Ця історія ще не доступна українською
Показуємо оригінал ukraina. Переклад готується.
Juhtimisalaste lõputööde konkurss 2021/2022
Veel samal teemal:
Invicta ja Directori juhtimisteemaliste bakalaureuse- ning magistritööde konkursile esitati 2022. aastal 13 tööd. Siin on väike ülevaade koos lingiga nendest töödest, mille autorid olid materjali avalikustamisega nõus. Magistritööd Parim magistritöö Kohaliku omavalitsuse kriisiüksustes otsustamist mõjutanud tegurid COVID-19 kriisis – juhtimisuuring Tallinna ja Saaremaa valla näitel Hannes Nagel Tallinna Ülikool Uuringu tulemusena tuvastas autor, et enim […]
Invicta ja Directori juhtimisteemaliste bakalaureuse- ning magistritööde konkursile esitati 2022. aastal 13 tööd. Siin on väike ülevaade koos lingiga nendest töödest, mille autorid olid materjali avalikustamisega nõus.
Magistritööd
Parim magistritöö
Kohaliku omavalitsuse kriisiüksustes otsustamist mõjutanud tegurid COVID-19 kriisis – juhtimisuuring Tallinna ja Saaremaa valla näitel
Hannes Nagel
Tallinna Ülikool
Uuringu tulemusena tuvastas autor, et enim mõjutasid nendes üksustes otsustamist esimese laine ajal stress, aja- ning meedia ja avalikkuse surve. Seejuures tajusid otsustajad nende tegurite mõju otsustamisele tugevamalt Saaremaal, kus kriis oli tõsisem.
Juhtimisstiilide mõju kaugtööd tegevate töötajate töösooritusele ja tööstressile
Aive Kirs
Tallinna Tehnikaülikool
Tulemustest selgus, et uuritavates IT-ettevõtetes tajutakse kõige enam võimestavat juhtimisstiili. Seda tajusid ka need töötajad, kes töötasid kogu aja või suurema osa sellest kontoris. Kaugtööd tegevad töötajad tajusid veel ümberkujundavat ja teenindavat juhtimisstiili. Selgus, et ümberkujundava, teenindava ja võimestava juhtimisstiili kasutamine suurendab individuaalset töösooritust, aga mittesekkuv juhtimisstiil hoopis vähendab seda.
Kommunikatsiooni mudeli arendamine juhtimisinfo süsteemi toimimise kitsaskohtade tuvastamiseks
Triin Padonik
Eesti Maaülikool
Magistritöö puhul on tegemist esimese uuringuga, mille käigus testiti Ülle Pärli kommunikatsioonimudelit (2012) empiiriliselt. Varem on seda analüüsitud ja testitud ainult selle koostamisel, mistõttu magistritöö annab kindluse, et mudel on sobilik kasutamiseks. Loodud küsimustik on kohaldatav ka teistes ettevõtetes, et tuvastada juhtimisinfo süsteemi toimimise kitsaskohti.
Ettevõtte ärialase intelligentsuse parandamine visualiseeritud juhtimistöölaudade abil AS Merit Tarkvara näitel
Iiris Embrich, Annika Traks
Tartu Ülikool
Töö eesmärk oli luua AS Merit Tarkvara näitel visualiseeritud töölauad, kuna andmete esitamine sel kujul kergendab kognitiivset koormust ning aitab suunata suurema osa ajutööst info tõlgendamisele ning seoste loomisele. Visualiseeritud töölaudade loomisel kombineeriti andmete visualiseerimist, andmekaevet, aruandlust ning aegridade analüüsi.
Töötajate kogemused finantsprotsesside automatiseerimise muutustest
Aino Viinikka
Estonian Business School
Magistritööst selgus, et automatiseerimisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Soome logistikafirma finantstöötajad, keda töö käigus uuriti, olid üldiselt optimistlikud, tuues välja, et automatiseerimine suurendab inimeste efektiivsust ja täpsust. Siiski olid mõned töötajad ka mures, mida käsitsitöö vähenemine neile töökoha mõttes kaasa toob.
Innovatsiooni juhtimise praktikad EASi ettevõtluskonkursil kategooria „Innovaator 2021“ TOP 10 hulka kuuluvate ettevõtete näitel
Annika Metsala
Tartu Ülikool
Uurimustöö ülesandeks oli selgitada empiirilise uuringu käigus valimisse kuuluvate ettevõtete näitel välja nende levinumad innovatsioonijuhtimise praktikad ning tõsta esile olulisimad innovatsioonipraktikad, mida ettevõtted võiksid arvesse võtta. Uurimustöö tulemusena selgus, et kõige enam kattusid innovatsioonijuhtimise praktikad innovatsiooni konteksti loovates teemaplokkides, kus märksõnade alusel koostatud kategooriatest kerkis innovatsioonistrateegia alalõigus esile visiooni ja eesmärkide, võrgustumise, ressursside ning protsesside olulisus.
Juhtimiskultuuri mõju äriprotsessidele ja organisatsiooni tajutud tulemuslikkusele Eesti erasektori ettevõtetes
Majgrit Kallavus
Tallinna Tehnikaülikool
Uuringu tulemustest selgub, et äriprotsesside funktsionaalsust toetavateks juhtimiskultuuri tunnusteks on ümberkujundav organisatsioonikultuur ja sellise juhtimisstiili kaasav, agiilne ja coach’iv vorm. Ettevõtte tajutud tulemuslikkust toetavad juhtimiskultuuri tunnused on samuti needsamad.
Z-põlvkonna väärtuste roll organisatsioonikultuuris reklaamivaldkonna agentuuride näitel
Tea Teesalu
Tallinna Tehnikaülikool
Uuringu tulemustest selgub, et agentuuride juhid peavad Z-põlvkonna töötajate olulisemateks väärtusteks julgust, ambitsioonikust, töökust, alalhoidlikkust ja digipädevust ning Z-põlvkond peab töökohal kõige olulisemateks väärtusteks vabadust, arenguvõimalusi ning väärtuse loomist ettevõttes. Samuti selgub uuringust, et juhid ei taju hetkel Z-põlvkonna töötajate väärtust ettevõttes ja ei näe ka sellest tulenevaid muutusi tuleviku organisatsioonides ja nende kultuuris.
Bakalaureusetööd
Eestvedamise parimad praktikad muutunud tööturul tarkvaraarenduse ettevõtete näitel
Kaija Margumets
Tallinna Tehnikakõrgkool
Tänapäevastes edukates ettevõtetes kasutatavad praktikad on kooskõlas vastavate teooriatega. Käes on tõepoolest meeskonna kuldaeg ja organisatsiooni sisekliimat peetakse äärmiselt oluliseks. Soodsa õhkkonna saavutamiseks ja hoidmiseks on organisatsiooni disain muutunud võimalikult lamedaks. Oluliseks on saanud avatus ja läbipaistvus firma sees. Muutunud tööturul on juhtidest saanud pigem liidrid ja eestvedajad, kes ei kasuta autoriteetset lähenemist, vaid juhivad eeskuju alusel ja inimesi toetades. Juhi puhul pole tehnilised oskused enam niivõrd olulised kui suhtlemis- ja kuulamisoskus, empaatia, julgus ja inimestetundmine. Kasuks tuleb mitme liidristiili valdamine, mida saab kiirete muutuste käigus vastavalt vajadusele kasutada. Uue põlvkonna töötajaid motiveerib rahast enam arusaamine, mille nimel töötatakse ja kellega koos seda tehakse.
Põhja- ja Baltimaade ettevõtete finantsraskuste ennustamine
Elisabeth Lumi
Estonian Business School
Tööst selgus, et statistiliselt olulised muutujad – EBITDA ja varade kogumahu suhe, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja lühiajaliste kohustuste kogusumma – suutsid välja selgitada ettevõtte finantsraskusi 89% täpsusega.
Mentorluse mõju Southwestern Advantage esimese aasta tudengite isikliku müügi tulemustele
Pille Ülem
Tallinna Tehnikaülikool
Uuringust selgub, et mentorlus mõjub hästi nii tudengile kui ka juhile endale. Mida rohkem on juhendaja eeskujuks, näeb vaeva ja teeb näiteks ise müügitööd Eestis, seda rohkem pingutavad ka tiimiliikmed ja valmistavad end paremini ning põhjalikumalt ette. Mentee vaatab enim oma juhendajat ja jälgib tema käitumist ning müügistiile ehk mentor peab olema suureks eeskujuks ning autoriteediks noorele tudengile.