Insenerimõtte ime: Šveitsis avati maailma pikim raudteetunnel

Šveitsi alpides avati 1. juunil maailma liikusid need edasi kümnekonna meetri sügavaim ja pikim ehk 57,1-kilomeetrine raudteetunnel, mille ehitustööd kestsid ligi 20 aastat. Gotthardi põhjatunnel läks šveitslastele maksma 11 miljardit eurot (12,2 miljardit Šveitsi franki). Liiklus hakkab sõidugraafiku järgi kulgema alates 11. detsembrist.

Insenerimõtte ime koosneb kahest erinevast, teineteisest 40 meetrit kaugusel asuvast tunnelist, mis turvalisuse kaalutlustel on iga 325 meetri järel ühendatud evakuatsioonikäikudega. Tegelikult on tegemist lausa tunnelite võrgustikuga, kuna alpide sees kulgeb kokku 152 kilomeetrit tunneleid, koridore ja läbikäike.

Nüüd võivad reisirongid sõita Alpidest läbi koguni 250-kilomeetrise tunnikiirusega, kaubarongid aga 160 kilomeetrit tunnis. Kiirrongid läbivad 17 minutiga tee, mis enne 1882. aasta esimese Alpi raudteetunneli avamist kestis päevi. Tunneli lõunapoolne ots asub Bodios, põhjapoolne Erstfeldis. Piki idatunnelit liiguvad rongid lõunasse, läänetunnelis aga põhja.

Tunnelis on tõhus ventilatsioonisüsteem, kuna selleta kerkiks temperatuur üle 40 kraadi Celsiuse järgi.

Kuus 9,5-meetrise läbimõõduga, n-ö iseroomavat tunnelipuuri pressisid end läbi Alpide enam kui 15 aastat. Päevas liikusid need edasi kümnekonna meetri haaval. Tunnelipuurid läbisid 73 erinevat kivimaterjali, alustades graniidist ja gneissist kuni pehmemate, näiteks fülliidini, välja. Kõige kõvemate kivimite läbimiseks tehti lõhkamistöid, mis moodustasid kogu tööde mahust 20 protsenti.

Mäesügavusest toimetati välja 13,3 miljonit kuupmeetrit kivimaterjali ehk rohkem kui viis Cheopsi püramiidi. Tunnelisse paigutati üle 4 miljoni kuupmeetri betooni ehk 84 Empire State Buildingi hoonet.

Reutersi andmetel ei möödunud pikk tööprotsess ohvriteta – lõhkamistööd nõudsid üheksa inimelu. Kokku ehitas tunnelit ligi 2600 inimest. Peatöövõtjaks oli Saksa firma Herrenknecht.

Šveitsi transpordiameti juht Peter Füglistaler nimetas ettevõtmist „ajastuse, finantseerimise ja poliitika meistriteoseks“. „See on osa šveitslaste identiteedist. Meie jaoks on Alpide vallutamine sama, mis hollandlastele ookeanide uurimine,“ nentis ta.

Šveitslased hääletasid uue raudteetunneli ehituse poolt 1992. aastal, ehitustööd algasid aastal 1996. Uut tunnelit oli selgelt vaja – juba 1980. aastatel liikus maanteedel nii palju sõidukeid, et see hakkas mõjutama negatiivselt nii loodust kui kohalike argielu.