ühelt poolt rahulolu ja õitsengut ning teiselt poolt tõelist tulemuslikkust. Tekib küsimus, kuidas leida töötaja isetekkiv ja jätkusuutlik motivatsioon, mis ei vaja pidevat präänikut või piitsa.

Peame mõistma, et inimesed on alati motiveeritud. Motivatsioon tähendab ise valida, mida teha, ja ei lähe kunagi kokku kellegi käsuga, et tee seda või teist. Kui su tiimis on kaks müügimeest, kelle tulemused on head, siis on nad järelikult mõlemad ka kõrgelt motiveeritud. Aga me ei pruugi näha, kui erinev on nende motivatsioon. Inimesi motiveerivad eri asjad. Seega ei saa siin üldistusi teha, vaid asi vajab personaalset lähenemist.

Küll aga saab üldistada seda, et kõik inimesed on motiveeritud. Kuid mitte mustvalge prisma kaudu, et rohkem raha tähendab kõrgemat motivatsiooni; et meeskonnaüritused tähendavad inimeste ühtsust jne.

Sa võid ehitada organisatsiooni, mis innustab inimesi rohkem tööd tegema. Sa võid muuta töökorraldust, -mahtu, anda paguneid või teha midagi muud, mis on end tõestanud inimesi innustava vahendina. Kõik see on hea. Aga võib-olla on olulisem hoopis aidata inimesel endal hinnata oma motivatsiooni? „Ütle, mis see on, mis sind motiveerib?”

See viib julge järelduseni: inimeste motiveerimine ei pruugigi toimida. Aga abiks on oskus aidata inimestel hinnata oma sisemist motiveeritust. Teisisõnu teadvustada elemente, mis tõstavad motivatsiooni ning mis seda langetavad.

„Kas sa oled motiveeritud?” on vale küsimus, küll aga on omal kohal küsimus „Mis sind motiveerib?” Esimene annab kõigest mustvalge jah-ei vastuse ja on lühiajaline. Aga see, mis motiveerib, on personaalne ja koosneb mitmest elemendist, mida on igapäevaselt töökohas, kodus ja koolis vaja, et olla motiveeritud. Küsimus seega ei ole selles, kuidas mina kedagi juhina motiveerin. Küsimus on selles, kuidas ma saan olla abiks töötaja motivatsiooni hindamisel. Ehk mis on need asjad, mis inimest sõiduvees hoiavad.

Kasutatud materjal: Susan Fowleri „Why Motivating People Doesn’t Work…And What Does” 

Elari Tamm on Uus Maa Kinnisvarabüroo partner ja juhatuse liige. Ta alustas aastaid tagasi samas ettevõttes maaklerina ning on saanud selle aja jooksul mitmesuguseid kogemusi. Elar nõustus ka Directori lugejatega oma mõtteid jagama.