Low imPACK-i pakendid sünnivad tekstiilijääkidest, lisaks on testimisel Airlay tehnoloogia

Eestis sündinud idee ja siin arendatud tehnoloogia tulemusena on võimalik tekstiilijääkidest valmistada korduvkasutatavaid karbilaadseid pakendeid, mille tootmisel ei kasutata vett ega kemikaale, vaid väärtustatakse jäätmeid. Tänu sellele on Low imPACK-i toodetel 46% väiksem süsiniku jalajälg kui pappkarbi tootmisprotsessil. Kirjutab Gerli Ramler.

Low imPACK OÜ algatajad ja võtmeisikud on kolm entusiastlikku ettevõtjat Kaie Kaas-Ojavere, Liis Tiisvelt ja Mariann Lukka, keda seob pikk karjäär moemaailmas. Mõeldes oma jalajäljele, tekkis naistel soov seda vähendada ning pakkuda uusi võimalusi tekstiilitööstuse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. „Oleme olnud tihedalt seotud tekstiilivaldkonnaga – Kaie töötas pikalt Baltikas ning minul ja Mariannil on oma rõivabrändid. Arvutasime kord, et meie karjäärid on kokku tootnud maailma umbes 5,5 miljonit ühikut tekstiilseid tooteid! See paneb mõtlema ja lunastust soovima,” räägib tootmisjuht Liis Tiisvelt, kes on tänaseks üle seitsme aasta õppinud tekstiilitehnoloogiat ja moodi nii Eestis kui ka Londonis.

Kolmik tutvus Tartus Tulevikumoe loomehäkatonil, kus Mariann ja Liis osalesid ning Kaie oli mentoriks. „Hiljem võttis Kaie meiega ühendust ja avaldas soovi pardale astuda. Kolme peale on meil moemaailmas enam kui 30 aastat laiahaardelist valdkonnapõhist töökogemust. Näeme, et tarbimisjärgsetele tekstiilijäätmetele ei ole häid lahendusi ning segakiudude eraldamiseks napib tööstuslikke ümbertöötlustehnoloogiaid,” selgitab Tiisvelt. „Otsustasime pühenduda tekstiiliprügi väärtustamisele ja meie ettevõtte loomise aluseks sai minu aasta tagasi TalTechis kaitstud magistritöö.”

Kiirelt laborist välja ja turule

Naiste eesmärk oli algusest peale saada võimalikult ruttu laborist välja ning turule. Kuigi tootearendus veel käis, hakati kohe otsima tootmispartnereid ning juba mullu novembris tarniti esimesed pakendid esimesele kliendile. Oluline oli toote funktsionaalsust klientide peal testida ja saada seejärel ka tagasisidet.

Low imPACK-i põhilised kliendid on e-poed, kelle jaoks on võetud kasutusele ringluspakendisüsteem nimega TANGO. Ettevõtte tooteks ongi ümbertöödeldud tekstiilmaterjalist valmistatud pakend, millele on lisatud QR-kood ja mis töötab pandisüsteemi alusel. Kui tarbija ostab kauba, mis on pakitud Low imPACK-i pakendisse, peab ta QR-koodi skannima oma nutitelefoniga, täitma ära lingilt avanenud lühiankeedi ning viima tühja pakendi TANGO kogumispunkti. Kui pakend on jõudnud tagasi lattu, kantakse kliendile pandipakendi raha tagasi.

„Start-up’ile kohaselt on ettevõtte käivitamine olnud üheaegselt põnev ja väljakutsuv,” tunnistab tootejuht. „Ringluspakendisüsteemi puhul oleme saanud tagasisidet, et inimestele meeldib meie toode nii palju, et nad ei toogi neid eriti tagasi. See ei ole halb – peaasi, et pakendid on kasutuses, kasvõi asjade hoiustamiseks või edasi kinkimiseks. Teiseks on meie tegevusalal palju erinevaid osapooli: meie tootjana ja oma toote müüjana, seejärel kaupmees, kes peab meie ringluspakendiideega kaasa tulema ja olema valmis integreerima oma e-poodi tarkvaraline lahendus, mis võimaldab küsida pakendi eest pandiraha. Ja lõpuks klient, kelle tarbimisharjumusi tahaksime muuta. Samas on tunda, et maailm hakkab meile järele jõudma ja sama jalga käima. Seda tõendab asjaolu, et juba traditsioonilised investorid – kes investeerivad pigem tarkvaralistesse lahendustesse – mõistavad, et inimkonna tekitatud jäägid on füüsilised ning need vajavad ringmajanduse seisukohast investeeringumahukaid lahendusi.”

Ta toob näiteks mõned innovaatilised ettevõtted, kes on juba uued ringluspakendid omaks võtnud: Ivo Nikkolo, Tallinna Kaubamaja, Telia, S+Haircare. Esimene liituja oli muide Ivo Nikkolo, kelle e-poodi integreeriti pandipakendi moodul. Low imPACK pakub kahte toodet: standardpakendeid e-kaubandusele ja eritellimusel valmistatud tootepakendeid kvaliteetkaupade pakendamiseks. Tehakse ka eritooteid, näiteks pehmendusega tekstiilümbrikuid, mis asendab mullikile ja vastupidavaid lukuga kotte.

Tootmine Eestis, tootearendus samuti

Low imPACK kasutab praegu oma toodetes ainult tarbimiseelseid tekstiilijäätmeid, kuna tehnoloogilised lahendused tarbimisjärgsete tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks täna veel puuduvad. „Probleem on selles, et tänapäevased rõivad koosnevad enamjaolt segakiududest ja ei ole just parima kvaliteediga – mehhaaniliselt purustatud riidekiud on lühikesed ning neid on keerukas uueks materjaliks kokku siduda. Kuna meie materjal sünnib kraasimismeetodil, peab kiu pikkus olema vähemalt 5–7 cm, et need ei kiiluks masinasse kinni. Selleks kasutame põhiliselt Eesti tootjate kodutekstiilijäätmed, mis jäävad tööstustel üle madratsite, patjade, voodiriiete ja puhastuslappide tootmisest,” selgitab Tiisvelt. „Töötlus on termomehhaaniline: pressime materjali kokku ja masin stantsib välja õiges kujus ja mõõdus toote, mis on vastupidavam kui papp. Kogu tootmine toimub Eestis.”

Tootearendus on aktiivne ja väljakutseid jagub. „Oleme noor ettevõte ja oma arendusega alles algfaasis. Palju küsitakse näiteks vetthülgava viimistluse kohta. Lisaks pakub väljakutset pakendi pinnale logode disainimine, sest fleksotrükk imendub tekstiili sisse ega jää kuigi terav. Selleks peame pealispinna saama siledamaks ja ühtlasemaks,” räägib ta. „Ja kui täna on meie toode halli tooni, sest värvid sulanduvad mustade ja valgete kiududega ühte, siis on meil tulevikus plaan hakata vastavalt tellimusele pakkuma ka värvilisi pakendeid.”

Kaugemas tulevikus on ettevõte võtnud missiooniks hakata ära kasutama ka tarbimisjärgset ning segakiulist tekstiili, katsetades teistsugust, Airlay tehnoloogiat, mida Eestis ja lähiriikides veel ei kasutata.

Mis saab Low imPACK-i pakenditest hiljem?

Paljudes tarbijates tekitab kindlasti huvi, mis saab tekstiilipakenditest hiljem? Täna on sellel tootel õigus lõpetada oma eluring pakendikonteineris, ent aastast 2025, kui tekstiiliprügi tuleb hakata vastavalt Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavale käitlema liigiti, muutub Low imPACK-i pakend tekstiilijäätmeks.

Low imPACK-i loojad on arvestanud pakendi elueaks 20 kasutusringi. „Kümme kasutust oleks tegelikult ka juba väga hea, aga eks see oleneb kaubast, mida sinna pakitakse, logistikakäitluse kvaliteedist ja sellest, kuidas tarbija pakendit hoiab,” sõnab Tiisvelt. „Pakend on küll tegelikult kõvaks ja tugevaks pressitud ning vastupidavusega ei tohiks probleeme olla. See on hea alternatiiv lainepapile või spoonile. Meie tekstiilijäätmetest toodetud karbi süsinikujalajälg on keskmiselt 46% madalam traditsioonilisest pappkarbist. Sisendiks on see, et pappkarp on meie pakendiga sama suur ning mõlemat kasutatakse vaid üks kord. Kui meie aga soovime oma pakendit taaskasutada 20 korda, muutub keskkonnajalajälg veelgi väiksemaks.”

Ta lisab, et transpordi ehk pakendite kogumise jalajälg on samuti marginaalne, sest täna asuvad TANGO tagastuskastid Smartpost Itella pakiautomaatide kõrval ja seega ei sõida kullerid neid eraldi tühjendama.

Süsiniku jalajälg tuleb pappkarbiga võrreldes väiksem eelkõige sellepärast, et väärtustatakse jäätmeid ehk võetakse need uuesti ringlusesse. Näiteks Eestis tekib keskmiselt aastas 1752 tonni tarbimisjärgseid tekstiilijäätmeid. Low imPACK saaks sellisest kogusest toota umbes 6,5 miljonit karpi. Võrdluseks – eelmisel aastal ringles eestisiseselt pakiautomaatides 12,4 miljonit pakki.

Low imPACK saavutused:

Ajujaht 2023 TOP20 finalist

Rohekiirendi Prototron Green 2022 võitja

Osalemine suurimal rohe-ideede võistlusel Climate KIC Launchpad

Osalemine EIT ClimAccelerator kiirendis

Võit Loomemajanduse „pitchimisvõistluselt” sTARTUp Day 2022 raames

Nominatsioon tunnustusele Tartu Aasta Toode 2022

Suurim saavutus on aga teha koostööd tulevikku vaatavate klientidega, kellega jagatakse samu keskkonnasäästlikke eesmärke ehk vähendada pakendiprügi ja hoida tekstiilijäätmed prügimäest kaugel.