Magnus Lepasalu: ebaõnnestumiste kaudu sünnib innovatsioon

Balti Logistika arendusjuht Magnus Lepasalu on ettevõttega seotud üle 15 aasta, kuid põnevust jagub, sest logistikasektor seisab uue etapi ehk digitaliseerimise ootuses. „Kes ei koge ebaõnnestumisi, see ei võta järelikult piisavalt riske ja nii on tõenäosus innovatsiooniks väike,“ tõdeb ta. Küsimusi esitas Mari Kamps.

Põline tartlane Lepasalu on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi (1999) ja seejärel Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (2004, 2013). „Lapsepõlvest käisid läbi klassikalised politsei- ja tuletõrjeperioodid. Mäletan, et teadlikkuse kasvades oli mul mingil perioodil kindel plaan saada metsavahiks, kuna see tundus looduslähedane ja rahulik töö,“ meenutab ta. „Aga läks natukene teisiti.“

Lepasalu otsustas Tartu Ülikooli kasuks, kuna tunneb end reaalainetes kindlalt. „Nii oli Tartu Ülikooli majandusteaduskond minu esimene eelistus. Mõned varuvariandid olid muidugi ka. Väga täpselt enam ei mäleta, aga üks valik oli vist geograafia.“

Kuidas jõudsite logistika juurde?

„Kui kristalselt aus olla, siis isa soovitusel. Minu isa töötas pikka aega Rakvere lihatööstuses logistikajuhina. Seega olen logistikaga seotud perekondlikult ja näinud seda maailma mõnevõrra juba enne logistikas tööle asumist,“ jutustab ta.

Bakalaureusetöös uuris ta Rakvere lihatööstuse näitel, millist mõju avaldavad logistikakorralduse muudatused ettevõtte väärtusele. „Rakvere lihatööstus oli just oma logistikasüsteemi ümber korraldanud ja seetõttu oli see huvitav uurimismaterjal. Edasi läksid asjad nii, et osalesin oma lõputööga Balti Logistika esseekonkursil, minu essee meeldis toonastele juhtidele ja mind kutsuti töövestlusele.“

Olete Balti Logistikas töötanud juba 16 aastat. Kas Teile meeldib rohkem uusi asju välja mõelda või olemasolevaid paremaks lihvida?

„Alustasin Balti Logistikas arenduskonsultandina ja mul on aastate jooksul olnud mitmeid erinevaid vastutusvaldkondi. Minu töö on alati olnud seotud uute projektide, strateegiate, arhitektuuri ja innovatsiooni kujundamisega,“ räägib ta. „Koos teise juhatuse liikme Joel Timmiga oleme tänaseks 16 aastat Balti Logistikas töötanud ja viimased 10 aastat ettevõtet vedanud.“

Mehed on tüübilt erinevad, väärtuste ja põhimõtete järgi sarnased ning ühtemoodi edasipüüdlikud. „Täiendame teineteist ja toimime paarisrakendina väga hästi. Ettevõtte juhtimises oleme rollid omavahel ära jaotanud. Joel on suurepärane detailides. Ta suudab erinevad teemad väikesteks tükkideks lahti harutada, samuti sõlmib tema kõik olulised lepingud,“ räägib Lepasalu. „Minule meeldib pidevalt uusi asju välja pakkuda, asju parandada, tuua ettevõttesse uusi struktuure ja lähenemisi, meeldib tegeleda pigem suurema pildi ja pikema strateegilise vaatega. Meil on erinevad tugevused ja selles üksteise täiendamine seisnebki.“

Lepasalu lisab, et neid motiveerib areng. „Nii enda areng kui ettevõtte areng, see annab lisajõudu uuteks katsetusteks ja meile meeldib riske võtta.“

Mis on ettevõttes nende aastate jooksul enim muutunud? Kas ja kuidas olete ise muutunud?

„Tegelikult on väga palju muutunud, ettevõte on läbinud erinevaid arenguetappe. Viimased kümme aastat on Balti Logistika käive pidevalt kasvanud ja areng jätkub ka käesoleval aastal – ületame 15 miljoni euro piiri,“ jutustab ta. „Samas, kui siiani on logistikasektor toimetanud üsna traditsiooniliste lahendustega ja väljapaistvaid samme digitaliseerimise suunas ei ole astutud, siis täna näeme, et oleme uue ja olulise arenguetapi alguses – kogu meie äri on digitaliseerumas.“

Ettevõte on viimastel aastatel väga palju panustanud ja investeerinud uue tarkvaralahenduse arendusse, mis oleks logistikamaailmas eeskujuks ja teerajajaks ning mida oleks lihtne ja mugav kasutada nii kliendil kui ka veokorraldajal. „Lahendus, mis digitaliseerib suure hulga tööst, mida täna tehakse käsitsi ning seeläbi jääb logistikutel rohkem aega keerukamat ja ekspertteadmisi nõudva töö jaoks,“ selgitab ta. „Oleme pikalt teinud ettevalmistusi uue digiplatvormi kasutuselevõtuks ja plaanime selle uue aasta alguses lansseerida. Kogu ettevalmistusprotsess on mõjutanud meie ettevõtte arhitektuuri, sealhulgas ka organisatsioonistruktuuri ja ettevõtte põhiprotsesse. Palju teadmatust ja keerukust on veel ees. Praegu on põnevam kui kunagi varem!“

Paralleelselt ettevõttega on muutunud ka Lepasalu ise. „Ma ei ole enam nii jäikade põhimõtetega ega iseteadlik kui varem. Usaldan rohkem oma sisetunnet. Endiselt olen pigem riskialdis ega karda ebaõnnestumist. Minus on süvenenud veendumus, et kes ei koge ebaõnnestumisi, see ei võta järelikult piisavalt riske ja nii on tõenäosus innovatsiooniks väike.“

Kus peitub logistikas innovatsioon? Millega saab kliente üllatada?

„Meie ettevõtte areng kiirenes, kui hakkasime proovima erinevaid lähenemisi ja otsima võimalusi konkurentidest eristumiseks. Jõudsime üsna pea loogilise tõdemuseni, et teenusäris, milles toimetame, on kõige olulisem kliendi rahulolu. See võib kõlada klišeena, aga tahtsime, et meie kliendid oleksid logistikateenuse tellijate hulgas kõige õnnelikumad,“ räägib Lepasalu. „Meie selgeks eesmärgiks sai muuta logistika kliendi jaoks lihtsaks (ingl k we make logistics easy). Selleks hakkasime esmalt oma protsesse ja klienditeekonda analüüsima. Kaardistasime kõik kokkupuutekohad kliendiga ja võimalikud olukorrad ning emotsioonid, mis sellega seotud on. Püüame klientidele jagada infot pigem proaktiivselt, et nad saaksid selle enne, kui neil küsimus tekib.“

Sama lähenemine on aluseks ka uue digiplatvormi lahenduse arendamisel – ettevõte tahab muuta kogu logistikakorralduse protsessi selgeks, kiireks ja läbipaistvaks, et klient saaks kohe ülevaate võimalikest transpordilahendustest ja tellimust vormistades oleks selge ülevaade oma saadetise teekonnast ja kuludest. „Lahendus, millega 2021. aasta alguses turule tuleme, on Baltikumis täiesti uudne. Tahame sellega olla logistikamaailmas teerajajaks ja suunanäitajaks,“ rõhutab ta.

Mis aitab logistikafirmal teistest eristuda ja olla potentsiaalse kliendi jaoks atraktiivne?

„Eristumine on teema, millega oleme päris palju tegelenud. Jõudsime Balti Logistikas selleni, et eristuvus ei saa olla midagi, mida konkurentidel on lihtne kopeerida, vaid see peab olema nii-öelda tunnetuslik. Näiteks, kui tulla turule uue ja erilise logistikateenusega ja sellega edu saavutada, on konkurentidel tegelikult väga lihtne seda järele teha. Seepärast on kõige olulisem, et kliendid tunneksid end meiega koostööd tehes hästi ja tajuksid, et meie teenus on parem kui teistel turuosalistel ja et nad võidavad koostööst meiega,“ räägib ta. „Küsime klientidelt ka pärast veo toimumist tagasisidet ja senimaani ei ole me kohanud Baltikumi logistikaturul kõrgemat soovitusindeksit kui Balti Logistikal – käesoleval aastal on see üle 80%. Aga loomulikult tegeleme pidevat klienditeekonna lihvimise ja paremaks muutmisega. Eristumine tuleb välja teenida ja selle nimel vaeva näha.“

Milliseid väljakutseid esitas koroonakriis? Kuidas saite hakkama?

Käesolev aasta on Balti Logistika jaoks olnud väga huvitav aeg ja pakkunud omajagu väljakutseid. „Näiteks kevadel oli kogu meeskonnaga kodukontoris töötamine meie jaoks uudne lahendus, aga täna saame öelda, et see toimis ja saime kenasti hakkama,“ räägib ta. „Kuna 3/4 meie ettevõtte käibest tuleb lennutranspordist ja see on meie põhiteenus, mõjutas kevadine lendude katkemine ning lennutranspordi häired meie äri väga tugevalt. Tänu sellele, et oleme suhteliselt väike ja väga paindlik ettevõte, suutsime aga ka keerulises turuolukorras leida kiiresti klientidele parimad võimalikud transpordilahendused.“

Aasta 2020 lõpu lähenedes saab öelda, et nn koroona-aasta on Balti Logistika jaoks osutunud väga edukaks ja ettevõtte majandustulemused on eelmise aastaga võrreldes oluliselt paranenud.

Balti Logistika pakub teenuseid Eestis, Lätis ja Leedus. Kaugelt vaadates oleme justki üks, aga… Kas eri rahvustel on keeruline „ühes vankris sõita“?

„Kui alustasime 2005. aastal Lätis ja Leedus, lõime igasse riiki eraldi juhtimisstruktuuri koos tegevjuhi, müügiinimeste ja logistikutega. Üsna pea nägime, et selline mudel ei tööta, kuna osakonnad hakkasid arenema erinevates suundades ja saime aru, et peame juhtima ettevõtet üle Baltikumi,“ meenutab ta. „Tänaseks oleme 100-protsendiliselt üle Baltikumi toimiv ettevõte. See tähendab, et näiteks kogu grupi klienditeeninduse eest vastutav inimene töötab Tallinnas, müügijuht ja solution design´i osakonna juht aga Lätis.“ 

Ettevõttes on kujunenud välja oma sisekultuur, mida rakendatakse ja järgitakse kõikides riikides ühtemoodi. „Piiriülene suhtlus on väga tihe ja toimib kenasti. Tavapärane on näiteks see, et osa Eesti klientidest teenindatakse Lätist ja et Leedu klientidele tehakse pakkumisi Valgevenest jms. Seega vastuseks küsimusele – eri rahvustel on edukalt võimalik ühes vankris sõita.“

Lisaks Baltikumile tegutseb Balti Logistika ka Valgevenes, mille pealinnas Minskis avati juunis oma neljas kontor. „Valgevene on meie jaoks täiesti uus turg, mida alles õpime tundma. Kindlasti põrkume Valgevenes rohkem kokku kultuuriliste eripäradega, kuid sellegipoolest tahame ka seal rakendada Balti Logistikale omast ettevõtte kultuuri ja tööpõhimõtteid.“

Kuidas end harite/täiendate? On Teil eeskujusid või mentoreid?

„Sel kevadel sain kätte oma teise magistrikraadi – TalTechi digimuutused ettevõttes. Tahtsin saada paremat tausta digimuutuste läbiviimiseks logistika valdkonnas ja see oli päris hariv õppeprogramm minu jaoks,“ tunnistab ta. 

„Kuulan palju audioraamatuid, eriti autos sõites. Samuti kuulan, mida elukogenumad räägivad ja püüan sellest oma järeldused teha. Loen omajagu ka raamatuid, ennekõike elulugusid, kuna mulle meeldib õppida teiste kogemusest. Loen nii juhtide kui ka muusikute ja sportlaste biograafiaid. Eks aeg-ajalt satub kätte ka mõni juhtimiskirjanduse teos.“

Lepasalu tunnistab, et otseseid eeskujusid ei ole tal olnud. Erinevatel eluetappidel on tal aga olnud mitmeid mentoreid, alustades oma isast.

„Arnold Schwarzeneggeri elulugu on minu jaoks inspireeriv. See, kuidas ta USA-sse läks, seejärel tohutu töö ja tahtejõuga end spordis, äris, filminduses ja poliitikas kõigi eelduste vastaselt julge pealehakkamisega tippu viis, on imetlusväärne.“

Ettevõtte juht peab oskama puhata. Kuidas Teie akusid laete?

„Puhata oskan väga hästi, olen selles päris osav. Lõõgastun enamasti pereringis, näiteks on meil vähemalt kahel korral nädalas traditsioonilised saunaõhtud,“ kinnitab Lepasalu. „Tavarütmis meeldib mulle väga ennast pärast tööpäeva maha laadida trenni tehes. Armastan CrossFiti, millega olen nüüd juba päris mitu aastat tegelenud. Mõnel vabal õhtul ja nädalavahetustel teen abikaasaga koos jooksutiiru.“

Lepasalu perekond on väga reisihimuline. Kui varem tehti 3–4 reisi aastas ja avastati uusi kultuure ja looduskeskkondi, siis nüüd on kõik teisiti. „Loodame, et mingil hetkel olukord taastub ja saab taas reisida,“ ütleb ta.

Kus näete end kümne aasta pärast?

„Kümme aastat on päris pikk aeg. Tuleb tunnistada, et ma nii pikalt ette ei mõtle,“ nendib ta. „Pigem tahaksin end siis näha rahulolevana, et saaksin tagasi vaadata praegusele ajale ja tõdeda, et sai ägedaid asju tehtud. Tahan, et oleks tunne, et andsin endast kõik. Isegi, kui kõik alati nii hästi ei õnnestu. Tunda rahuolu, et oleme võtnud ette suuri asju ja need ka ära teinud. Kindlasti soovin, et kümne aasta pärast minu lapsed, kes siis juba osaliselt ka täiskasvanueas, kallistaksid mind ja ütleksid, et olen neile ikka päris vinge paps olnud.“