Lõuna-Koreasse kerkib maailma esimene ujuv linn. Aga miks?

ÜRO, ujuva linna arendaja Oceanix ning Lõuna-Korea Busan tutvustasid hiljuti maailma esimest ujuva linna prototüüpi ehk oma versiooni jätkusuutlikust elukeskkonnast. See on loodud spetsiaalselt Busani jaoks, matkides linna „iseloomujooni“, eesmärgiga sulanduda kokku olemasoleva arhitektuuri ja kultuuriga.

Alates 1880. aastast on maailmamere tase kerkinud 20–23 cm, näitavad USA riikliku ookeani- ja atmosfäärinähtuste administratsiooni (NOAA) andmed. Kolmandik sellest on juhtunud viimase 25 aasta vältel. Prognooside järgi on aastaks 2050 oodata veetaseme tõusu veel ca 30 cm.

Ujuvad linnad võiks olla väljapääs, leevendamaks kliimamuutusest põhjustatud veetaseme tõusu. „Merepinna tõus kujutab reaalselt ohtu mõningatele väikestele saartele ja madalamal asuvatele rannikualadele,“ on kirjas Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) veebruari lõpus avaldatud raportis. Üha enam kerkiv veetase ohustab rannikualade elektriga varustamist ja taristuid.

ÜRO hakkas kolm aastat tagasi ametlikult uurima ujuva linna kontseptsiooni kui võimalikku mugandumist kliimamuutusega. „Elame ajal, mil ei saa jätkata sellise linnade, nagu New York või Nairobi, ehitamist,“ ütles Amina Mohammed, ÜRO peasekretäri asetäitja. „Peame ehitama linnu teades, et need hakkavad olema kliimaga seotud riskide esireas – merepinna tõusust kuni tormideni. Ujuvad linnad võivad olla osa meie uute n-ö tööriistade varust.“

UN-Habitat pakub välja, et 90 protsenti maailma megapolidest on meretaseme tõusu tõttu haavatavad, mis suurendab veelgi survet olemasolevale elamufondile. „Tänaseid probleeme ei saa eilsete vahenditega lahendada. Vajame ülemaailmseteks väljakutseteks innovaatilisi lahendusi,“ rääkis organisatsiooni UN-Habitat tegevjuht Maimunah Mohd Sharif.

Kinnisvara arendusprojekt viiakse ellu Busanis North Portis ja selle esimene etapp hõlmab 6,3 hektarit. Esialgu koosneb ujuv linn kolmest platvormist, mis majutavad 12 000 elanikku, kuid edaspidi on võimalik ühendada enam kui 20 platvormi. Iga ujuv, moodulitest koosnev territoorium on kujundatud pidades silmas kindlat otstarvet, näiteks elurajoon, uurimiskeskus või turistidele mõeldud majutusala.

Eluasemetega platvormil on lisaks mugavatele elamistingimustele oluliseks ligipääsetavus ja n-ö intiimsed tänavad, kus on väikepoed ning kohaliku toiduga kauplejad.

Uuringutealale on kavandatud koostöötamiskeskus merendusuuringuteks ja näiteks ka rohelise majandusega seotud töökohad.

Turistidele mõeldud alalt leiab ökomajutuse, orgaanilist toitu pakkuvad söögikohad ja muud külalistele mõeldud hüved.

Ujuva linna territooriume hakkavad ühendama sillad, kinnisvaraarendus keskendub tuulekindlatele madalamatele hoonetele, sise- ja välisterrassidele ning suurtele aedadele ja kasvuhoonetele, kus saab kasvatada söögipoolist ning luua kindla temperatuuriga keskkonna.
Ehitustööd algavad aastal 2023, edastab The Independent.

Oceanix Busan projekteeritakse nii, et see toodab ise 100 % enda eksisteerimiseks vajalikust energiast, kasutades selleks päikesepaneele. Seal on kohalik süsteem veepuhastuseks ja selle tagasi ringlusesse saatmiseks ning ka linlikuks põllumajanduseks.

Sadamalinnas Busanis elab ligikaudu 3,4 miljonit inimest, olles suuruselt teine linn Lõuna-Koreas. Selleks, et kohaneda meretaseme tõusuga ja ühtlasi arendada ujuvat linna, allkirjastas Busan aastal 2021 koostöölepingu Oceanixiga ning ÜRO inimasustuse programmiga (UN-Habitat).

Arhitektuurse poole eest vastutavad BIG-Bjarke Ingels Group (Taani firma, mille peakorterid asuvad nii New Yorgis kui Kopenhaagenis) ja Samoo Architects & Engine (omanikfirmaks Samsung C & T Corporation).

Kasutatud allikad:

www.cnbc.com; www.dezeen.com; https://unhabitat.org/