Mobiilse töötoa atraktiivsus paneb noortel näpud sügelema

Mobiilsete töötubadega noortele puidu- ja metallitööstuse võimalusi tutvustava Merkuur OÜ meeskond on kahe aastaga teinud tiiru peale kogu Eestile. Projektijuht Lauri Soosaarel ideid jagub ning ambitsioonidest puudust ei ole. Mehe unistuseks on muuta praegune hobiprojekt päris töökohaks. Kirjutab Mari Kamps. 

Riigihange, mille Merkuur võitis, nägi ette 120 töötuba 1200 noorele, kusjuures 60 töötuba metalli- ja 60 puidusektoris. „Esimese aastaga (2017) tegime enamiku sellest ära, katmata jäid vaid üksikud paigad. Näiteks isegi Vormsil käis meie juures 20 last. Projekt, mille algatasid Eesti Noorsootöö Keskus ning Haridus- ja Teadusministeerium ja rahastas Euroopa Sotsiaalfond, lõpeb selle aastaga. Peame aga olema jätkusuutlikud.“

Tänaseks on tiim viinud läbi 300 töötuba, jagades teadmisi kolmele tuhandele noorele inimesele. Kui praegu on fookuses Eesti noored, siis tulevikus ei saa välistada töötube Lätis ja miks mitte ka mõnes Lääne-Euroopa riigis, sest teadmisi on kogunenud palju.

Alguses oli probleem

Ratastel töötubade projekt sai alguse umbes kaks ja pool aastat tagasi, kui kohtusid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse ja erinevate huvigruppide esindajad. Ajurünnakus pakuti välja võimalikke variante tööstuste probleemi ehk kvalifitseeritud tööjõu nappuse lahendamiseks. „Ka mina pakkusin seal välja erinevaid variante,“ meenutab Lauri. „Alguses tundus, et lihtsam on lapsi enda juurde tuua. Täna olen aga täiesti veendunud, et on parem, kui juhendaja sõidab ringi, mitte lapsed.“

Merkuuri meeskond jõuab tänu väljasõitudele ka nende lasteni, kes muidu võib-olla taolistesse töötubadesse ei satu. „Täna aga läheme noortekeskusesse, kus on lapsed, kellel pole väga palju võimalusi tegeleda erinevate harrastustega. Kui oleme kohal ja näitame erinevaid võimalusi, siis võib-olla nad leiavad endas üles huvi just selle asja vastu.“

Tiim liigub ringi kahe mobiilse töötoaga, millest üks on metalli ja teine puidu oma. Metallide töötlemine on tegelikult väga keeruline ja kui koolide tehnoloogiatundides puitu siiski kasutatakse, siis metallidest hoitakse pigem eemale. „Ma ise tunnen ka, et metalle on raskem töödelda – nõuab kalleimad materjale ja tööriistu ning rohkem aega. Samas, kuidagi tuleb noortele seda näidata, tuua neile lähemale – pingutame ikka väga kõvasti selle nimel. “

Soosaare sõnul on nende üks ülesanne tutvustada noortele CNC-pingi operaatori ametit. „Teeme töötoa, kus noored saavad kätte rakise, asetavad tooriku rakisesse ja seejärel paneme masina koos tööle. Teeme detailid valmis ja pärast nad panevad mälupulgad kokku.“

Tegelikult saigi kõik alguse töösturite murest CNC-pingi operaatorite nappuse pärast. „Demograafiline probleem on üks asi. Lisaks, et see ei jõua noorteni, nad ei tea, mis tööstustes toimub ja seetõttu ei  oska nad valikuid teha.“

Soosaar on käinud mitmes koolis, kus pole ei tehnoloogiaklassi ega -õpetajat. Teine variant on see, et noortega tehakse tundides tööoperatsioone, mis pole huvitavad ja pakutakse tegevusi, millel puudub kokkupuude reaalse eluga.

„Lisaks veel see, et tüdrukuid hoitakse justkui jõuga eemale. Ettevõtted vajavad tegelikult tüdrukuid sama palju kui poisse, sest CNC-pingi operaatorid ei pea olema ainult poisid, vaid võivad vabalt ka tüdrukud olla.“

Need on murekohad, millega tänapäeva haridusmaastik peab tegelema, et noored tunneksid huvi tehnoloogiavaldkondade vastu ja mõtleksid kaasa, kuidas käelisi oskusi rakendada ja tehnilisi probleeme lahendada.

Metallitöö mobiilses töötoas on ekraan, kus saab vaadata tööstustes tehtud videosid. Kõike ei jõua väikse ajaga ära näidata, aga nii palju kui vähegi võimalik, ikka näeb. „Kui töötoas on korraga umbes 15 last, siis see ekraan on justkui lisakäsi, mis mõned noored endale haarab. Kuna ruum on piiratud, siis peab olema nutikas, et pakkuda kõigile samaaegselt mingit põnevat tegevust. Just siin ongi minu jaoks suur väljakutse.“

Lauri räägib lastele näiteks Renardi mootorratastest, mis on Eesti oma toode. „Lisaks muidugi tudengivormel. Minu südame paneb aga valutama tõsiasi, et see kõige ägedam asi on koolipoiste projekt, millele suured ajalooga ettevõtted ei suuda midagi kõrvale panna.“

Ka on Lauri sõnul väga põnev ettevõte Saaremaal asuv laevatööstus Baltic Workboats. „Kahjuks see noorteni ei jõua, et keegi teeb Saaremaal laevu.“

Kui poisid on varem võib-olla mingeid tööriistu näinud ja midagi teinud, siis tüdrukud üldjuhul mitte. „Tüdrukud on väga püsivad, korralikud ja põhjalikud. Nende jaoks on see täitsa võõras maailm, näiteks erinevalt poistest pole nad puurpinki varem näinud.“

Uus väljakutse

Lauri valutab südant ka oma kodulähedase Neeme Kooli pärast, kus pole tehnoloogiaklassi ega -õpetajat. Tunnid ära ei jää, vaid on toimunud Loo koolis. „Võib-olla hakkan hoopis mina Neeme Koolis tunde andmas käima? Missiooni on, tahet ka ja selge on, et keegi peab eeskujuks olema.“

Soosaar on hariduselt Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) lõpetanud tootearenduse insener, lisaks õppis ta eelmisel aastal tehnikaõpetaja lisaeriala (STEM-valdkonna õppeainete õpetamine). Praegu töötab täiskohaga ühes Taani firmas, mis on Skandinaavia üks suurimaid alumiiniumimüüjaid. „Meil kodus on hästi huvitav – elukaaslane Liis Proos on tugeva noorsootöö taustaga ja mina olen tehnika- ning tööstuse taustaga. Tegelikult tundub, et kokku on saanud kaks hästi raskesti kokkusobivat valdkonda.“

Üks päris raske teema on, et inseneeriat püütakse noortele hästi keeruliselt tutvustada. „Ka ainekavad ning õpiväljundid on väga keerulised. Need pole noorte võtmes. See on üks murekoht.“

Merkuuri tiim püüab oma tegevusse mänguelemente sisse tuua. „Sa võid plekki väänata ja joonist lugeda ja mõõta, aga sa pead ikkaga mängu sisse tooma, et noore jaoks oleks atraktiivne ja põnevam.“ Nii aitabki Liis töötube noorte võtmesse panna.

Jätkusuutlik projekt

Projekti nõue oli, et asi peab olema jätkusuutlik, mistõttu on Merkuur otsinud selle teostamiseks erinevaid võimalusi. „Jõelähtme vallas alustasime näiteks LTT ehk loodus-, täppis- ja tehnikateaduste huviringidega. Suur riiklik prioriteet oli ju, et huviringide hulka tuleb suurendada. Jõelähtme vald tuli sellega kaasa ja nad olid nõus seda toetama – tegime seal iga kooli juures üks kord kuus viis huviringi. Käisime Neeme Koolis, Lool ja Kostiveres. Lisaks olime vallas õpilasmalevale partneriks.“

Noortele ei saa n-ö kuivalt läheneda, vaid peab protsessi mänguliseks muutma. „Otsime erinevaid koostöövõimalusi, et mobiilsete töötubade tegevusvaldkondi ja teenuseid laiendada,“ jutustab ta. „Oleme teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ja Lasnamäe Mehaanikakooliga, et tutvustada  metallivaldkondade erialasid ja töövõtteid läbi praktiliste töötubade. Meie liikuv töökoda on suurepärane võimalus kutse- ja kõrgkoolidele ning ettevõtetele, et näidata noortele põnevat  tehnoloogiamaailma ja lasta noortel ise reaalselt järele proovida erinevate ametite töövõtteid ning -ülesandeid. Usun, et see on vaid aja küsimus, kui koostöös koolide ja ettevõtetega, muudame tehnoloogia valdkonna õppe- ning huvitegevused praktilisemaks ja veel huvitavamaks.“

Töötoas valmib toode

„Mulle meeldib sõita parkimisplatsile, teha töökoda lahti ja anda n-ö tund ära, seejärel panna töökoda kinni ja sõita minema,” räägib Lauri. „Ülikeeruline on aga see, et iga kord on sul vastas võõrad noored inimesed. Kiiresti tuleb aru saada, mis tasemega nad on ja mida nad oskavad teha, sest neid peab suutma ruttu haarata.”

Mobiilsetes töökodades valmib alati mingi konkreetne toode, näiteks spinner, lauatennisereket, mälupulga korpus ja patareide ning mehhanismiga kell. „Oleme aru saanud, et ei saa teha suvalist  surnud puutükki, vaid sinna sisse tuleb midagi nutikat panna,” räägib Lauri. „Näiteks teed LED-lambi, kasutades LED-riba, pleksiklaasi ja akupanka. See on suur kompleksülesanne, mille puhul töötleme erinevaid materjale.”

Kui lapsed mõistavad, et saavad teha kindla toote ja selle endale võtta, siis nad leiavad, et see on vahva. „Hiljuti käisime ühe täiskasvanu sünnipäeval ja see oli päris äge. Külalised meisterdasid kaks tundi puidust seinakelli. Tundus, et nad jäid väga rahule.”

Noorte haaramiseks mõtleb Merkuuri tiim pidevalt uusi tooteid välja. See, et need oleksid põnevad, on väga suur väljakutse. „Näiteks on meil siin hüdropress, millega hakkasime metallist lante valmistama. Palju inimesi seda korraga tegema ei mahu, kuid see on päris hea lisatoode.“

Praegu töötab Merkuuri meeskond välja 5–6 uut töötuba. Kuna aga kogu energia läheb töötubade läbiviimisele, siis võtab uute väljamõtlemine aega.

Projektis polnud öeldud, mis tooted töötubades valmima peavad, küll aga oli ette antud tööriistade nimekiri, nagu metallisaag, puurpink, CNC-freespink jne. „Meie kogemus näitab, et mõned tööriistad on liiga suured ja ohtlikud, mistõttu oleme oma tegevusega seda loetelu palju laiendanud.”

Lauri ja tema mõttekaaslased julgevad unistada suurelt. „Tahaks uut töökoda välja arendada, tahaks terve uue lahenduse teha. Oleme selle aja jooksul nii palju õppinud. Uusi ideid on tulnud ja tahaks neid juba rakendada ja edasi liikuda.”

Tunnustus ja märkamine

Merkuuri meeskonna tegemisi on märgatud ja tunnustatud. Eesti Masinatööstuse Liit näiteks omistas liidust väljaspool oleva ja noortega tegeleva ettevõtte toimetamistele tiitli Aasta tegu 2017. „See oli väga huvitav tunnustamine. Pigem arvaks, et aasta teo teeb mingi suur, pika ajalooga, suure käibe ja kasumiga tööstusettevõte. Tundub, et suutsime kellelegi jätta head muljet.“

Eesti Teadusagentuur autasustas aastal 2017 Merkuuri Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel II preemiaga. „Ma arvan, et see oli ka päris huvitav märkamine.“

Ajujahis, kus mobiilsed töötoad jõudsid 30 parema sekka ja valiti parimaks sotsiaalseks ettevõtteks, ei saadud tegelikult päriselt aru, mida me teeme. „Seal pidi olema saja miljoni idee. Meie idee oli see, et mobiilsete töötubade kaudu inspireerime noori n-ö saja miljoni ideid ellu viima,“ räägib Lauri. „Me ise nimetame end mingil määral riigi start up’iks. Start up’id tegutsevad seal, kus näevad kitsaskohti. Meie nägime kitsaskohta, tulime riigile appi ja püüame seda väikest kitsaskohta leevendada.“

„Väga huvitav oli tunnustus Jõelähtme vallast, kus meie projekti nimetati haridusteoks. Nüüd on aga nii, et tahan minna Jõelähtme valda õpetajaks. See oli väga huvitav sõnumi välja saatmine, millest olengi nüüdseks kinni võtnud.“