Kuidas toime tulla keeruliste vestlustega?

Maailmas on üle pika aja taas olukord, kus juht peab edastama valusaid sõnumeid: „Pean su palka kärpima“, „Pean su töötunde vähendama“, „Pean sind koondama“ jne. Enamikule on sellised vestlused ebamugavad ja tekitavad sisemist ärevust. Seetõttu väldime ja lükkame neid tihti edasi, elades pikalt nende otsuste koorma all. Miks mõni juht tuleb sellise olukorraga paremini toime kui teine? Võtmesõnaks on ettevalmistus.

Julge juht teab, et edu sõltub sisemisest häälestusest. Kui oleme sisemiselt tasakaalus ja valmis ebameeldivaid sõnumeid edastama, mõjume toetavana. Tihtipeale aga unustame selle eest hoolitseda ja üle võtavad autopiloodil ellujäämisinstinktid. Inimene on olemuselt loodud sotsiaalseks olendiks, kes ei soovi liigikaaslasele halba teha.

Ebameeldiva sõnumi edastamine võib juhis tekitada sisemist hirmu, et äkki ma enam ei olegi hea, kui pean palga kärpimisest rääkima või koondamisteate edasi andma. Siin on oluline endale selgeks teha, millisest liidrist peavad inimesed rohkem lugu. Kas sellisest, kes hämab ja keerutab või, veel hullem, viivitab viimase minutini ebamugavate teemadega, või sellest, kes räägib asjadest nii, nagu need on, ja võimalikult vara. Elu on näidanud, et pigem ikka nendest viimastest. Eesti juhid kipuvad selle ärevuse hirmus aga paraku pigem otsima kedagi, keda süüdistada. Olgu selleks siis riik, ilm, juhtkond või majandus – süüdistamine hoiab elus negatiivseid emotsioone ja ei luba meil tasakaalu leida. Nii ongi vaja mõelda toetavaid mõtteid nii iseenda, olukorra kui ka selle inimese kohta, kellega jutt ees ootab.

Lisaks oma hoiakute eest hoolitsemisele on julgel juhil olemas detailne kava, millest keerulisel vestlusel lähtuda. Ta mõtleb põhjalikult läbi, mida ja kuidas öelda. Kuidas panna ebamugav sõnum sellisesse keelde, mis vastaspoolt vähem hirmutaks, aga oleks samas hästi selge. Tihti takerduvad juhid just selle taha, et suure hirmu tõttu ei ole nad ennast vestluseks ette valmistanud.

Ebamugavate sõnumite edastamisel on väga suure tähtsusega t juhi vorm ehk see viis, kuidas ta infot edastab. Juba evolutsiooniliselt on inimene üles ehitatud nii, et ta on vormi suhtes palju tundlikum. Seega tuleb juhil jälgida oma kehakeelt, hääletooni, intonatsiooni, miimikat jne. Sellist enesekontrolli pole kellelgi meist, kui kardame narriks jääda või läbi kukkuda.

See viis, kuidas juht ebamugavaid sõnumeid edastab, annab teisele poolele signaale sellest, kui palju temast hoolitakse, teda austatakse ja teda mõistetakse. Teisisõnu on meil oma kehakeele ja hääletooniga võimalik vestluspartnerile märku anda, kui empaatilised me oleme. Kahjuks jääb meie juhtidel aga just empaatiast puudu. Olen kuulnud mõnda juhti ütlemas: mis siin ikka nunnutada, ütlen otse ja karmilt, siis kõigil lihtsam. Olen nõus, et otse peabki rääkima, kuid taas – vormi ei tohiks kuidagi alahinnata. Juht peab olema teadlik ka sellest, kuidas ta oma sõnumit edastab, ning looma selleks parimad emotsionaalsed eeldused.

Suure haava löömine inimese enesekindlusesse ei näita kuidagi juhi tugevust, vaid pigem ikka nõrkust. Kehvasti sõnastatud sõnum või selle ebameeldival viisil edastamine just nii toimibki. Ka kõige enesekindlam inimene lööb vankuma, kui ta saab teada, et tema teeneid töökohal enam ei vajata. Püüame siis juhina teha seda võimalikult inimlikult ja empaatiliselt, samas selgesõnaliselt ja tasakaalukalt.