
Ця історія ще не доступна українською
Показуємо оригінал ukraina. Переклад готується.
Kunstlikust võrdsuse loomisest koostööd ei teki
Veel samal teemal:
Ressursside ebavõrdne jagunemine meeskonnaliikmete vahel on mõne uuringu järgi päris suur takistus, kui jutt käib koostööd toetavast õhustikust ja tulemuslikkusest. Selgub, et need, kellel on ressursse rohkem või on need paremad, ei ole lihtsalt motiveeritud tegema koostööd nendega, kellel on tulemuse saavutamiseks tagasihoidlikumad vahendid. Aga kas see aitaks, kui ressursid võrdsemalt laiali jagada? Just seda […]
Ressursside ebavõrdne jagunemine meeskonnaliikmete vahel on mõne uuringu järgi päris suur takistus, kui jutt käib koostööd toetavast õhustikust ja tulemuslikkusest. Selgub, et need, kellel on ressursse rohkem või on need paremad, ei ole lihtsalt motiveeritud tegema koostööd nendega, kellel on tulemuse saavutamiseks tagasihoidlikumad vahendid. Aga kas see aitaks, kui ressursid võrdsemalt laiali jagada? Just seda analüüsivad teadlased mitme katse najal viimatises Journal of Economic Behavior & Organizationis. Üsna üllatavalt ilmnes, et võrdsem ressursside ümberjaotamine ei pannud meeskondi tulemuslikumalt koostööd tegema – need, kes pidid siis uues olukorras vähemaga leppima, ei muutnud oma koostöökäitumist märkimisväärselt, eelistades ikka teha koostööd nendega, kellel oli enne rohkem või paremad töövahendid. Üllatavalt vähenes aga nende koostöövalmidus, kes said ümberjagamise tulemusena ressursse juurde – nemad võtsid pigem üle nende meeskonnaliikmete käitumise, kellel oli enne rohkem ressursse. Nii et nad eelistasid koostööd teha endasarnaste nn uusvarakatega ning meeskonna kui terviku tulemuslikkus sellest ei paranenud. Uuringu kokkuvõttes tuuakse välja ka paralleel avalike hüvede jaotamisega ühiskonnas. Katsete tulemusena on aga üks asi selge – kunstlik võrdsustamine ei loo tulemuslikku meeskonda.