Nutikas seade Fibion ärgitab liikuma

Soome Jyväskylä Ülikooli professorid on juba aastaid uurinud inimeste istumisharjumusi ja nende mõju tervisele. Teadustööle tuginedes arendasid nad välja seadme, mis on siiani kõige täpsem istumist ja füüsilist aktiivsust mõõtev ning analüüsiv vahend. Kirjutab Kadri Kütt.

Nime Fibion kannab nii Soome teadurite ettevõte kui nende esimene professionaalset analüüsi võimaldav seade maailmas, mis keskendub inimeste igapäevaste istumisharjumuste parendamisele. Fibioni toote ja teenuse pakkumise abil püütakse eelkõige ennetada ja vähendada kaalutõusu, 2. tüüpi diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi ja keha füsioloogilistest muutustest põhjustatud üldist väsimust.

Fibioni seadet kantakse nädala jooksul reie esiküljel. Selle tulemusena suudab seade täpselt ja usaldusväärselt tuvastada erinevaid tegevusi. Fibion eristab väga täpselt istumist ja seismist, mida randmel kantavad aktiivsusmonitorid ei võimalda. Täpsust võimaldab uudne mõõtmisviis: seismise korral on seade vertikaalses ja istumise puhul horisontaalses asendis. Seadme juurde kuulub ka reierihm, mille abil Fibioni kandes on selle mõõtmise täpsus 97% ja eesmises taskus kandes 92,8%. Hinnangulise energiakulu mõõtmistulemused on seejuures vaid 0,8% väiksemad kui otseselt mõõdetud energiakulu näitajad.

Fibion ei ole meditsiiniline toode ja seda ei tohiks kasutada diagnostilistel eesmärkidel. Seadme mõõtmiste tulemusena antavad soovitused põhinevad rahvastikupõhistel teadustöö tulemustel. Fibioni algoritmid suudavad tõlgendada terviseriske ja istumise ning erinevate füüsiliste tegevuste eeliseid, lähtudes mõõdetud istumis- ja tegevusandmetest ning inimese taustainfost ja analüüsides neid võrdlusmaterjali suhtes.

Tipptasemel terviseseade                                                                                                     

Fibioni asutaja Arto Pesola on inimeste liikumisharjumusi ja istumise osakaalu selles uurinud aastaid. 2011. aastal tegelesid nii Arto kui tema kolleeg ja Fibioni kaasasutaja Olli Tikkanen oma doktoritööde raames istumisega seotud terviseriskide uurimisega. „Uurisime, kuidas riske vähendada. Samuti, milline efekt on istumise vahepeal püsti tõusmisel, kas suudame inimeste igapäevast istumisharjumust muuta ja milline on selle mõju tervisele,” selgitab Pesola.

Pesola andis ülikoolis loenguid ja õpetas ka personaaltreenereid ning sellest sai alguse idee, et uurimistulemustest võiks neilgi kasu olla. Istumise analüüsimine näitas, et juba väikesed muutused inimese aktiivsuses tulevad tema üldisele tervisele kasuks. Istuva eluviisi analüüsimisele fokusseeritud seadmeid sel ajal turul ei olnud ja seetõttu otsustasid professorid oma uurimistööde tulemusi kasuliku toote-teenuse arendamisse rakendada.

Esmase Fibioni prototüübiga mõõdeti ka lihasaktiivsust, millest asutajad aga hiljem loobusid. „Andmed olid väga kvaliteetsed, aga seadme kasutajale keerulised mõista. Lihasaktiivsuse mõõtmine ei loonud ka lisandväärtust. Liikusime tootearenduses kiirendusmõõturite kasutamise ja rühi analüüsimise juurde ning sellest piisas, et tipptasemel toodet arendada. Meie peamine eesmärk oli mõõta ja analüüsida istumise mõju inimeste tervisele ning pakkuda sellest tulenevalt soovitusi, kuidas on ka väikeste muutustega oma igapäevases aktiivsuses võimalik üldist terviseseisundit parandada.”

Teaduslik ja täpne

Fibionis on ühendatud kaks funktsiooni. Ühelt poolt on see valideeritud ja täpne seade, mida saab kasutada teadustöö andmete kogumiseks. Teisalt pakub ettevõte teenusena inimeste istumise ja aktiivsuse analüüsi. Viimane võimaldab mõõta näiteks kontoritöötajate istumisharjumusi ja pakub olukorra parendamise ettepanekuid. Samuti on võimalik mõõta nii istudes kui seistes kasutamiseks mõeldud laudade efekti. Fibioni kasutajateks on lisaks professoritele ka meditsiiniasutused ja personaaltreenerid. „Meie lähenemine on küllaltki lai, kuna anname neil teemadel ka loenguid ja konsultatsioone. Tegelikult müümegi seadmeid vaid teadustööga tegelejatele. Teistes valdkondades pakume Fibioni teenusena. Inimesed ei soovi sageli uusi seadmeid kasutusele võtta ja neid tundma õppida, seetõttu pakume pigem n-ö võtmed kätte teenust.”

Peamine, mille poolest Fibion aktiivsusmonitoridest erineb, on selle täpsus. Istumise ja seismise analüüsimisel on oluline mõõta inimese kehahoidu, mida ei ole randmel kantava seadme abil võimalik piisavalt täpselt teha. See on oluline just töökohtade analüüsimisel ja võimaldab aru saada, kas inimesed istuvad või teatud juhtudel ka seisavad tööl olles liiga palju. Fibioni seadmega on võimalik täpsemalt mõõta ka rattasõitu, mille puhul randmel kantavast aktiivsusmonitorist väheks jääb.

Väikeste muutuste mõju

Oma uurimistöös leidis Arto Pesola, et liigne istumine on seotud kaalutõusu, 2. tüübi diabeedi, kardiovaskulaarsete haiguste ja enneaegse surmaga. Istumise tagajärjed on küll tõsised, samas rõhutab Pesola, et neid on võimalik juba väikeste igapäevaste muudatustega mõjutada. „Uurisime aasta jooksul gruppi kontoritöötajaid ja analüüsisime Fibioni abil nende istumisharjumusi ning aktiivsust. Aasta jooksul suutsid nad oma igapäevast istumisaega 30 minutit vähendada, mis osutus piisavaks, et istumisega seotud terviseriske vähendada. Kontrollgrupis, kus seadmeid ei kasutatud, võtsid töötajad aga kaalus juurde.”

Fibioni loojate eesmärk ei ole pakkuda seadet, mis muudaks inimeste elu. Pigem on loodud võimalus, mis aitab head tervist säilitada ja teha kergeid muudatusi, mis mängivad pikas perspektiivis olulist rolli. Fibioniga soovitakse näidata, kui mõjusad need muudatused on ja seeläbi inimesi vähem istuma ja rohkem liikuma motiveerida. „Fibioni analüüside tulemusena anname soovitusi, mis baseeruvad viimaste aastate uurimistöödel. Kaheksatunnine istumine päevas ei mõjuta oluliselt inimese tervist, vaatamata sellele tasub istumisse ka pause teha. Üle kaheksatunnisest istumisest päevas saab aga probleem ning paljud inimesed istuvad sellest oluliselt kauem. Näiteks istuvad soomlased keskmiselt 10–11 tundi päevas.”

Tervis peitub tasakaalus

Fibioni analüüs hõlmab lisaks istumisele ka inimese üldist füüsilist aktiivsust. Arto Pesola sõnul on viimased uurimistulemused näidanud, et kui päevas tund aega mõõdukalt liikuda-treenida, ei mõjuta istumine eriti tervisenäitajaid. Enamik inimesi liigub ja treenib aga oluliselt vähem ja see on probleem. „Fibioni raportis kuvame istumise-aktiivsuse suhet nii-öelda tasakaalulauana, mis näitab, kui palju peaks inimene liikuma, et istutud tundide arvu balansseerida. Oluline on muidugi nii vähem istuda kui ka rohkem liikuda. Raportis antakse personaalseid soovitusi istumisaja ja liikumisaktiivsuse kohta.”

Pesola sõnul on Fibionil teadustöö ja ka seadme kasutajate analüüside tulemusena tekkinud arvestatav andmebaas. Fibioni lõppkasutajad on nii terved ja aktiivsed inimesed kui ka peamiselt istuva eluviisiga kontoritöötajad. „Fibioni kasutatakse ka ettevõtetes, kus töötajad peavad palju seisma ja tööandja soovib nende koormust analüüsida. Minu hinnangul on liigse seismise ja puhkepauside puudumise analüüsimine samaväärselt oluline. Meditsiinivaldkonnas kasutatakse Fibioni 2. tüüpi diabeetikute nõustamisel.”

Seadme kasutamise ajal toimunud muutustest ülevaate saamiseks tehakse ka järelmõõtmisi. Hetkel arendab ja pakub Fibion ka töökeskkonna analüüsi teenust, mille puhul kannab lõppkasutaja seadet vaid päeva ja annab selle siis kolleegile edasi. „Idee on selles, et me ei mõõda indiviide, vaid seda, kuidas keskkond nende käitumist mõjutab. Raportis näitame keskmisi ja anonüümseid tulemusi, kuna selle eesmärk ei ole töösooritust jälgida. Midagi ei juhtu üleöö ja tulemuste parandamiseks tuleb pidevalt väikeseid muudatusi teha ning siis uuesti nende mõju kontrollida.”

Eesmärgiks täpsus ja püsiv muutus

Arto Pesola peab aktiivsusmonitore hetkel veel ebatäpseteks, kuigi need sobivad treeningute jälgimiseks ja nii pulsi kui HR-tsoonide mõõtmiseks. Madala intensiivsusega liikumise puhul on need aga ebatäpsed, kuna tulemused on mõjutatud randme liikumisest. Istumise ja ka une mõõtmisel jäävad aktiivsusmonitorid päris hätta. Pesola nimetab oluliseks aspektiks erinevate nutikate seadmete puhul just mõõtmistest kogutavate andmete mõistmist ja kasutamist. Pelgalt numbrite vaatamine ja tulemuste teistega võrdlemine on väline motivatsioon ning ei kesta kaua. Ta sooviks tulevikusuunana näha lahendusi, mis mõjutaks püsivamalt inimeste suhtumist ja eluviise. Fibioni seade ei kuva midagi ja hetkel ei plaanita seda ka muuta, et saada võimalikult täpseid ning mõjutamata tulemusi.

Soomlaste teaduslik iduettevõte

• Fibionil on kolm asutajat ja kokku on ettevõttega seotud viis inimest. Ettevõttes keskendutakse teadustööle ja eelkõige professionaalidele mõeldud teenuse osutamisele.
• Fibioni teenuse kasutamiseks tuleb sellest ettevõttele märku anda. Kasutajale saadetakse seade (hetkel toimiv Rootsis ja Eestis), mida tuleb seitsme päeva jooksul kanda kas taskus või ümber reie. Seejärel tuleb seade Fibioni saatesüsteemiga tagasi postitada ja kõigest paari päeva jooksul saabuvad meilile tulemused ning soovitused. Lõppkliendile annab tagasisidet enamasti personaaltreener, vajadusel viivad Fibioni esindajad läbi ka Skype’i konsultatsioone ja koolitusi.
• Fibion on teinud üle 3000 mõõtmise ja seadme südameks olevad põhialgoritmid on valmis ning valideeritud.