Mõtteid juhtide strateegiapäevalt: milline on tuleviku liider?

Milline on juht aastal 2030? On ta inimlik või efektiivne? Millised on tema liidrivõimed? Mis on organisatsioonide ja juhtide edukuse alus? Kas selleks on teadlik liidrivõimete arendamine? Kui suurt rolli mängib õnnelik juhus? Neile küsimustele käis Invicta strateegiapäeva seminaril vastust otsimas Kadri Arula.

Juhtide arengufirma FCG Invicta on veendunud, et 2030. aastal on juhiks liider, kellel on olemas klassikalised liidrivõimed: visionaarsus, strateegilise suuna taju, energilisus ja initsiatiivikus. Samuti on olulised Rob Goffee ja Gareth Jonesi uuritud tänapäeva liidrile omased võimed, nagu empaatiline kindlameelsus, sotsiaalne taju, iseenda erilisuse taju ja selle kasutamine, oma nõrkuste valikuline demonstreerimine. 31. mail toimunud FCG Invicta läbiviidud juhtide strateegiapäeva osalejate küsitlus näitas, et senisele liidrivõimete mudelile tasub lisada järgmised omadused: positiivsus, julgus, inimlikkus, agiilsus, loomulikkus, mängulisus ja avatus.

Invicta liidrivõimete mudel on välja töötatud üle 10 aasta tagasi Rob Goffee ja Gareth Jonesi pikaajalise uurimistöö põhjal. Invicta asutaja Mihkel Pärjamäe, kes on Eestis juhte treeninud üle 25 aasta, märkis konverentsil, et kuigi päris paljud omadused on inimesele kaasa sündinud, saab liidrivõimeid ise teadlikult arendada. Aga need on arendatavad siis, kui inimene seda ise soovib.

Vaguneid veab vedur

Klassikalisest liidrivõimest visionaarsusest rääkis konverentsi avaesineja, ASi Mistra-Autex juhataja ja omanik Priit Tamm. Millised on edukad ettevõtted, kas suurt kahjumit teenivad ning meedias laineid löövad startup-firmad või avalikkusele tundmatud välismaiseid majandusauhindu võitvad Eestis tegutsevad firmad? Edukad on mõlemad. Priit peab oma edu saladuseks 80% ulatuses kindlas suunas liikumist, sh liidrivõimete arendamist, ning 20% osas juhust või õnne. Tööd tuleb teha ja võimeid tuleb arendada. Õnn ja juhus naeratavad vaid neile, kes on selleks valmis. Priidu soovitus on õppida koolis pidevalt juurde õppima – maailm muutub nii kiiresti, et see oskus on oluline.

Juht on see, kes süstib oma inimestesse rahutuse tunnet, mis sunnib neid tegema asju teistmoodi ja paremini kui varem. ASi Audentes juhatuse esimees Ahto Orav rõhutaski energilisuse ja initsiatiivikuse tähtsust. Juht on vedur rongi ees ja vedur ei asu vagunite vahel! Uuenduste ja algatuste eestvedamise eelduseks on juhi enda energilisus ja initsiatiiv. Just selline liider suudab muuta oma unistused meeskonnaliikmete omaks. Niiviisi tajuvad kõik eesmärkide olulisust ja väärtust ning on valmis selleks üheskoos tööd tegema. On ohtlik, kui organisatsioonis laabuvad asjad hästi ning satutakse mugavustsooni, kus kõik toimib justkui iseenesest – juhi initsiatiivikus ei pruugi jõuda siis enam õigesse kohta ning see kaob. Tegutsedes tuleb ette ka vigu, kuid neid ei tasu karta, sest need võivad hoopis kasu tuua.

Politsei ja piirivalveameti lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppel rääkis sotsiaalsest tajust – seda kasutades tunnetab juht oma meeskonda ja inimest, loeb märke ja paneb tähele detaile. Ta saab aru, kui õhustik on pingelisemaks muutunud, ning suudab olukorra lahendada enne, kui sellest probleem sünnib. Ta loob keskkonna, kus inimesed tunnetavad, et juht on samasugune nagu nemad ise. Tekib usalduslik suhe ning inimesed julgevad rääkida juhiga asjadest nii, nagu need on. Iga inimeseni on suures organisatsioonis võimalik jõuda võrgustikstruktuuri kaudu. Tänapäeva juhtimine ei ole käskimine ja organiseerimine, vaid võimaldamine, ka avalikus sektoris.

Strateegilist suunatajuvõimet, mille sisuks on reaalsusel põhineva visiooni kujundamine ja selle poole liikumine, käsitles Omniva ASi infotehnoloogia divisjoni juht Rain Kirjanen. Ta tõstatas küsimuse, kas juht peab teadma kõiki vastuseid; kas selleks peaks olema selgeltnägija? Ei, sest selleks on tal inimesed, kes teavad oma rolli ja vastustust. Hea juht teab, kuhu liigutakse ning miks seda tehakse. Juht peab looma tingimused, mis toetavad seda. Juht teab, kuidas väikestest osadest moodustub suur pilt. Seda saabki nimetada strateegilise suuna tajuks. Rain tõi välja, et hea juht on oma töötajatele nagu sammas, millele toetuda, kui maa kõikuma lööb või tugevalt vibreerib.

Taju ja empaatia

Iseenda erilisuse tajust ja selle kasutamisest rääkis väikeettevõtja Lilian Saage, Sündmuste Looja OÜ juhataja, kes julgustab kõiki juhte oma erilisust välja näitama. Usk endasse teeb mõned inimesed erilisemaks kui teised. Selline juht oskab tabada ja analüüsida oma erilisust, paneb seda tähele ka oma töötajate puhul ning oskab seda rõhutada ja organisatsiooni kasuks rakendada. Ta väärtustab oma töötajate erilisi omadusi, sest just tänu nendele on ettevõtte selline, nagu ta praegu on. Hea liider otsib erilisi kohti endas ja julgeb neid oma inimestele näidata. Juhi julgus annab töötajatele lootuse ja kindluse. Töötajad teavad, et vajadusel võtab juht löögi enda peale.

Erkki Susi, OY Nefab AB tegevjuht Soomes, lahkas oma ettekandes empaatilise kindlameelsuse võimet, mille sisuks on anda inimestele seda, mida nad vajavad, mitte seda, mida nad tahavad. Oma unistuste või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei paku Erkki töötajatele õnge, vaid näitab neile ookeani. Ta peab seda inimeste kaasamise võtmeks. Kaasamine tähendab sellise kultuuri loomist, kus kõik tahavad ja julgevad ise oma osalust pakkuda. Samuti tähendab see inimeste loovuse ja ettevõtlikkuse esiletoomist, andes neile vabaduse oma tööd teha ja sellega kaasnevat vastutust võtta. Sellises organisatsioonis ei koosne juhi päevad pidevast koosolekutel istumistest, sest neid ei ole vaja – otsused tehakse väiksemates töögruppides, teades, et kui tehakse viga, siis saab seda otsust muuta. Juht peab kuulmanägema ja olemas olema; ta peab uskuma endasse ja usaldama teisi.

Ikka need milleenlased

Turul käib võitlus talentide pärast. Milleenlasi on tööjõuturul kõige rohkem, mistõttu on oluline juhi oskus luua koos nendega väärtust. Kuidas nendega koos edukat koostööd teha ja mida tähendab iseenda nõrkuste valikuline demonstreerimine? Kadri Tuisk, startup’i Clanbeat kaasasutaja, andis konverentsil väga lihtsa nõuande: õpi oma meeskonnaliikmeid tundma ja näita, kes sa ise oled. Sellele põlvkonnale on tähtis võrdsus, demokraatia ja avatus. Juhis soovitakse näha pigem coach’i kui bossi. Kuula oma inimesi, lase neil oma lugu rääkida ning räägi endast sama avatult. Näita, et oled juhina samasugune inimene koos oma vigadenõrkustega nagu nemadki. Selline avatud suhtlemine on usaldusliku suhte aluseks. Ära anna hinnangut inimese tööle, vaid leia takistus, mis ei lase tal tulemust saavutada. Väärtusta inimest, sest 85% finantsedust sõltub meeskonnast ja vaid 15% tehnilistest oskustest.

Kas mängulisus võiks olla üks omadus, mida oodatakse juhilt aastal 2030 või varemgi? Seda teemat käsitles mängulise juhtimise saadik Hollandist Annemarie Steen. Mängulisus juhtimises tähendab heatahtlikku suhtumist ja hetkes olemist, julgust astuda n-ö mängu, kohanemisvõimet, jah ütlemist ehk avatust uuele. Annemarie soovitab tuua need põhimõtted igapäeva tööellu.

Mihkel Pärjamäe ütles oma kokkuvõttes, et soovitab tuleviku juhtidele kõige enam rõõmsameelsust. Nii et milline juht oled aastal 2030 sina?