Krimelte innovatiivne vaht liitis keemikud ja tootedisainerid

Eesti ehituskeemiatootja Krimelte sai valmis Euroopa esimese madala isotsüanaadi monomeeride sisaldusega pihustatava vahu, mida viimastel andmetel müüakse juba enam kui kümnes riigis. Ettevõtte keemikute kõrval pidid uudse lahenduse mõtlema välja ka tootedisainerid. Kirjutab Gerli Ramler.

„Krimelte eesmärk on pakkuda lahendusi energiatõhususe tõstmiseks ja hoida sealjuures fookust kliendi kasutajakogemusel. PENOSIL EasySpray pihustatav vaht on sellise tootearenduse musternäide, sest avab uusi võimalusi ning lahendab ehitusalaseid probleeme, mida seni on olnud keeruline lahendada,” ütleb Krimelte arendus- ja tootejuhtimisdirektor Veigo Kallaste.

Toode pakub uudseid kasutusviise võrreldes klassikaliste soojustusmaterjalidega nagu tselluvill või villa- ja EPS-plaadid. „Kui vana keldriukse laudade vahelt puhub tuul sisse, saab sisemise uksepinna katta soojustusvahuga kiirelt ja vaevata. Loomulikult ei ole EasySprayd mõistlik kasutada terve maja soojustamiseks. Ennekõike tuleb toode appi kohtades, kus villa või jäiga soojustusplaadi paigaldamine on keerukas. Vahtu saab pritsida vahedesse ja keerulisematele pindadele, see täidab tihedalt ning paisub algsest mahust kaks korda. Kui klassikaline soojustusmaterjal vajab vertikaalsel pinnal täiendavat kinnitust, siis EasySpray on ise väga hea nakkega.“

Uus valem ja tootedisain

Tegelikult on EasySpray sarnaseid tooteid maailmas olemas, aga need on kahekomponentsed, neid tuuakse kaugelt maalt suurtes balloonides ning nende paigaldamiseks on vaja spetsiaalse väljaõppega inimesi. Lisaks tuleb kahekomponentsete vahtude paigaldamisel rõhku panna spetsiaalsete isikukaitsevahendite kasutamisele. „Mõistsime, et ühekomponentsel pihustataval vahul oleks turgu, aga lisaks tootele pidime mõtlema välja ka meetodi, kuidas vaht pudelist teistmoodi kui harjumuspärase „vorstikesena” kätte saada,” räägib Kallaste.

Antud toote puhul saab innovatsiooniks pidada Krimelte keemikute väljatöötatud uut valemit ning tootearendusdisainerite loodud spetsiaalset pihustiotsikut. „Pihustatavates toodetes on nii-öelda aktiivseid lenduvaid ühendeid rohkem kui ehitusvahu klassikaliste paigaldusviiside puhul. Just sellele aspektile pandi arendustöö käigus suurt rõhku, mille tulemusel isotsüanaadi monomeeride tase vähendati kordades madalamaks kui tavapärastes vahutoodetes. Selge on see, et kuna tegemist on pihustatava tootega ja tootes sisalduvad gaasid, tuleb jälgida tavapäraseid sarnaste toodete ohutusnõudeid.”

Väljakutse esitas paralleelne arendustöö

Uue otsiku arendamisel oli oluline, et see väljutaks vahtu õhukese lehvikuna. Selleks õpiti parimatelt – värvitööstustelt ja tööstuslike pinnakatete tegijatelt. Tööstuslikud ained võivad samuti olla väga viskoossed, aga need nõuavad pihustamiseks vastavat tehnoloogiat, näiteks suruõhku. Seega käis paralleelselt kaks tootearendust: tuli luua pihustamiseks ja soojustamiseks sobiv vaht ja lehvikutaolist pihustamist võimaldav otsik, mis sobiks enamlevinud vahupüstolitega.

Samal ajal, kui keemikud arendasid Krimelte laboris vahuretsepte, kaasati meeskonda tootearendusbüroo Ten Twelve OÜ disainerid otsiku arendamiseks. „Meeskonnad kohtusid iga paari nädala tagant ja võrdlesid tulemusi ning katsetasid arendatud prototüüpe. Tulemuse puhul oli palju olulisi aspekte: vahu saagikus ehk et kasutajad saaksid vahu maksimaalsel määral pudelist kätte, et sellega saaks katta võimalikult suure pinna, et pihustatav kiht tuleks ühtlane, väikesepooriline ja tiheda struktuuriga. Samas on vajalik vahu teatav elastsus ja hea nakkuvus pindadega. Seda kõik selleks, et oleks tagatud toote põhiomadused nagu soojapidavus, paigaldusmugavus jms,” loetleb Kallaste.

Pihustusaplikaatori arendamises olid omad väljakutsed, kuna erinevate tootjate vahupüstolid on erinevat mõõtu otsikutega. „Läksime alguses keerulisemat teed, soovides teha multifunktsionaalse, erinevate diameetritega pihustusotsiku, ent tulemuseks oli suur, kohmakas ja suure plastikuluga ebamugav otsik. Kaalusime isegi mitme otsiku tegemist, kuid see polnud keskkonda säästev mõte. Lõpuks jõudsime hinnalt kallima elastse materjalini, sest saime aru, et kasutajakogemuse pealt ei saa kokku hoida. Olime varasemalt silikooni silumise tööriista ehk spaatli arendusel kasutanud elastsemaid materjale ja see andis häid tulemusi. Kasutasime neid kogemusi, kaasasime lisaks disainipartnerile ka oma maja plastitootmismeeskonna ja erinevad materjalitarnijad ning suutsimegi valmistada otsiku, mis sobitub enamiku turul olevate vahupüstolitega.”

Pihustusaplikaatori erilisust näitab, et otsik on tööstusdisainilahendusena kaitstud Euroopas, USA-s, Venemaal jne. „Oli teadmata, kas otsik pihustab ja kas vaht on pihustatav. Kui tervik ei toimi, on keeruline hinnata, kumba peab parendama,“ meenutab Kallaste. „Tekkis küsimus, et kumb oli enne – kas muna või kana?”

EasySpray sobib energiatõhusas hoones soojakadude vähendamiseks, elimineerides planeerimatuid õhulekkeid ja külmasildu. Ehitistes on mitmeid kohti, kus tavapäraste soojustusmaterjalide kasutamine pole võimalik – karkassi nurgad, kitsad ja ebatasased pinnad ning torude ja juhtmete vahed. Tänu oma erilise koostise ja pihustusaplikaatori kombinatsioonile moodustub ainulaadse tekstuuriga vaht, mida iseloomustavad hea helikindlus, soojusisolatsioon ning väga hea õhutihedus.

„Üldiselt võib öelda, et uued ehitustooted meeldivad inimestele. Kusjuures me ei ole tõenäoliselt ise jõudnudki välja mõelda kõiki võimalusi, aga kliendid jagavad meiega kasutuskohti,” nendib Kallaste.

Uus vaht on väga hästi vastu võetud näiteks vahemeremaades, kus on kondensaadiprobleemid – öösiti on külm, päeval väga soe. Eestis ollakse samamoodi hädas „tilkuvate“ või veepiiskadega kaetud külmaveetorudega. Külmale pinnale õhuniiskuse kondenseerumise vältimiseks on lahenduseks pihustatav soojustusvaht.

Pihustusotsikut saab kasutada vertikaalses või horisontaalses asendis. Mida kaugemalt pihustada, seda suurema ala saab korraga katta, kuid optimaalne kaugus on 40 cm pinnast ja peab arvestama, et vaht paisub 100%. Järgmise kihi võib pihustada 60 minuti möödudes, kusjuures kihtide arv pole piiratud. Kuigi tootel on koostisest tulenevalt suurem UV-kindlus, tuleb välistingimustesse paigaldatud vaht ikkagi katta, et kaitsta seda ilmastikumõjude eest.

Krimelte tootearendus ei tähenda kunagi lihtsalt uut keemilist valemit, vaid eesmärk on lahendada ehituslikke ja kasutusmugavuse probleeme, tehes seda keskkonda säästvalt. Näiteks energiatõhususe saavutamine on sageli suur mure – kui põhimaterjalidega on energiatõhustus lahendatud, siis Krimelte inseneride töö on lahendada külgnemisprobleemid nagu akende-uste ning katuse tihendamine. Kui rääkida veel EasySpray vahust, on selle lisaks ehitusalale avastanud ka autode tuunijad, kes kasutavad vahtu nii masina soojustamiseks, salongis sõidumüra vähendamiseks kui ka helisüsteemi ümberehitusel.