Ця історія ще не доступна українською
Показуємо оригінал ukraina. Переклад готується.
Mereo-Groupi robot-tööjaamad sisenevad Hiina turule
Veel samal teemal:
Mereo-Groupi Tallinnas Lasnamäel asuv tehas projekteerib ja toodab suure täpsusega robot-tööjaamu elektroonika- ja pooljuhtide tööstusele üle kogu maailma. Ettevõtte peamised eksporditurud on Mehhiko ja Ungari, millele lisandus äsja maailma üks suurimaid majandusruume Hiina. Tööjaamade täpsus on mikronite suurusjärgus ja seda ei ole võimalik käsitööna saavutada. Ettevõte on viimase viie aasta jooksul töötanud välja paindlikud ja […]
Mereo-Groupi Tallinnas Lasnamäel asuv tehas projekteerib ja toodab suure täpsusega robot-tööjaamu elektroonika- ja pooljuhtide tööstusele üle kogu maailma. Ettevõtte peamised eksporditurud on Mehhiko ja Ungari, millele lisandus äsja maailma üks suurimaid majandusruume Hiina.
Tööjaamade täpsus on mikronite suurusjärgus ja seda ei ole võimalik käsitööna saavutada. Ettevõte on viimase viie aasta jooksul töötanud välja paindlikud ja väga täpsed tootmise automatiseerimislahendused. „Meie innovaatilised tooted on tekitanud huvi kogu maailmas, oleme võitnud projekte nii Ungaris kui Hiinas,” kinnitab Mereo-Group’i tegevjuht Markku Jokela.
Ettevõte ostab enamiku robot-tööjaamade sõlmede ja detailide projekteerimisest ning tootmisest sisse allhankijatelt. „Eesti alltöövõtjad paistavad silma suurepäraste oskuste ja paindlikkuse poolest. Hetkel ongi peamine väljakutse ressursside hankimine kohalikult turult, kuna nõudlus automatiseerimise järele kasvab kogu maailmas. Meie eesmärk on saada firma standardplatvormidele kohandatud detailid kätte väga kiiresti,” räägib Jokela.
Kuna enam kui 90% Mereo-Group’i toodangust läheb ekspordiks, on logistika ettevõtte jaoks keskne teema. „Nii oleks hiljuti lisandunud ekspordituru Hiina valguses suureks abiks Tallinna ja mõne Hiina linna vaheline lennuliin,“ nendib tegevjuht.
Jokela peab Eesti elektroonikatööstuse peamiseks väljakutseks tootmis- ja logistikakulusid. „Madalad tööjõukulud on seni olnud Eesti elektroonikatööstuse suur eelis. Kuna tööjõukulud kasvavad aga aastast aastasse, peab Eesti keskenduma tootlikkuse kasvatamisele,” räägib ta.
Samuti näeb Jokela ühe probleemina töötajate vastumeelsust monotoonse töö suhtes, mis loob olukorra, kus automatiseerimisel on inimtööjõu kasutamise ees selge konkurentsieelis.
„Selleks, et olla konkurentsivõimelised, peavad Eesti elektroonikaettevõtted pakkuma parimat kvaliteeti, tarneaegu ja logistikat,” kinnitab Jokela. Ta rõhutab, et kasumliku äri rajamisel ei ole Eestis ühtegi seadusandlikku takistust.