Kuidas ebatraditsiooniliste vahendite abil muudatustes edukas olla

Teemal „kuidas olla muudatustes edukas“ on väga palju traditsioonilisi soovitusi. Anu-Mall Naarits otsis Tallinna Ettevõtluspäeva jaoks välja üllatavaid mõtteid muutuste ja nende tuleviku kohta ning jagab neid hea meelega meie lugejatega.

See ei ole nagu päris retseptiraamat, aga minu valik pärast muudatuste-teemaliste „klassikute“ läbilugemist on selline:

Esiteks, uuringutest on selgunud, et edukad on need ettevõtted, kus on oma äri kas uuesti loodud või oluliselt muudetud umbes iga kolme aasta tagant, vastavalt sellele, mis keskkonnas toimub. Traditsiooniline ettekujutlus ettevõtlusest on seni olnud, et muutuste tsükkel on ikka rohkem kui kolm aastat.

Teine oluline mõte muudatustega seoses on, et selleks, et olla muudatustes edukas, tuleks luua muudatuste rütm. Mitte nii, et meil on üks kord üks suur muudatus ning siis me võitleme vastuseisu, üllatuse ja kohanemisega. Pigem peaks olema rütm, mis ütleb, et meil on uuendus või muudatus kas siis iga nädala või iga kuu või iga kolme kuu tagant, ja see ongi meie tavaline toimimise praktika. Üllatus ei ole mitte see, kui midagi muutub, vaid see, kui me sellest muutuse rütmist miskil põhjusel välja langeme.

Edukad on need ettevõtted, kus on oma äri kas uuesti loodud või oluliselt muudetud umbes iga kolme aasta tagant, vastavalt sellele, mis keskkonnas toimub.

Kolmandaks. Viimase aja uuringute põhjal on edukamad olnud need, kes on oma muudatuste plaani elluviimist julgenud muuta. See tähendab seda, et tehakse pikk plaan ja kui see ei lähe päris täpselt nii, kuidas oli plaanitud, siis mitte ei punnitata iga hinna eest edasi lõpuni välja, vaid võetakse pead kokku ning arutatakse läbi ja muudetakse juba seda muutuste plaani, et asjad saaksid ikkagi ellu viidud.

Neljandaks on paljudes ettevõtetes levinud arvamus, et kui midagi ei ole katki, siis ei ole vaja seda putitama või puutuma hakata. Tänane, muudatustele orienteeritud maailm ütleb meile pigem vastupidist – paranda ikka. Üks hea võimalus, mida saad oma meeskonnaga teha, on mõtteharjutus nimega tapa oma ettevõte, kus sa korjad oma tiimi kokku ja kõik arutavad läbi, mida peaks tegema selleks, et sinu ettevõte turult ära hävitada. Ja selle asemel, et mõelda välja mingeid riskianalüüse ja erinevaid stsenaariumeid, näevad inimesed nii oma ettevõtet väga erinevatest nurkadest. Nad näevad ka nõrkusi ja nii kui aru saadakse, kus need nõrkused on, suudetakse leida viisid, kuidas neid nõrkusi vältida ja ettevõtet pikaajaliselt jätkusuutlikumaks teha.

Sellega seoses jõuame järgmise punktini, mis ütleb, et muudatuses peavad tegelikult osalema kõik. Varem räägiti, et selleks, et muudatust ellu viia, peavad sul olema arvamusliidrid, kes tulevad kaasa ja räägivad ära kõik teised ja siis nagu naksti ongi muudatus tehtud. Täna me näeme tihti, et kõik peavad muudatuse mõttega kaasa tulema ja sellest aru saama, ning kõik peavad selle elluviimisesse panustama, sest ainult nii on see edukas.

Piinlikud lood käivitavad meie loova mõtlemise paremini kui nn best practice.

Kuuendaks. Just viimase aja uuringutest on välja tulnud, et muudatustes on edukamad olnud need ettevõtted, kelle tegutsemise protseduurid on standardiseeritud ja paigas. Ehk siis mitte kõik ei muutu kogu aeg – need asjad, mis on selged ja paigas, need on paigas, ja muutuvad ainult üksikosad sellest. Siis on töötajate rahulolu ja selgus suurem ning muudatuste elluviimine oluliselt edukam.

Seitsmendaks, edukad on olnud need, kus töötajate isiklikud eesmärgid on seotud ettevõtte eesmärkidega ja toetavad neid. Kui töötajad isiklikult arvavad, et muudatuste elluviimine on äge, tore ja arendav võimalus muuta maailma, võimalus teha midagi erakordset, siis nad tulevadki kaasa. Aga kui nad arvavad, et muudatused on jälle kellelegi juhi üks idee, mis on lootusetu ja mõttetu, siis ei tule keegi sinuga kaasa.

Ja nüüd boonuseks – lisaks neile seitsmele punktile on veel üks, mis mind kõnetas. See on mõte sellest, et piinlikud lood käivitavad meie loova mõtlemise paremini kui nn best practice. Seniajani oleme ärimaailmas olnud väga palju juhitud parimatest praktikatest: me kuulame seda, kuidas teised teevad, oleme kadedad, ja katsume nende käest nende parimatest asjadest õppida. Aga nüüd on leitud, et meie loovat mõtlemist on võimalik palju paremini käivitada, rääkides läbikukkumistest, ebaõnnestumistest ja piinlikest lugudest. Ehk siis, kui sa tahad, et su tiim kaasa tuleks ja mõtleks, kuidas asju hästi teha, siis hakkagi pihta sellest, et te räägite kõigepealt piinlikest asjadest. Ja siis hakkate mõtlema sellele, missugused võiksid olla ettevõtte tulevikuplaanid. Uuringute kohaselt peaks teil nii tulema palju kvaliteetsemad ja ägedamad ideed kui siis, kui te räägite vaid sellest, mida ägedat kõik teised teevad ja kuidas te võiksite sinna järele jõuda.