Ця історія ще не доступна українською

Показуємо оригінал ukraina. Переклад готується.

1 квітня 2016 р. · 8 хв· Оновлено 1 червня 2026 р.

Kodumasinate oopus

Veel samal teemal:

Автор

Visionest Institute Більше від цього автора

Kuigi esimesed tänapäevased kodumasinad ilmusid 20. sajandi alguses, pole nende põhifunktsioon muutunud. Kas tootmisesse tulevad ulmelised lendavad robottolmuimejad või 3D-printerahjud? Kas peagi jõuame masinate täieliku diktatuurini või lubavad nad inimesel endalgi pisut mõelda? Arendustegevuse põhienergia läheb energiatõhususe loomisele, rääkisid Electrolux* Eesti müügijuhid Margus Peetris ja Kersti Saarma. Kirjutas Inseneeria kaasautor Epp-Mare Kukemelk. Samsung Eesti juhi […]

Kuigi esimesed tänapäevased kodumasinad ilmusid 20. sajandi alguses, pole nende põhifunktsioon muutunud. Kas tootmisesse tulevad ulmelised lendavad robottolmuimejad või 3D-printerahjud? Kas peagi jõuame masinate täieliku diktatuurini või lubavad nad inimesel endalgi pisut mõelda? Arendustegevuse põhienergia läheb energiatõhususe loomisele, rääkisid Electrolux* Eesti müügijuhid Margus Peetris ja Kersti Saarma. Kirjutas Inseneeria kaasautor Epp-Mare Kukemelk.

Samsung Eesti juhi Toomas Tiitsi sõnul on innovatsiooni suund Tark Kodu ja Asjade Internet (Internet of Things) laiemalt. „Oleme veendunud, et juba lähimas tulevikus on oma kodu nutikas juhtimine sama tavapärane kui täna on inimestel taskus olevad nutitelefonid. Ostunimekirjad ja külmiku sisu, pesupesemine, toakoristus, märguanded seadmete hooldustöödest – kõik need kolivad nutiseadmesse või kodusele teleriekraanile, et teha koduse majapidamise korrashoidu ja olmet võimalikult mugavaks,“ lisas Tiits.

„Internet of things“ ehk IOT – ühendab kodumasinate tootjad ja tarkvaraloojad, kes loovad tarka kodu. See tähendab, et kõiki kodumasinaid saab juhtida internetist. Näiteks võib mobiiltelefonist anda pesumasinale käsu hakata pesu pesema, aga vaja on siiski inimest, kes pesu masinasse paneb. Masinad ei ole veel võimust võtnud, aga keegi meist ei tea, mis tulevikus sellest edasi saab.

*Electrolux Group koondab tänapäeval enda alla ligi 50 kaubamärki, nagu näiteks Electrolux, AEG, Zanussi, Elektro Helios, Rosenlew, Kelvinator, Frigidaire, Atlas, Molteni, Eureka jne.

Pesumasin ja kuivati

Pesumasin, nii nagu ka paljud teised Samsungi koduseadmed, astub sammu edasi ka nn Asjade Interneti kontseptsioonis, pakkudes kasutajale võimalust juhtida pesumasina käiku läbi nutitelefoni rakenduse. See annab võimaluse näiteks pesumasinat käivitada – kui on soov alustada pesutsükliga vahetult enne kojujõudmist. Samuti saab nutirakendusest jälgida tsüklivalikuid, järelejäänud aega ning lõpetamise märguandeid.

Efektiivsemaks pesupesemiseks on välja töötatud tehnoloogia Eco Bubble, mis puhastab tõhusalt ka madalatel temperatuuridel ja seetõttu kaitseb õrnemaid kangaid kulumise eest. Pesuaine muudetakse selle tehnoloogiaga mullideks, mis tungivad kiiresti kangasse ja eemaldavad hõlpsalt mustuse, kaitstes samas kangast ja säästes energiat. Ka on oluliselt lühendatud pesupesemise aega – SuperSpeed funktsiooniga saab pesu edukalt pestud vähem kui tunniga. Tehnoloogia arenguga on oluliselt edasi liigutud ka masina ülalpidamise teemal – automaatne veajälgimise süsteem Smart Check tuvastab ja diagnoosib probleeme ning pakub nutitelefonirakenduse kaudu veaotsingu lahendusi, millega on võimalik lihtsamate probleemide korral vältida tehniku väljakutset.

Ka Electroluxi insenerid töötavad selle nimel, et vähendada veelgi pesemisprotsessi pikkust. Lisaks otsitakse uusi viise pesuvahendi efektiivsemaks kasutamiseks. Electrolux on välja arendanud tehnoloogia, mis segab vahendi veega enne läbi ja alles seejärel piserdab trumlisse. Tänu sellele aktiveeritakse pesuaine potentsiaal maksimaalselt ja tulemus saab parem. Energiakulu on suurim vee soojendamisel, seetõttu keskenduvad tootjad tehnoloogiate arendamisel ka sellele, et pesu saaks võimalikult madala temperatuuriga puhtaks.

Pliidiplaat ja ahi

Tehnoloogiliselt on lähiaastate suurem muudatus olnud aurufunktsiooniga ahi, kus just aur on see, mis tagab näiteks leivale ja saiale soovitud krõbeda kooriku ja pehme sisu. Targad ahjud juhendavad küpsetajat, annavad nõu, pakuvad retsepte ja valivad ise sobiva temperatuuri ja küpsetusprogrammi. Lisaks on töötatud välja isepuhastuvad pürolüüsahjud, kus Saarma sõnul tõstetakse temperatuur ligi 500 kraadini, mille juures põlevad ära kõik toiduvalmistamisel ahju jäänud väikesed toidu- ja rasvaosakesed. Pürolüüsi ajaks lukustub ahju uks ja hiljem, kui puhastusprotsess on lõppenud, saab veel ahju jäänud mustuse lapiga ära pühkida.

Kui täna tulevad ahjud tehasest oma ajuga, siis varsti saab tavakasutaja ilmselt hakata ise retseptiraamatut koostama. Pliidiplaatide tehnoloogia arengut ja suunda vaadates on arvatavasti vaid aja küsimus, mil ahju pannakse kaamera, mis saadab toimuvast pildi otse nutitelefoni.

Aur tekib ahjus aurugeneraatoris vee ja kuumuse koostoimel. Vesi sisestatakse ahju väljastpoolt, kallates see spetsiaalsesse mahutisse, mille saab avada ahju paneelilt. Seejärel liigub vesi aurugeneraatorisse, kust see pihustatakse ahju sobival hetkel.

Uuem tehnoloogia on induktsioontehnoloogia, mille puhul elektromagnet tekitab võimsa välja, mis soojendab potti või panni, kuid mitte pliidipinda. Pöörisvoolude energia muundub soojuseks võrdeliselt materjali elektrilise takistusega ja nii ei sobi induktsioonpliidile alumiiniumist või vasest keedunõud, sest oma väikese takistuse tõttu need praktiliselt ei soojene. Ka ei sobi elektrit mittejuhtivast materjalist (näiteks klaas, keraamika, portselan) valmistatud nõud. Kõige mõislikum oleks kasutada ferromagnetilise põhjaga potte ja panne – induktsioontehnoloogia abil küpsetamiseks peab nõudel olema rauda sisaldav metallpõhi või -kiht. Saarma näeb eelist selles, et kui pliidiplaat ise kuumeneb ainult selle võrra kui kuum on pott, siis ei kõrbe näiteks üle keenud toit plaadile. Ka on induktsioonplaadi kuumenemine kiirem isegi gaasipliidist.

Tolmuimeja

Arusaam, justkui pelgalt tolmuimejate mootori võimsus tagaks tolmu ja mustuse parema kokkukorjamise ja imemise, ei vasta tõele – võimsama mootoriga tolmuimejad panustavad rohkem elektriarvesse kui kodu koristamisse. Imurite üheks valikukriteeriumiks on see, kas tolm kogutakse kotti või tolmukonteinerisse. Tolmukonteineriga imuritel (näiteks TwinClean) on innovaatiline tsüklontehnoloogia – sisseimetav õhk pannakse pöörlema ja tsentrifugaaljõud surub raskemad prahiosakesed välimise tsükloni seintele, kust need pudenevad konteineri põhja. Tolm kogutakse masina ülaosas asuvasse konteinerisse, kust seda on mugav ära visata.

Electrolux esitles maailma esimest robottolmuimeja prototüüpi 1997. aastal. Pärast neli aastat väldanud arendustöid, ehk aastal 2001, jõudis poodidesse Electrolux Trilobite ZA, kus muude uuenduse seas oli täiustatud navigatsioonisüsteemi. Peetris nentis, et tarbijad polnud selliseks tooteks toona valmis, kuid Electrolux teeb tänavu Skandinaavias uue katse.

Uus POWERbot robottolmuimeja on loodud ülitugeva imemisvõimsusega, ületades tavalisi robottolmuimejaid koguni mitukümmend korda. Samuti on arendatud oluliselt imuri nutikust, näiteks virtuaalsed piiratud tsoonid – olgu nendeks väga tundlikud või haprad mööbliesemed (klaasid, vaasid jm) või ka nt lemmikloomaesemed.

Samsung on robottolmuimejate juures teinud mitmeid edasiarendusi, viies efektiivsuse pea võrdseks nn tavapäraste imuritega ning samuti on tehtud olulisi edusamme imurite n-ö nutikuse ja hääle osas. Näiteks NaviBot Corner Clean robottolmuimeja on varustatud mustuse anduriga, mis tolmu nähes sellele reageerib – näiteks, kui mõnes asukohas on rohkem tolmu, puru või loomakarvu. Samuti teeb masin vahet (parkett)põrandal ja vaipkattel, muutes erinevatele pindadele jõudes automaatselt töörežiimi.

Veefiltriga tolmuimejaid pakuvad näiteks HYLA, Kärcher ja Thomas. Kärcheri veefiltriga tolmuimejatel on vee abil toimiv filtreerimissüsteem (vesi keerleb suurel kiirusel filtris ringi). Sisseimetud mustus juhitakse läbi keerleva vee, nii et see filtreeritakse õhust ja kogu tolm jääb vee sisse. Väidetavalt suudab taoline masin filtreerida välja 99,9 protsenti toas leiduvast tolmust.

Akutolmuimejad on kiired ja tõhusad ning kuna neil pole juhet taga, siis saab neid kasutada näiteks kõrgematelt tööpindadelt koristamiseks. Masina tootearendus on seotud eelkõige akuga, lisaks peab see olema võimalikult kerge. Need, kelle jaoks on oluline ka välimus, võivad valida Electroluxi 20 000 Swarovski kristalliga kaunistatud Ergorapido akutolmuimeja.

Külmikud

Kaasaaegne külmik pole üksnes toiduainete säilitamiseks, vaid sinna juurde saab lisada jääpurustaja, veiniriiulid, õllekraani või sektsioonid erinevatele toiduainetele. Tootearendus liigub lihtsama hoolduse poole, aga tegeleb ka aktiivselt sellega, et toit säiliks veelgi kauem maksimaalselt värskena. Tavakülmikute kõrval on ka jäävabad, mille sügavkülmaosa ei pea sulatama, sest sinna ei tekigi jääd, kuna sügavkülm kogub niiskuse kokku ja suunab selle kapist välja. Jäävabad kapid annavad mugavustunde. Kuid on olemas ka täisjäävabad ehk full no frost külmikud. Nende eeliseks on tõsiasi, et nii sügavkülma kui jahekapi osa jäävad kuivaks, kuid puuduseks on ka toidu kuivatamine.

Selleks, et kapi mõlemas osas oleks toidule sobivad tingimused, on Electrolux loonud TwinTech tehnoloogia, mis viib full no frost tehnoloogia sammu võrra edasi ja lahendab kuivuse probleemi. TwinTech’i idee on selles, et hoida erinevalt tavapärasest külmikust sügavkülmas ja külmkapis eraldi õhuringlus – ehk mitte lasta sügavkülmast tulevat kuiva õhku jahekapi ossa, kus on vaja toiduainete säilimiseks hoida optimaalset niiskustaset.

Saarma pakkus, et külmiku arendus võiks minna näiteks selles suunas, et helistad koju oma külmkapile ja vaatad nutitelefonist kaameraga, mis külmikus olemas on.

Külmikute tehnoloogias on areng liikumas üha selles suunas, et pakkuda kodudes inimestele tipprestoranidega võrreldavaid maitseelamusi ja toidu säilitamist ideaaltingimustel. Näiteks võib välja tuua Samsungi Chef Collection külmikud, mis annavad täpse jahutuse parima värskuse saavutamiseks, võimaldades muuhulgas liha ja kala säilitamist ideaalilähedastel temperatuuridel.

Twin Cooling tehnoloogia minimeerib temperatuuri kõikumist, et kõik kodus valmistatava toidu koostisained säilitaksid oma algse tekstuuri ja maitseomadused. Toodete jahutamisel on Samsung välja toonud tehnoloogia No Frost, mis ennetab jää kogunemist ja hoiab igas nurgas ühtlast temperatuuri. Samuti jahutab see oluliselt kiiremini, koormates seeläbi vähem jahutussüsteemi.

Külmikute sulatus

Varem paiknes jahutuselement otse külmkapi sees riiulite vahel ja nii tekkis jää kõige külmemasse kohta ehk jahutuselemendi peale. Täna on jahutuselement isoleeritud kambris, mis tähendab, et kapp ise on jäävaba.

NoFROST põhimõte

• Jahutuselement on isoleeritult eraldi kambris kapi tagumises osas.
• Kapi sisemuse ühtlaseks jahutamiseks paneb õhu liikuma ventilaator.
• Jää tekib isoleeritud ja eraldi kambrikeses paikneva jahutuselemendi juurde, kus masin sulatab selle vastavalt vajadusele ise.

NoFROST automaatne sulatus põhineb asjaolul, et jää moodustub kõige külmemas kohas st jahutuselemendil (mis asub isoleeritud ruumis), seega jää sulamist kiirendav küttekeha asub hästi isoleeritud ruumis ja temperatuur sügavkülmikus ei tõuse.

• Jää sulamisest tekkinud vee juhib äravoolutoru kompressori kõrval asuvasse anumasse.
• Veeanumat ei ole vaja tühjendada, kuna kompressori poolt tekitatud soojuse toimel vesi aurustub.

LowFROST

Tavaliselt paiknevad jahutuselemendi torud riiulite all, kuid LowFROSTi puhul on need paigutatud kapi siseseinte taha, hajutades torustiku suuremale pinnale.

Jahutamine toimub kasutades suuremat ala. Külm õhk jaotub ühtlasemalt ja külmutamine toimub kõikides sahlites. Suurem kasu tekib sulatamise käigus. Kuna jahutuselement on peidetud, siis jää hajub palju suuremale alale, tekib üliharva ja jääkiht on palju õhem. Kui kappi on vaja sulatada (LowFROSTi sulatab kasutaja ise, aga seda on üliharva vaja), siis tänu sellele sulab jääkiht ka palju kiiremini ja jääd saab mugavalt eemaldada (kraapida).

Info külmikute sulatusest pärineb Electroluxist (Margus Peetris).

Поділитися