INSTRUTEC 2017: miks ja kuidas tööstust digitaliseerida?

„Mis see digitaliseerimine üldse on?“ küsis Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu enne seminari. „Inimesed saavad sellest erinevalt aru. Mõned arvavad, et see on IT-äri, mõned näevad seda ärimudeli osana, mõned aga organisatsiooni arendamise võtmes. Mulle tundus, et on hea see läbi arutada ja saada uut teadmist selle kohta, mida digitaliseerimine tähendab, mida see annab.“ Seminaril tegi märkmeid Mari Kamps.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo avakõne oli tööstuse digitaliseerimise vajalikkusest majanduse jätkusuutlikkuse võtmes ja riigipoolsetest meetmetest.

Eesti majanduse suur väljakutse on madal tootlikkus, mis töötlevas sektoris on keskmiselt 54 protsenti ja selle näitajaga oleme Euroopa Liidus 24.-25. kohal. „Kurb on, et viimase kümne aasta jooksul see ei ole praktiliselt muutunud. “

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sügisel avaldatud raport näitas, et madal tootlikkus väljendub eelkõige väheses digitaliseerimises ja selles, et ekspordis domineerivad madala ja keskmise lisandväärtusega tooted ning madal innovatsioonivõimekus.

Riigil on põhjust muretseda. „Riigikontroll tuli hiljuti välja raportiga, kus oli märgitud, et hea valitsus ja riigikogu, valmistuge selleks, et mingi aja pärast ei ole enam Euroopa Liidu vahendeid,“ jutustas minister. Näib, et ettevõtted ise ei valmistu, mistõttu riik ulatab digitaliseerimisel abikäe.

„Raha mujalt ei tule kui ettevõtlusest,“ tõdes Palo. „Kuidas ta sealt tuleb? Tuleb, kui ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja suudavad eksportida. Kõrgem tootlikkus tagab omakorda kõrgema ekspordivõimekuse,“ lisas ta.

Kuidas riik saaks tootlikkuse tõstmisele kaasa aidata? Riik ei saa tulla ettevõtjate juurde ja seda ise ära teha. Ettevõtjad on ju oma valikutes vabad. Riik saab aga positiivselt suunata ja toetada.

Tööstuses peitub kasutamata potentsiaal – me ei väärinda eksporditavaid tooteid piisavalt, vähene digilahenduste rakendamine väärtusahela kõigil astmetel ning madal innovatsioonivõimekus.

„Väliskapitali rohkus on andnud tõuke protsessiinnovatsioonile, kuid tagasihoidlikuks on jäänud tooteinnovatsioon. Kuigi jah, ka siin on häid näiteid, aga üldseis on selline.“

Mida siis teha? Milline on olukord? „Tööde iseloom hakkab muutuma. Rutiinsete tööde osakaal hakkab vähenema, mitterutiinsete osakaal suurenema. Ja see on see, milleks peame valmistuma.“

Eestis on umbes 6 protsenti töökohtadest automatiseeritavad ehk et kaovad üldse ära. Teised on need, mis muutuvad ehk et sa pead n-ö targemalt seda tööd tegema.”

Millised on sammud, mida riik astub või kavatseb astuda? „On olemas IKT arenguprogramm – tahame aidata tööstust digitaliseerida. Selge, et riik ei jaksa kõigi masinaid ja seadmeid kinni maksta. Küll aga tahaksime alustada sellega, et oleme valmis tööstusettevõtetel kinni maksma umbes 80 protsenti digitaliseerimise-automatiseerimise analüüsist. Selleks võib ettevõte palgata spetsialisti ka välismaalt – tema tuleb, vaatab ettevõttele otsa ja näitab, et kui nüüd automatiseeriksite ja digitaliseeriksite, oleks võimalik saavutada selline efekt – teie konkurentsivõime kasvaks, tootlikkus kasvaks jne. Sealt edasi saab juba teha plaanid, milliseid seadmeid oleks vaja ja kui palju need maksaks.“

Tulevikku vaatava analüüsi võiks teha umbes 400–500 ettevõttele. „Hiljem oleme valmis töötama välja pilootlahendusi – valime näiteks kümme ettevõtet välja ja aitame neil edasi minna. Need oleks siis heaks näiteks ja eeskujuks teistele ettevõtetele.“

Tööstuse digitaliseerimiseks on 2018–2020 aastatel ette nähtud 5,6 miljonit eurot.

Teine teema on tipptasemel tööjõu puudus – talentide Eestisse meelitamine ehk välistööjõu küsimus. Tahame julgustada tööandjaid otsima tipptasemel töökäsi väljastpoolt Eestit, et vähendada karjuvat tööpuudust IKT sektoris. Vaatame, kuidas see pilootprojekt õnnestub. Kui tööjõuküsimust laiemalt vaadata, siis plaanib riik näiteks edendada kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd. Lisaks OSKA süsteemi rakendamine haridusasutuste ja töötukassa ümber- ja täiendõppes tagamaks töötajate teadmiste ja oskuste vastavus tööturu vajadustele. Lisaks digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele, e-teenuste ning digioskuste õpe raamatukogudes ja täiskasvanute ümberõppeprogramm „vali IT“.

Kui nüüd on olemas teadlikkus, tahe ja plaan, kuidas edasi liikuda, siis on kurb, kui kõik jääb raha taha seisma. Ministri sõnul saab siin aidata KREDEX oma finantsinstrumentidega. „KREDEX teeb analüüsi, mida oleks veel vaja, et seda teemat laiendada. Aga seda näitab aeg.“

Ericsson Eesti AS juht Seth Lackman mõtiskles, miks Eesti tööstus peab keskenduma digitaliseerimise arendamisele. „Esimesed sammud, mis on astutud, on väga positiivsed,“ ütles ta ministri kõnele viidates. „Väga positiivne on, et riik on leidnud pilootprojektide jaoks raha.“

Töötlev tööstus on tähtis, IT on Lackmani kinnitusel ikkagi vaid abivahend. ITL on koos partneritega viimase kahe aasta jooksul teinud kolm pilootprojekti. Näiteks Ragnarok 2.0 oli väga põnev.

„Nüüd, kus riik on leidnud raha, tuleks seda pilootprojektide jaoks ka kasutada. Tuleb teha midagi koos töötleva tööstusega, olgu see siis uus toode, uus protsess. See on väga põnev võimalus proovida midagi uut.“

Meie Ericssonis mõtleme digitaliseerimise peale ja tekib ka ebakindlus, kas teha nii või naa. Me ju ei tea, kas seda investeeringut näiteks teha või mitte. „Need pilootprojektid aitavad tegelikult kaasa mõelda,“ tõdes ta.

Digitaliseerimine on ikkagi ülioluline, see aitab firmadel hoida konkurentsivõimet. „Digitaliseerimist ei pea kartma! Näiteks meediatööstus on tänu digitaliseerimisele suurem kui kunagi varem. Peab mõtlema, et mis siis toimub, kui minu konkurent seda teeb?“

„Minu jaoks on digitaliseerimine see, et otsin uut tulu. Minu lemmikteemaks on uued tooted ja teenused tehnoloogia abil. Kuidas tuua selle kaudu lisandväärtust. Just sellesse ma usun,“ rõhutas ta.

„Kuidas teiste ärimudelid muutuvad? Kuidas saate oma ärimudelit muuta? Mõelge ja jälgige, mis teie valdkonnas toimub.“

Ja kuidas panna inimesi mõtlema uute asjade peale ja panna neid teistmoodi tööle? Variante on mitmeid. Kultuurimuutus on suur ja tähtis asi. Kas saab teha sisemiste ressurssidega või vajad abi väljaspoolt. Juhina tunnen mõnikord, et mõned inimesed on vanades dogmades kinni ning ei suuda kastist välja mõelda. Kuidas panna inimesed siis mõtlema uute asjade peale?

Pilootprojektid ongi siin olulised – mitte proovida uut tehnoloogiat, vaid panna inimesed teistmoodi töötama. Kasutage neid selleks, et viia läbi muutusi. Usun, et start-up-ettevõtetelt on meil palju õppida.

Pilootprojektidega on nii, et neid on mõistlik katsetada maksimaalselt kuus kuud ja kui selle aja jooksul ikkagi ei õnnestu, tuleb oma äriga edasi liikuda. Pole vaja aastaid mingi teema kallal pusida.

Lackman soovitab alati mõelda lõppkliendile. „Kui kliendile pole digitaliseerimine kasulik, siis pole vaja seda teha.“ Lisaks on kasulik keskenduda inimesele, kuna nemad viivad läbi muutusi. IT on üksnes abivahend. „Tehke tooted, teenused targemaks, kui selleks on võimalust. Lõhu oma ärimudel enne, kui keegi teine selle ära teeb.“

„Digitaliseerimine on midagi palju enamat kui äpp,“ rõhutas Lackman. Lisaks soovitas ta kasutada ära oma organisatsiooni potentsiaali ehk seda, mis ettevõttes olemas on. „Mõelge, kuidas panna inimesed tegema huvitavaid ja uusi asju!“

Märkmed jätkuvad järgmises Inseneerias.