Lühem töönädal on parem

Sedamööda, kuidas inimeste keskmine eluiga tõuseb, näeb tööturul aina rohkem vanemaid inimesi. USA valitsus hindab, et aastaks 2024 on iga neljas töötaja 55-aastane või vanem. Lisaks käib tööl ka üsna palju pensioniealisi. Täiskoha puhul kehtib kõikidele ühepikkune töönädal, sest domineerib arvamus, et mida rohkem töötad, seda enam saab tehtud.

Riikide lõikes on töötatud tundide arv erinev ja aina julgemalt räägitakse sellestki, et lühem töönädal on pikemast efektiivsem. Austraalias Melbourne’is läbi viidud uuring näitas, et üle 40-aastastele inimestele sobib kõige paremini kolmepäevane töönädal. Uurijad leidsid, et inimeste kognitiivne võimekus kasvas, kui töönädala pikkus ulatus 25 tunnini. Sellest pikema töönädala puhul hakkas vaimne võimekus kahanema.

Kokku osales selles uuringus 3000 meest ja 3500 naist, kelle kognitiivseid teste võrreldi vastavalt töönädala pikkusele. Parimaid tulemusi saavutasid need, kelle töönädal jäi 25 tunni kanti. Kui see ulatus 55 tunnini, ilmnesid uurimisalustel isegi nõrgemad tulemused kui pensionäridel või töötutel. Leiti, et psüühiline väsimus ja stress avaldavad vaimsetele võimetele selget negatiivset mõju.

Tulemused kattuvad 1950. aastatel läbi viidud uuringuga, kus leiti, et teadlased, kes töötasid nädalas 35 tundi, olid poole vähem produktiivsed kui need, kes töötasid 20 tundi. Kõige halvemad tulemused olid aga neil, kelle töönädal ulatus 60 tunnini.

Kas me oleme aga valmis aktsepteerima, et vaimset tööd tehes võiks inimeste töönädal olla lühem? Nagu näitab eri riikide töönädala pikkuse ja produktiivsuse vahekord, tasuks seda mõtet äkki senisest kaugelt tõsisemalt võtta. On selgunud, et lühem tööpäev ärgitab inimesi palju efektiivsemalt töötama. Pikemate tööpäevade puhul seevastu kaob hulk aega mittetöise tegevuse peale.

USA firma Workfronti uuring näitas, et 2016. aastal kulutas keskmine töötaja tööülesannete täitmise peale vaid 39% tööajast. Ülejäänu kulus uudiste lugemiseks, sotsiaalmeedia jälgimiseks, töökaaslastega lobisemiseks, telefonikõnedeks pere ja sõpradega jne.

Põllumajanduseelses ajas elavad Kalahari kõrbe bušmanid kulutavad töö tegemiseks keskmiselt 15 tundi nädalas. Rootsis tehtud katsetused hooldusõdede 6-tunnise tööpäevaga on andnud positiivseid tulemusi. Võib eeldada, et meie DNA-s on siiamaani säilinud aastatuhandete vanune jälg organismi optimaalse tegevusvõimekuse pikkusest ning me võiks oma töötunde märgatavalt kärpida. Paljud töötajad on selleks ka valmis. Näiteks oleks 23% brittidest nõus väiksema töötasuga, kui sellega kaasneks vähem töötunde.

Üsna selge on aga see, et enamikus ettevõtetes tööpäeva lühendamist vähemalt lähiajal kindlasti kaaluma ei hakata. Me pole selleks lihtsalt moraalselt valmis. Me oleme oma 8-tunnise tööpäevaga nii ära harjunud, et teiste võimaluste peale mõtlemine on isegi paindliku kodutöö ajastul väga vaevaline tulema.

100 aastat tagasi oli 8-tunnise töönädala kehtestamine töösuhetes märkimisväärne innovatsioon ja võimaldas inimestele ka küllaldaselt aega lõõgastumiseks ja magamiseks. Kuid meil on meelest läinud, et see 8 tundi oli suhteliselt juhuslikult valitud number, mis ei pruugi olla kaugeltki optimaalne ning pole lõpliku tõena ühtegi kivisse raiutud.