Milleks ja kuidas püstitada eesmärke, kui kõik nagunii muutub?

Arenguvestlusi peetakse juba koolides ja lasteaedades. Ehk istuvad peredki varsti üha sagedamini ümber laua ja arutavad igaühe arengueesmärke? Ehk ütleb ema, et soovib saada akrediteeringut joogas. Isa räägib audiitorieksamist. Ning lapsed arvavad, et tuleks leida uusi sõpru või pääseda võistlustel platsile mängima. Näilisele veidrusele vaatamata on kirjeldatud stseenis oma terve iva. Peaaegu võimatu on olla õnnelik ja rahul ilma eesmärke püstitamata, nende poole liikumata ja oma edusamme teistega arutamata.

Tavapärasem on praegu siiski selline pilt: reede õhtul avastatakse, et nädal aega on kiirustatud nagu orav rattas ja midagi erilist pole toimunud, olulised asjad pole edasi liikunud. Siis on vaja raskest säravate hetkedeta nädalast kõvasti puhata, et koguda jõudu järgmiseks mõttetuks nädalaks.

Fookuse puudumine ja rutiin tekitavad rahulolematust

Pidev rahulolematus teeb kurvaks, kestev kurbus jõuetuks. Sellises seisundis jagub tähelepanu vaid rutiinsetele tegevustele. Inimene võib pikka aega tegutseda oma eesmärkidele mõtlemata ja püüda enam-vähem teiste ootustele vastata. Mingi hetkeni on selline ootuspärase tegutsemise rutiin tore, võimaldades olla üsna tõhus.

Kui aga pikemat aega ei õnnestu midagi uut ja enda jaoks huvitavat ette võtta, muutub olukord masendavaks. Inimene tahab loomu poolest olla spontaanne, luua, uuendada, parandada, värskendada. Uudsus annab motivatsiooni pingutada, proovida, edu saavutada ja ebaõnnestumisest õppida. Kestvat rutiinset tegutsemist ehk karmimalt väljendudes mõttetut vegeteerimist ja sellega paratamatult seostuvat kurbust ning üksindustunnet kirjeldab väga meeldejäävalt ABBA laulus „The day before you came“.

Praegusel muutuval ajal võib aga ka endale arengueesmärkide püstitamine tunduda mõttetu. Igapäevane elu käigushoidmine näib võtvat kogu energia, lisaks sokutavad teised inimesed meie päevakavasse nende jaoks olulist. Ning pidev sekeldamine võimaldab end vähemalt ajuti tubli ja vajalikuna tunda. Pealegi on teadlik eesmärgipärane tegutsemine palju vaevanõudvam kui automaatpiloodil kulgemine.

Samas näitavad uuringud, et sageli saavutame eriliselt nauditava vooseisundi just tööl ja just siis, kui saame keskendunult teha midagi eesmärgipärast ja mõtestatut, mis meil hästi välja tuleb.

Sekeldamine hävitab eesmärgid ja arengutahte.

Mõtestatud eesmärgid võivad olla inimese rahulolu peamiseks allikaks. Elu tähendusrikkusest tulenev heaolutunne on uurijate meelest üks olulisemaid õnnetunde osi. Kui oma tegutsemist ei planeerita ega analüüsita, kaotatakse see võimalus. Sekeldamine hävitab eesmärgid ja arengutahte. Aga just eesmärgid loovad elule tähendust.

Eesmärgid ühendavad inimesi

Suuremal või vähemal määral on kõigil inimestel vajadus olla teistega ühendatud koos tegutsemise kaudu.

Sihitu sebimisega kaasneb lisaks tüdimusele ja kestvale rahulolematusele teinegi oht. Kui oma väärtuste, unistuste ja pikemate eesmärkide peale mõtlemiseks aega ei võeta või n-ö kohustuslikud, ette antud ja omaseks kujundamata sihid trotsi tekitavad, haakutakse sageli suvaliste intrigeerivalt esitatud ideede taha. Midagi emotsionaalselt nakatavat võib tunduda eriti olulisena. Pealegi on enamikul inimestest vajadus kuuluda ja just eesmärgid ühendavad meid.

Nii võib alata radikaliseerumine, koondumine kurjade, kahjustavate või hävitavate ideede taha. Lihtne on leida motivatsiooni kedagi või midagi vihates. Ühisvaenlase leidmine on ajast aega olnud inimgruppide olulisemaid pseudostrateegiaid.

Oluline on panustada paremasse tulevikku

Selleks et vältida kirjeldatud musti stsenaariume (sihitu reaktiivne kulgemine või vaenamisele keskendumine), võiks inimestel ja gruppidel (sh töögruppidel) olla üles ehitav, tulevikuks võimalusi loov strateegia, mis koosneb ahvatlevalt ja täpselt sõnastatud eesmärkidest ja nende elluviimise plaanist.

Üks metoodika, mida me inspireerivate eesmärkide leidmiseks soovitame, koosneb sellistest etappidest:

• Millised on sinu/teie jaoks väljakutsuvamad olukorrad?
• Milliseid oskusi ja omadusi on vaja, et neis olukordades edukalt toime tulla? Mis on nende vastandid ehk mis tagab ebaõnnestumise?
• Mis hetkeseis sul/teil on olulisemate omaduste ja oskustega?
• Mida ja mis olukordades peaksite harjutama?
• Kuidas edu jälgitakse ja tagasisidestatakse? Kuidas eesmärke korrigeeritakse?

Uuringud ja ka meie kogemus näitavad, et edukaks tegutsemiseks on oluline oma eesmärke teistega jagada. Me vajame toetajaid, kellega rääkida sellest, kuidas läheb. Töiselt saab selleks võimalusi pakkuda näiteks arengupaariline, coach või ka kovisioonigrupp.

Oskus eristada olulist ja kiirustamise asemel sellele keskenduda on aluseks oma elu kujundamisele. Üks Murphy seadusi ütleb, et sa saad paljusid inimesi lollitada lühikest aega või mõnda terve elu, kuid sa ei saa lollitada oma ema. Psühholoogide poolt vaadatuna viitab see sellele, et kuskil sinu sees on miski, mis teab, kes sa tegelikult oled ja mida tegelikult vajad. Head enese leidmist!