Kuidas (uusaasta)lubadusi päriselt ellu viia?

On teada, et umbes 80% uusaastalubadustest ehk väikestest unistustest jäetakse 4–5 nädala jooksul sinnapaika. Mida teha, et plaanitud eesmärgid ikkagi saavutada, sellest kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži lektor Kaire Viil.

***

2020. aasta on alanud ja paljud on andnud oma järjekordsed uusaastalubadused, kuid sihikindlust nende elluviimiseks jätkub vaid kümmekonnal protsendil. Treenerid ütlevad, et paljude uute spordiklubi liikmete motivatsioon kaob esimese kuuga. Ja kui paljud meist on registreerunud mõnele e-kursusele ja jätnud üsna ruttu virtuaalses klassiruumis käimise pooleli?

Miks antakse emotsionaalseid uusaastalubadusi?

Kas põhjus võib olla selles, et jõulude ajal oleme hedonistlikumad – hellitame ennast maitsva toiduga, kulutame heldemalt raha, tarbime rohkem kui tavaliselt? Mõtle, kas sinu sõnastatud viimatine lubadus tugineb su sisemisele motivatsioonile. Kas sa tõesti tahad seda või oli soov ajendatud sellest, et nii on kombeks? Kui tunned, et ei taha, vaid peab, siis on tegemist välise motivatsiooniga. Eestlastel on ju vahva vanasõnagi „Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida!”.

Tee päeva- ja nädalakava hoolikalt, sest 80% tulemusest ja produktiivsusest sõltub 20% tõhusast mõtestatud tegevusest.

Soovid sa päriselt sotsiaalmeedias surfamisest või maiustustest loobuda? Tegelikult pole ju ükski toit või veebileht iseenesest halb. Kehakaal ja enesetunne sõltub tarbimise kogusest ning harjumustest. Soovid sa päriselt kaalust alla võtta või lihtsalt vitaalsem olla ja rohkem värskes õhus viibida? Küsimused miks? ja kuidas? on igas eluvaldkonnas olulised. Võta harjumuseks kogu päeva jooksul mõtiskleda, mispärast sa seda või teist asja teed, ja kuidas saaks mõnda asja teha paremini.

80/20 kehtib ka eesmärkide puhul

80% sõltub sinust endast ja 20% välistest teguritest. Nii et „kui ma oleks… noorem, jõukam, tervem, parema haridusega; teen siis, kui… lapsed kasvavad suuremaks, kogun raha, tööd on vähem jne“ stiilis ettekäänded ei tohiks takistada soovide elluviimist. Tee päeva- ja nädalaplaane hoolikalt, kuna 80% tulemusest ja produktiivsusest sõltub 20% tõhusast mõtestatud tegevusest.

Vana-aastaõhtul endamisi mõeldud lubadus on püüd liikuda unistuse, eesmärgi poole, soov midagi saavutada. Mõtle selleks aastaks võetud eesmärgid juba sel nädalal uuesti üle. Kindlasti oled kuulnud inimestest, kes maksavad juhendajatele, mentoritele, koolitajatele suuri summasid, et arutleda koos, mis on õnn, edu ning kuidas jõuda eesmärkidele lähemale. Tavaliselt soovitavad gurud unistada suurelt. Kas parem on võtta korraga üks suur või mitu väiksemat eesmärki? Olen kindel, et tuled oma aasta eesmärkide sõnastamise ja verstapostideni jõudmisega ka ise edukalt toime.

Üks või mitu

Kogemused näitavad, et tavaliselt viib üks hea harjumus iseenesest teiseni. Näiteks kui hakkame iga päev kasvõi veerand tundi rohkem värskes õhus liikuma, siis valime meelsasti ka tervislikuma toidu, joome rohkem vett, teeme istuva töö puhul iga tund seitsmeminutilisi liikumis- ja silmade puhkamise pause. Võib kasutada ka sellist taktikat, et võtta iga nädal ette mõni uus tervislik harjumus. Mõtiskle, millises eluvaldkonnas tuleks muudatusi teha: tervishoid, loovuse arendamine, heaks abikaasaks ja lapsevanemaks olemine, elukestev õpe, tööelu, sissetuleku tõstmine.

Kui oled kolm nädalat järjekindlalt eesmärgi poole liikunud, peaks teistmoodi elustiil juba tore harjumus olema.

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Digiajastu inimesed on harjunud, et kõik on ühe hiirekliki kaugusel ning tulemust ja tagasisidet näeb kohe. Unistuste täideviimine nõuab tihti parasjagu kannatlikkust ja tuleb leida innustust, et esimesel kuul mitte alla anda. Ka Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga, nii et tasa sõuad, kaugele jõuad. Ole uue harjumuse või tegevuse sisseseadmisel eriti kindlameelne esimestel nädalatel. Millegi uue harjutamiseks ja selle kinnistamiseks peab ka koolilaps õpitut vähemalt seitse korda läbi harjutama. Uue tegutsemisviisiga harjumine võtab aega umbes 21 päeva. Kui oled kolm nädalat järjekindlalt eesmärgi poole liikunud, peaks teistmoodi elustiil juba tore harjumus olema. Nii et ole valmis toredaks pikemaks jõukohaseks maratoniks, mitte sprindiks.

Iga päev tund aega lugemist = aastas 50 raamatut

Iga pikk teekond algab esimesest sammust. Mõned soovitavad esimestel päevadel tegeleda uue harjumusega kasvõi kaks minutit päevas ja lisada iga päev minuteid juurde. Mõnele sobib esialgu selline rütm, et ta teeb midagi uut 15 minutit, siis võtab viis minutit pausi ning harjutab veel veerand tundi. Kui ärkad hommikuti pool tundi varem üles, et lugeda midagi harivat, siis jõuad aastaga läbi lugeda 25 raamatut. Vanad eestlased ütlesid, et varane linnuke leiab alati tera. Meie vanavanemad olid põllupidajad ja pidid vara ärkama. Kui oled õhtuse eluviisiga, siis tegele lemmiktegevuse ja eesmärkidega rahumeeli õhtul. Unistuste elluviimisel ei ole kellaaeg üldjuhul oluline. Tähtis on planeerida ja leida iga päev aega eesmärgi poole liikumiseks. Soovitan järgmise päeva kava läbi mõelda juba eelmisel õhtul või kirjutada pool tundi enne tööpäeva lõppu valmis.

Mõtelda ja kirjutada on mõnus

Eesmärkide püstitamise ja sõnastamise SMART-mudelist on palju kirjutatud. Nii et võta pastakas ja märkmik ning pane positiivselt sõnastatud, konkreetsed, mõõdetavad, realistlikud, saavutatavad eesmärgid kirja. Vanakooli töövahendid pole digividinatest sugugi halvemad.

Näiteks „surfan vähem veebis” on liiga üldsõnaline ja pole mõõdetav. Tore, kui eesmärk on sõnastatud pigem positiivselt ja jaatavalt. Näiteks nii: „Loen veebiuudiseid 15 minutit päevas.” Ja ära alusta päeva veebisurfi, uudiste ning e-kirjade lugemisega. Positiivselt sõnastatud mõõdetav ja realistlik eesmärk on näiteks selline: „Läbin kevadisel rahvaspordiüritusel seitsme kilomeetri pikkuse kepikõnni distantsi”; „Korrastan iga tööpäeva viimasel tunnil kümme minutit töölauda, sahtleid, digivahendeid…”. Järelikult pole eesmärkide püstitamisel ja elluviimisel rutiin ja distsipliin sugugi negatiivse tähendusvarjundiga sõnad. Viimase lubaduse ja eesmärgi boonuseks on keskendumisvõime paranemine. Kui lauapinnast on üle poole paberite ja muuga kaetud, on see n-ö stressis. Korras töökoht ning kvaliteetsed töövahendid soosivad vaimsete võimete piiril süvamõtlemist, mis toob kaasa õnnetunde. Mäletad ju Hando Runneli luuletust „Mõtelda on mõnus”.

Eesmärkide sõnastamine

Mida teha siis, kui üles kirjutatud eesmärk näib peaaegu kättesaamatu? Käsiraamatud õpetavad nii, et pigem valitsegu meid unistused kui endas kahtlemine. Tükelda sel juhul suur eesmärk julgesti vahe-eesmärkideks. Pane kirja olulised verstapostid. Nagu eespool juba öeldud, mõtle iga vahe-eesmärgi juures, miks sa selle püstitasid ja kuidas selleni jõuad. Võta mõtisklemiseks aega ja paku iga vahe-eesmärgi puhul välja kasvõi kümmekond viisi, kuidas sinna jõuda. Esialgu pole ükski idee totter ega naiivne, justnagu ajurünnaku puhul. Võid teha ka hoopistükkis negatiivse ajurünnaku: sõnasta, milline on su elu, kui sa ei hakka eesmärgi poole liikuma; mis siis nautimata jääb.

Mängi mõttega kui…, siis…  Näiteks kui ma ei surfa spordiuudiste portaalis, siis loen erialaartikleid; kui ma ärkan pool tundi varem, siis saan päeva alustada tervisespordiga. Või meeldib sulle rohkem sõna asemel: teen küberlogelemise asemel kükke ja harjutusi silmadele; joon kohvi asemel pigem vett.

Eesmärgi võib sõnastada ka nii, et oleks ära märgitud päev, aeg ja koht. Näiteks: käin esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell kuus basseinis, eksootiliste toitude kursusel jm. Kui eesmärk on konkreetselt sõnastatud, siis on tunduvalt tõenäolisem, et võrreldes hajusa lihtsakoelise sooviga viid selle ka ellu.

Eesmärkide sõnastamisega saab arendada ka loovust

Ligi 80% inimestest on visuaalid, mis tähendab, et neile jääb paremini meelde see, mis on nähtavaks tehtud (piltide, jooniste, graafikaga kujutatud). Küllap oled märganud laste õpikutes või näiteks siin ajakirjaski suuri fotosid, pilte, jooniseid. Need ju meeldivad meie silmale. Eesmärgid võib püstitada hoopis joonistades või kollaaži ehk meeleolutahvlina. Kujuta ette, milline on sinu elu, kui täidad eesmärgi. Hoia seda pilti alles. Selle aasta eesmärgi(d) võib koos vahe-eesmärkidega kirjutada suurele paberile või tahvlile ja hoida soovi korral kogu aeg nähtaval.

Usun, et selle ajakirja lugeja võib 2020. aastaks julgelt püstitada kolm parajalt ambitsioonikat eesmärki. Milline on piisavalt motiveeriv eesmärk? Kujuta ette, et oled algaja kõrgushüppaja. Liiga kõrge latt tekitab aukartust ja on juba eos ebarealistlik. Liiga madalale seatud latt ei sunni pingutama. Nii on ka eesmärkidega, tööülesannetega. Kui see on liiga lihtsalt teostatav, kaob huvi kiiresti. Seega sõnasta kättesaamatuna näiv unistus ja lisa sinna 10% juurde – nii on see parasjagu motiveeriv. Mida teha siis, kui oled väga agar ja saavutad jaanipäevaks püstitatud eesmärgi jüri- või volbripäevaks? Mõtle sel juhul julgelt unistus suuremaks ja püüdle selle poole.

Järgmise päeva kava tuleks läbi mõelda juba eelmisel õhtul või kirjutada pool tundi enne tööpäeva lõppu valmis.

Heal tööl käib kasu kannul

Tegutsemisel on oluline ka tagasiside ja teadmine, kuidas sul läheb. Seetõttu peabki hästi sõnastatud eesmärk olema mõõdetav. Jälgi oma edusamme regulaarselt ja pane kilomeetrid, tunnid, kilod vms ausalt kirja. Tee iga kuu eesmärkide täitmise audit. Analüüsi, mis läks hästi ja kuidas saaks veelgi paremini. Ole esialgu valmis ka tagasilöökideks ja ebaõnnestumiseks. Eksimine on ju osa millegi uue õppimisest. Vaata, kuidas laps kõndima õpib – ta muudkui kukub ja tõuseb püsti, leides motivatsiooni iga päev üha pikem teekond ette võtta. Edison katsetas väidetavalt hõõglambi tööle saamisel 9999 korda, enne kui see õnnestus.

Mis sest, et eestlastel on enda kiitmise kohta sarkastilised ütlemised, näiteks et oma kiitus haiseb või kes koera saba ikka kergitab kui mitte tema ise. Kui oled esimese kuu tubli olnud ja esimese verstapostini jõudnud, tee endale pai ja tore väike kingitus. Seejärel liigu järgmise sammu poole. Võid kujutada oma liikumist ka visuaalselt ajateljel, kirjutades sinna nädala- või kuueesmärgid ning tegevuskava.

Sisemise motivatsiooni ajel positiivselt sõnastatud eesmärkide poole liikumine teeb su päevad vaheldusrikkamaks, õpetab tõhusamalt aega planeerima, kaotab harjumuse asju pooleli jätta ning annab indu mõnusaks pingutuseks ning õnnetunde kogemiseks. Suurimat rahulolu tunneme ju ikka takistuste ületamisest ja uute sihtideni jõudmisest.