Kas jutud põlevkivienergeetika surmast on liialdatud?

Rohelised ootavad põlevkivienergeetika kokkupakkimist juba 20 aastat, aga seda pole juhtunud. Miks? Poolrohelised on rääkinud aeglasest kokkutõmbamisest, sest rapsida ei maksa. Varud lubavad aga põlevkivi kaevandamist jätkata veel 100 aastat. Kirjutab Paavo Kangur.

Iru jäätmepõletuselektrijaamas on alustatud vanarehvide põletamist, kuid see ei lõpeta põlevkivienergeetikat. Absoluutsest tipust on põlevkivi tarbimine aga kukkunud ligi kaks korda – 15 miljoni tonnise aastatarbimise juurde.

„Alates põlevkivi kaevandamise algusaegadest kuni tänaseni, on põlevkivitööstuse näol tegemist olnud olulise panustajaga riigi majandusse. Aastakümnete jooksul on põlevkivitööstuses tööd saanud kümned tuhanded inimesed ning see on taganud Eestile elektrivarustuse,“ kinnitab Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk.

„Põlevkivitööstus on vaieldamatult ka täna Eesti üks olulisemaid tööstusharusid. See moodustab Eesti riigi SKP-st ligikaudu 4–5 protsenti ning annab otseselt ja kaudselt tööd üle 10 000 inimesele. Põlevkivienergeetika on teinud Eestist Eurostati andmetel Euroopa kõige energiasõltumatuma riigi. Suudame toota rohkem, kui on Eesti aastane elektritarbimine ning eksportida elektrit olulises mahus ka naaberriikidesse. Põlevkivienergeetika vallas on Eesti nende 100 aastaga saavutanud endale maailmas liidrirolli. Meie tehnoloogiat käiakse vaatamas üle maailma, meie kompetentsi hinnatakse kõrgelt. Potentsiaali on ka oskusteabe ekspordiks, tuleb arvesse võtta, et maailma põlevkivivarud on mitu korda suuremad kui teadaolevad naftavarud.

Näiteks õli suudavad Eesti põlevkivitööstuse ettevõtted toota kokku umbes miljon tonni aastas. See läheb peaaegu sajaprotsendiliselt ekspordiks. „Kui tuleks vaid ots-otsaga kokku, teeniks 0 eurot kasumit, siis teeniks Eesti riik meie pealt ikkagi maksudena 100 miljonit eurot aastas. Viimase viie aastaga oleme riigile erinevate maksude, aktsiiside ja dividendide näol kokku maksnud 1 miljard eurot ehk keskmiselt 200 miljonit aastas,“ räägib Kuusk.

„Igasugusel inimtegevusel on negatiivne mõju keskkonnale. Samas ei peaks Eestit reservaadiks muutma. Oleme Eesti Energias siiski seda meelt, et peaksime meil leiduvaid maavarasid kasutama, neid väärindama ja looma ühiskonnale väärtust. Teeme seda parimal võimalikul moel ja järjest puhtamalt.“

Kui suur oleks optimaalne põlevkivi kaevandamise maht aastas?

Hetkel on riik kehtestanud selleks piiriks 20 miljonit tonni aastas. Viimastel aastatel pole see kordagi täitunud. Kaevandamise mahud sõltuvad otseselt sellest, millised on põlevkivitoodete – elekter ja õli – turuhinnad.

Kas tõesti kavatsete teha kokku seitse uut põlevkiviõli tehast? Kas selline risk õigustaks?

Eesti Energia sellist otsust teinud ei ole. Hetkel on meil uue põlevkonna õli, elektri ja põlevkivigaasi koostootmise tehas Enefit280 ja kaks Enefit140 õlitootmisseadet. Põlevkivienergeetika tulevik on efektiivne ja puhas õli, elektri ja gaasi koostootmise tehnoloogia, mis aina enam vahetab välja põlevkivi otsepõletamist elektriks.

Kas Enefiti tehased pole liiga suured ja kohmakad? VKG kinnitab, et neil on töökindlam tehnoloogia.

Enefiti õli, elektri ja gaasi koostootmise tehnoloogia on Eesti Energia hinnangul kõige puhtam ja efektiivsem teadaolev põlevkivi väärindamise tehnoloogia. Selle vastu tuntakse huvi üle maailma. Kui põlevkivi otsepõletamisel elektriks on kõrgeim efektiivsus ca 40 protsenti, siis elektrit, õli ja põlevkivigaasi koos tootes saame kivist kätte üle 80 protsendi seal peituvast energiast. Ainus kõrvalprodukt on loodusele ohutu põlevkivituhk, mida saab kasutada toorainena.

Kaugel on rehvipõletuse tehnoloogiad? Kas põlevkivi ei võiks asendada rehvide ja muu sodiga?

Alates 2017. aasta märtsist võime Iru jäätmepõletuselektrijaamas energiaks ümber töödelda kuni 5000 tonni vanarehve aastas. Eestis tekib aastas aga enam kui 10 000 tonni vanarehve. Eesti Energial on lahendus ka nende ärakasutamiseks. 2017. aastal läbiviidud katsetused meie õlitehastes näitasid, et vanarehvide ja põlevkivi kooskasutamisel jäävad õhuemissioonid lubatud piiridesse ning ei halvene ka toodetud õli kvaliteet. Järgmine samm vanarehvide suuremaks kasutuselevõtuks on jäätmete lakkamise dokumentatsiooni taotlemine ametiasutustelt. Seejärel saame alustada tootmisega. Eesti Energia keevkihtkateldes on võimalik põletada ka biomassi. Ka praegu kasutame Balti elektrijaama 11. plokis põlevkivi kõrval kütusena biomassi – jäätmepuitu. Nimetatud elektrijaama koostootmisplokk varustab soojaga muuhulgas Narva linna, kus on Eesti kõige soodsam sooja hind. Madalakvaliteedilist puitu, mis teistele tööstustele ei sobi, saaks aga kasutada märksa suuremates kogustes nii Auvere elektrijaamas kui ka Balti elektrijaama 11. plokis. Puitu saaks kasutada kuni 50 protsendi ulatuses põlevkivi kõrval. Kui riigikogu võtab vastu elektrituruseaduse muudatused, siis oleks võimalik Balti elektrijaama 11. ploki ja Auvere elektrijaamaga osaleda EL-i taastuvenergia statistikakaubanduses.

Molycorpi (Silmeti) mõned esindajad väidavad, et odava elektrienergia puhul saaks kasutusele võtta diktüoneemakilda.

Eesti Energia plaanides seda hetkel pole.

Soomes, Rootsis, Austrias olla suurtele tööstustarbijatele soodsamad elektrihinnad kui väiketarbijatele. See vähendavat Eesti tööstuse konkurentsivõimet?

Nii see on. Samas on valitsus seda probleemi teadvustanud ja 12. veebruaril saatis Rahandusministeerium valitsusele heakskiitmiseks eelnõu, millega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90-protsendiliselt. Eelnõu kohaselt saavad elektrointensiivsete töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimustel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga ehk 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi üheksa korda vähem kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta. Eesti Energia pakub juba täna suurtarbijatele soodsama hinnaga energiat, kui ettevõtted toovad enda tarbimise elektrijaamade lähedusse. Nii on võimalik vabaneda võrgutasust.

Kas tselluloosikombinaati ei võiks lükata mõne kaevanduse juurde, niikuinii pumbatakse ohjeldamatult põhjavett merre?

Eesti Energiale teadaolevalt korraldab riik puidu rafineerimistehase rajamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks eriplaneeringu, kus hinnatakse ka tehase võimalikku asukohta. Rafineerimistehase arendajad on avalikkuses väljendanud soovi rajada puidu rafineerimistehas Tartu piirkonda. Kaevanduste tööshoidmiseks tuleb tõepoolest sealt vesi välja pumbata. Pealmaakaevanduste puhul moodustab väljapumbatavast veest ca 80 protsenti sademevesi. Allmaakaevanduste puhul on ca 50 protsenti väljapumbatavast veest põhjavesi.

Need, kes kütavad maju elektriga, kurdavad, et Eesti Energia on muutunud uueks maksuametiks ja elektriaktsiis täidab riigikassat, aga röövib tarbijat. Kas suudate neid rõõmustada?

Elektriarve koosneb kolmest komponendist, mis jagunevad omavahel üsna võrdselt: elektrienergia (sõltub inimese tarbitud elektri mahust ehk tarbitud kWh), võrgutasu (sõltub tarbitud kWh), elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu (sõltub esimest kahest osast ehk kes palju tarbib, selle jaoks on ka need suuremad). Elektrienergia hind kujuneb aga alates 2013. aastast elektribörsil.

Võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu suurus ei sõltu elektrimüüjast. Maksusid ja tasusid kehtestab seadusandja. Võrgutasu on Konkurentsiameti kontrolli all ning on kulupõhine. Möödunud aastas langetas Elektrilevi peamiselt tänu efektiivsuse kasvule võrgutasu kahel korral: juulist keskmiselt 6,7 protsenti ja novembrist keskmiselt 2,3 protsenti. Eurostati andmetel on elektri võrgutasu Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega keskmike hulgas. Elektri lõpphind (energia+võrgutasu+muud maksud ja tasud) on kodutarbijate jaoks Eestis üks EL-i odavamaid.

Millal börsile?

Valitsus on teada andnud soovist Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Greeni vähemusosalus börsile viia. Lõplikku otsust tehtud ei ole ning seetõttu ei saa me käesoleval ajal täpsemat infot jagada.

 

 

5 fakti ja mõistet

1. aastal möödus 100 aastat põlevkivi tööstuslikust kasutuselevõtust Eestis.

Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti üks olulisim maavara. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50 protsendi ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on põlevkivis 15–70 protsenti.

Põlevkivi kaevandamine oli tipus – üle 30 miljoni tonni – 1980. aastal. Seejärel tabas põlevkivitööstust tuumaenergeetika ja naftatööstuse survel kerge taandareng. Kaevandamise maht oli väikseim (10,5 miljonit tonni) aastatel 1998–1999. Aastaks 2010. tõusis põlevkivi tarbimine 17 miljoni tonni tasemele aastas.

Seisuga 31.12.2013 oli koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla põlevkivivaru 4750 miljonit tonni, millest aktiivset tarbevaru oli 1040 miljonit tonni (allikas „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030”).

Jäätmete lakkamine. Jäätmed lakkavad olemast jäätmed ja muutuvad taas tooteks, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasaarvatud ringlussevõtu ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele (määrused), mis töötatakse välja kooskõlas jäätmeseadusega sätestatud tingimustega.