Kiika tulevikku: kes tahab Jediks saada?

Andmed on tänapäeval üks olulisi võlusõnu. Üks uuemaid trende andmemaailmas on aga biohäkkimine. Selle imelooma abil saab oma heaolu ja töövõimekust maksimaalsena hoida ning ennustada ka seda, millal sa grippi jääd. Mõelda vaid, millised on veel ühiskonna võimalused! Uut tulevikuvaadet Teemu Arina igapäevaelu kaudu tutvustab Katariina Roosipuu.

Terve eluandmerägastikus

Teemut võib vabalt maailma tipp-biohäkkeriks pidada. Ta kogub andmeid iga hingetõmbega. Ta magab peaanduritega, mis talletavad unemustreid. Ärgates paneb ta selga biomeetrilise särgi. Tema hommikukohv on kümnest komponendist koosnev optimaalne segu, et päev algaks võimalikult hästi. Teemu köök meenutab justkui keemialaborit, tänu millele on tal täielik kontroll selle üle, mis tema kehasse siseneb.

Õhk tema kodus on niisutatud, puhastatud ja ioniseeritud. Valgustus kohaldub automaatselt päevavalgusega, et seda maksimaalselt ära kasutada. Teemu on tundlik LED-valgustitele, mis blokeerivad melatoniini tootmise viis korda efektiivsemalt, kui seda teevad hõõglambid. Tundmatus kohas kannab ta näiteks tihti kollaste klaasidega prille, et end toksilise valgustuse eest kaitsta.

Kogu Teemu päev (tegelikult terve elu) on pühendatud optimeerimisele: toitumine, talitlus ning isegi tema rüht. Ta teab, et kui Homo sapiens langetab pea 60 kraadi, et võtta Homo mobilephonus’e poos, paneb see kaelale 27-kilogrammise koormuse.

Veri ütleb tuhat sõna

Teemu külastab regulaarselt Eesti SynLabi, et 100 verenäitaja põhjal pidevalt tervist jälgida. Tema vereanalüüs on hetkeülesvõte tema tervisest ning kõrvutatuna reaalajaliste andmetega võimaldab see jälgida muutusi ja ennustada tervisenäitajate arengut.

Tänu kogutud andmetele teab Teemu, et kell 7.30 hommikul lõppeb tema organismis melatoniini tootmine. Tund aega hiljem, poole üheksa ajal toimub tõenäoliselt soolestiku tühjendamine. Kell viis pärastlõunal on tema südametegevuse efektiivsus ja lihastugevus maksimaalsed. Ja needsamad andmed ütlesid talle ka seda, et ta haigestub kohe varsti grippi.

„Ma nägin, et trend muutus”, rääkis ta Proeksperdi sisekonverentsil Protube 2017. „Minu uneandmed näitasid, et mu närvisüsteem ei suutnud enam päevast taastuda. Ma polnud neli aastat haige olnud, aga seitse päeva pärast seda, kui andmed mulle seda ennustasid, nakatusingi grippi!”

„Kui sul on stress, ei ole sa loov. Mängid pigem kindla peale ja teed asju, mida tead, et oled suuteline lõpuni viima. Ka sinu immuunsüsteem on rivist väljas.” Teemu lahendus oli kuu aega madalat profiili hoida ning anda närvisüsteemile aega täielikult paraneda. Kusjuures sellest alates on ta terve olnud.

Oled see, mida kordad

Miks Teemu seda kõike teeb? On ta borg (cyborg ehk küberneetiline organism, mis on kooslus nii tehiskui orgaanilisest organismist), keda tiivustab soov olla täiuslik? Päris siiski mitte. 2012. aastal tekkis Teemul ületöötamisest maohaavand. Arst kirjutas talle välja tavapärase ravimi, kuid see ei aidanud. „Uurisin ravimite ja toidu kohta ning ehitasin üles täiesti uue menüü. Näitasin seda ka oma arstile.”

Arst arvas, et Teemu programm on küll paljutõotav, kuid keeruline ellu rakendada. Teemu sõnul hoiatas arst teda, et inimesed muudavad harva oma käitumisharjumusi. Teemu jaoks ei olnud see aga probleem ning pärast spetsiaalse menüü järgimist tema haavand paranes, allergiad kadusid ning ta hakkas end päev-päevalt järjest paremini tundma. „Sa oled see, mida sa kordad,” ütleb ta nüüd. „Enesejälgimise vahendid aitasid mul muutuda. Ma tahan näidata, et andmete abiga saame muuta oma eluviisi reaktiivsest proaktiivseks.”

Arinast digitaalse kaksikuni

Teemu jaoks on andmed produktiivsuse ja heaolu allikaks. Numbrites väljendatud tagasiside võimaldab tal end pidevalt parendada. Ta elab suure tõenäosusega kauem ja kasutab oma võimeid maksimaalselt. Ent mida ta veel võiks teha? Mis oleks, kui biohäkkimises rakendada näiteks innovaatilist tootmistehnoloogiat? Mida tehnoloogia siis veel suudaks pakkuda?

Proeksperdi tarkvaraarendusinseneri Kadri-Liis Kusmini sõnul on tootmistehnoloogiad peagi selleks valmis: „Näiteks saab inimese jälgimiseks kasutada digitaalse kaksiku kontseptsiooni, mis on füüsilise keha komputeriseeritud kaaslane. See võimaldab keha jälgimist reaalajal: diagnostikat ja prognostikat.”

„See ei ole teaduslik fantastika,” lisab Kusmin ning selgitab, et tänu asjade internetile on digitaalsete kaksikute kasutamine tööstuses on juba praegu väga lihtne ning kuluefektiivne. Töötleval tööstusel on kasutada rohkem ressursse kui üksikutel häkkeritel nagu Teemu. See on vaid aja küsimus, millal digitaalsed kaksikud jõuavad tehastest ja tootmisliinide jälgimisest ka Teemu ja kõigi teiste biohäkkerite maailma. „Sellise tehnoloogia abil,” ütleb Kusmin, „võime kõik Jedid olla.”

******

Proeksperdi tooteomanik Magnus Meldre: „Teemu maailm tundub praegu pisut ekstreemne, kuid tuginedes oma kogemusele tarkade töökohtade disainimisega võin ennustada, et ka selles valdkonnas liigutakse biohäkkimise poole. See on osa tuleviku terviseteadliku teadmustöötaja päevast ja bioandmed on kindlasti üks tööpäeva automaatse planeerimise sisend, mis aitab igal inimesel leida enda jaoks kõige sobivama tasakaalu töö, õppimise ja puhkamise vahel.

Tuleviku targad tööd ei nõua palju füüsilist pingutust ja tark töökoht peab siin appi tulema. Meil on näiteks juba olemas ergonoomilised töökohad, laud ja tool, kuid omavahel ega ka inimesega need enamasti veel ei suhtle. Praegu on Teemu suurimaks probleemiks kõigi kogutud andmete töötlemine, seoste leidmine ja soovitusteks formuleerimine. Sealt edasi on juba palju lihtsam tarka ergonoomikat integreerida.”

Äsja ilmus raamat „The Biohacker’s Handbook“, mis tutvustab süvitsi biohäkkimisega seotud teemasid: toitumine, andmete kogumise ja jälgimise tehnoloogia ja kõige selle aluseks olev teadus. Seda saab tellida: www.biohackingbook.com

*****

Mis on biohäkkimine?
Biohäkkimine on geneetilise materjali eksperimentaalne kasutamine ilma standardnormide ja limiteeritud ootusteta (nii inimkonna hüvanguks kui kahjuks ka kriminaalsetel eesmärkidel).

Lihtsamalt öeldes on biohäkkimine häkkimine molekulaarsel või organismitasandil, mida tehakse mitmel eesmärgil, mille seab iga biohäkker ise. Keskseks eesmärgiks on aga elukoodi ehk DNA lahtimurdmine – sellega tööd tehes saab luua uusi organisme ja ka haigusi, anda organismidele ülivõimeid jne.

Mõned biohäkkerid tegelevad ka sellega, et ehitavad, planeerivad ja analüüsivad mikrokiipe ning paigaldavad seejärel selle oma käega endale ka naha alla. Teised töötavad aga bakteritega ning kolmandad üritavad luua mitut sorti tehnikavidinaid ja preparaate, mis võimaldaksid inimesel ületada tavainimese füüsilisi või vaimseid võimeid.
Allikad:

Biohackers Handbook

https://thetechnorat. wordpress.com/2013/04/15/ frankenstein-oma-katega/