PODCAST ⟩ Toomas Tirs: Ukraina ülesehitamine ei saa oodata sõja lõppu

Toomas Tirs puutus Ukrainaga esimest korda kokku oranži revolutsiooni ajal. Tollest ajast mäletab ta vabanemise tunnet. Praegu töötab ta ESTDEVi esindajana Ukrainas ning näeb enda sõnul ühiskonda, kus inimesed suhtuvad oma riiki ja selle kaitsmisse teadlikumalt. Sõda on toonud argipäeva õhuhäired ja sõjaväelased, aga ka visaduse elu edasi viia.

Kiievis on kohvikud avatud ja inimesed käivad teatris. Õhuhäire korral etendus katkeb ning publik läheb varjendisse. Mõnikord saab pärast tagasi saali minna, mõnikord jääbki õhtu pooleli.

Tirs rõhutab, et pealinna elu erineb rindelähedaste piirkondade omast. Ka Kiievis tuleb aga pidevalt jälgida, mis toimub, ja teha teadlikke otsuseid oma turvalisuse kohta.

Olud võivad kiiresti muutuda: droonid lendavad nüüd ka päeval ning õhuhäired katkestavad töö ja õppimise. Sellest hoolimata jätkavad ettevõtted tegutsemist ja koolid õpetamist, vajadusel osaliselt distantsilt. Tirsi sõnum on selge: kui inimesed peavad oma elu edasi elama juba praegu, tuleb ka nende koole, ettevõtteid ja omavalitsusi toetada juba praegu.

Žõtomõris peab plaan jõudma tegudeni

Eesti arengukoostöö üks keskusi Ukrainas on Žõtomõri piirkond. Seal alustavad ESTDEV ja Visionest programmi IMPACT 3.0 (kolmas etapp), mis keskendub kohalike omavalitsuste arengukavadele. Toomas Tirsi sõnul peab omavalitsus teadma, mida ta soovib muuta, millest alustada ja kuidas kavandatule raha leida.

Programmi varasemates etappides õppisid omavalitsused arenguprojekte ette valmistama ja rahastajatele esitama. Teises etapis töötati 17 projektiga, millest 14 jõudis esitlusvooru. Tirs toob näiteks vee- ja jäätmemajanduse algatused: mõne sellise projekti puhul võiks toetuse asemel kõne alla tulla arengupanga laen.

Uues etapis vaadatakse laiemalt, kuidas üksikud projektid sobituvad omavalitsuse arengukavasse ja kohalike inimeste vajadustega.

Žõtomõri piirkonda on eri aegadel saabunud sisepõgenikke ning sõda on toonud omavalitsustele uusi ülesandeid. Mõnes kohas tuleb korraldada teenuseid juurde tulnud peredele, samuti vajavad tuge veteranid ja sõjas lähedase kaotanud inimesed. Selge arengukava aitab omavalitsusel teha eelarveotsuseid ja põhjendada oma vajadusi rahastajatele ajal, mil nende otsustega ei saa oodata.

Eesti ettevõtja võib Ukrainast leida ka partneri

Toomas Tirs soovitab Eesti ettevõtjatel mõelda Ukrainast laiemalt kui kohast, kuhu oma kaupa müüa. Sealt võib leida tarnija või tootmispartneri, kellega teha ühine toode Euroopa turule. Osa tööst saaks teha Eestis, osa Ukrainas. Sellist koostööd tasuks tema hinnangul uurida näiteks mööbli-, toidu-, tekstiili- ja masinatööstuses, kus Ukrainal on nii tootmisvõimekus kui ka oskustööjõud.

Ukraina suurus nõuab siiski teistsugust lähenemist kui Eesti turg. See, mida siin saab korraldada ühest laost, võib seal vajada partnereid mitmes piirkonnas. Ka ettevõtlus ei koondu üksnes Kiievisse: võimalusi leidub Žõtomõris, Lvivis ja mujal. Sobiv asukoht sõltub sellest, mida ettevõte toodab, kus asuvad kliendid ja millist partnerit ta vajab.

Tirs soovitab võimaliku koostööpartneriga kohapeal kohtuda ja tema tööd oma silmaga näha.

Videokõne aitab alustada, kuid tootmist külastades saab paremini aru nii ettevõtte võimekusest kui ka inimestest, kellega koos tegutsema hakatakse. Seejärel tasub proovida koostööd väiksemas mahus ning hinnata algusest peale ka sõjaga seotud tarne- ja investeerimisriske.

Ukrainalt saab õppida, kuidas katkestuste ajal edasi töötada

Mida võiks Eesti Ukrainalt õppida? Tirs toob esmalt esile inimeste leidlikkuse. Kui vool kaob, hakkab maja ees tööle generaator ning restoran saab kliente edasi teenindada. Lahendus võib olla lärmakas ja ebamugav, kuid see hoiab igapäevaelu käigus.

Sama mõtteviis ulatub ettevõtete juhtimisse. Tirs kirjeldab, kuidas Ukrainas hajutatakse tootmist ja varusid, et töö saaks jätkuda ka siis, kui üks tootmiskoht või ladu kannatada saab. Tema hinnangul tasuks ka Eesti ettevõtetel küsida, kui kiiresti suudaksid nemad suure katkestuse järel oma klientide ees võetud kohustusi täita.

Tirsile on silma jäänud ka Ukraina partnerite tegutsemiskiirus. Ideid proovitakse ruttu ning pakutud lahendusele võidakse kohe vastata omapoolse ettepanekuga. Eesti ettevõtjalt nõuab see valmisolekut kaasa mõelda ja katsetada, aga ka oskust selgitada, millistes kvaliteedinõuetes ei saa järele anda.

Eesti saab jagada oma kogemust Euroopa turul tegutsemisest; ukrainlastelt saab õppida, kuidas muutuvates oludes otsustada ja tööd jätkata.

Eesti ekspordikogemus aitab Ukraina ettevõtetel kasvada

Tirsi sõnul vajab Ukraina rohkem ettevõtteid, kes suudavad oma kaupu ja teenuseid välismaale müüa. Eesti saab siin jagada praktilist kogemust. Meie väike koduturg sunnib kasvavaid ettevõtteid varakult eksportima ning Euroopa Liidu liikmena oleme õppinud selle turu nõuete ja konkurentsiga toime tulema.

Abi sisu sõltub ettevõtte arengujärgust. Väiksem ettevõte võib vajada tuge oma esimese välisturu ja ostja leidmisel; kogenum tootja otsib võimalust jõuda järgmisele turule või suurendada oma rolli tarneahelas. Üks näide Eesti toetatud tööst on Visionesti ekspordikoolitusprogramm Unite for Trade, mis viis muuhulgas ka kokku Eesti ja Ukraina ettevõtted ärifoorumil.

Tirs rõhutab, et turule jõudmine nõuab järjepidevat tööd: tuleb mõista kohalikke reegleid, leida partnerid, katsetada müüki ning õppida esimestest tulemustest. Eesti kogemusest on kõige rohkem kasu siis, kui see aitab Ukraina ettevõttel oma järgmise sammu läbi mõelda ja päriselt ette võtta.

Koostöö algab esimesest proovist

Vestluse lõpus julgustab Tirs Eesti ettevõtjaid koostööideega edasi liikuma. Esmalt tuleb leida inimesed, kellega seda arutada. Eesti saatkond Ukrainas ja Visionest saavad aidata kontaktide leidmisel ning ettevõtete kokkuviimisel. Esimene kohtumine võib toimuda veebis, kuid partneri paremaks tundmaõppimiseks soovitab Tirs minna ka kohapeale.

Seejärel tasub koostööd väikeses mahus proovida ja tulemuse põhjal järgmine samm otsustada. Nii saab hinnata partneri võimekust ning märgata varakult võimalikke makse- ja tarneriske. Sõjaolud nõuavad ettevaatust, kuid Tirs ei soovita jääda ootama hetke, mil kõik küsimused on ette lahendatud.

Ukraina omavalitsused kavandavad oma piirkondade tulevikku ja ettevõtted otsivad uusi turge ajal, mil õhuhäire võib tööpäeva katkestada. Eesti saab olla nende kõrval praegu: jagada kogemust, aidata inimestel kohtuda ja toetada plaane, mis jõuavad paberilt tegudeni.