Pool sajandit vanatsiklisündmusi

Esimesed vanamootorrataste kokkutulekud ulatuvad ligi poole sajandi taha, entusiastide õhin pole vaibunud ja nii saadaksegi kokku vähemalt korra aastas. Kuidas aga kõik alguse sai?

Jaanuaris 1976. aastal loodi 254 vanatehnikaharrastaja koosviibimisel Tallinnas, tollase Ajakirjandusmaja saalis (Pärnu mnt 67a) ühine katusorganisatsioon Unic, mille juurde kuulus ka motosektsioon. Esimene koosolek klubi asutamise teemal leidis aga tegelikult aset juba 1975. aasta 4. oktoobril Tallinnas Pikk tänav 41, kui vanasõidukihuvilised valisid initsiatiivgrupi, mille esimeheks sai Valeri Kirss.

Motosektsioon, millest tänaseks on kasvanud välja Eesti vanim ja suurim mootorrattaklubi Unic-Moto, alustas kohe ühisürituste korraldamisega. Esimeseks avalikuks ülesastumiseks oli Kalevi Suursõidu avamine juunis 1976. „Veri lõi pähe ja läks andmiseks. Hea, et midagi ei juhtunud,” on meenutanud Unic-Moto liige Ants Kivimäe.

Sama aasta 11. septembril osales motosektsioon 23 mootorratta ja koos mõne Lätist saabunud külalisega klubi esimesel rallil Tallinn-Rakvere. Raekoja platsilt sõideti  Lasnamäe vanale lennuväljale, kus toimus kiiruskatse. Sellest võtsid osa nii chopperimehed kui paadunud restauraatorid. Toona oligi väike probleem, sest ühed soovisid taastada iga viimasegi kaherattalise tehase konditsioonis, teised tegid aga  vanadest tsiklitest n-ö tarbesõidukeid ehk choppereid, kasutades sageli vaid raami ja mootorit. Aasta jooksul eemaldusid chopperimehed rahumeelselt motosektsioonist, sest eesmärgid olid liialt erinevad.

1977. aastal toimunud Pärnu Tähesõidul osales 17 mootorratast. Ent esimeseks tsiklite kokkutulekuks võiks nimetada üritust Retk Tartu ’78, millest võttis osa juba 36 mootorratast. 1979. aastal toimus Haapsalu linna 700. aastapäevale pühendatud Valge Daami ralli, millest võeti samuti osa. 

1981. aasta oli ühistegevuse seisukohalt murranguline – aset leidsid mitmed arutelukoosolekud, kus püüti selgitada nii oma identiteeti ja motivaatoreid. Suve suurim üritus tähistas Eesti I auto-motovõidusõidu 60. aastapäeva ning toimus esimene vanatehnikanäitus Kadrioru tennisehallis. 1982 viis klubi suurüritusena läbi ralli Tallinn-Palermo, kus stardis olid 61 vanaautot ja 24 vanamootorratast.

Tsikliaasta 1983 algas kolmanda motokokkutulekuga Tallinnas Pirital ning samast aastast on klubi liige ka tänane motomuuseumiomanik Urmas Teearu. Umbes tollest ajast hakkas koos Teearuga Eesti vanatehnikaliikumist vedama Märt Karu, nende esimene suurem väljakutse oli velomoto näitus Pirital 1984. See sündmus on läinud ajalukku vahejuhtumiga, kus mehed tõid näitusele taastamata mootorratta Krasnõi Oktjabr, mille nõukogude võim käskis kiires korras näituselt eemaldada.

Samast aastast meenutab Ants Kivimäe sündmust Saaremaal, kui ühel saarel toimus kaks vanatehnikasündmust – Unicu-meeste oma ning ühe kohaliku mehe korraldatud vanatsikliüritus. Valeri Kirss sai motomeeste peale väga pahaseks ning Ants pälvis selle teo eest klubi esimehe noomiva käskkirja. Aasta hiljem, 1984 toimus aga vanatsiklite kokkutulek Võrus, kus osales mitukümmend mootorratast.

Kuidas sai motosektsioonist omaette klubi

Ajavahemikku 1976-1994 mahub hulganisti rallisid ja kokkutulekuid. Märtsis 1994 tegi aga Valeri Kirss ettepaneku lõpetada 1. aprillist klubi üle-eestiline tegevus, põhjuseks üldine majanduslik olukord.

Vanamootorrattaentusiastid ei jäänud istuma, käed rüpes. 3. detsembril 1994 otsustati reorganiseerida klubi Unic motosektsioon Eesti Vanamootorrattaklubiks Unic-Moto. Klubi uus põhikiri registreeriti 17. mail 1995 Kultuuri- ja Haridusministeeriumis ning kanti Ettevõtete Registrisse mittetulundusühinguna 13. juunil 1995. Mõni aasta hiljem sai klubi juhiks Tõnu Piibur.

20. mail 1995 tähistati Pirita Olümpiapurjespordikeskuse juures Eesti tsikliharrastuse 100. sünnipäeva. Kohale olid tulnud lisaks Unic-Motole ka tsiklistid Eesti Motomatkajate Klubist ja Eesti Harley Davidsoni klubist. „Nahka riietatud, neetide ja narmastega kaunistatud kiivrites, nahkrättides ja mütsides 40-50-liikmeline kirju seltskond väga erinevate mootorratastega nii vanuseliselt kui ka hinnaklassilt,” meenutas Märt Karu.

Võrumaal Kurgjärvel toimus 4.- 6.08 1995 aga nii võimas üritus, et sellest on Märt Karu sõnul raske kirjutada, ent 100 aastat Eesti mootorrattaharrastust sai väärikalt tähistatud.

1997 juulis toimus aga esmakordne üritus Unic-Moto nime all – Viljandi Moto. Märgilise tähendusega oli ka sama aasta augustis Tallinna Linnahalli jäähallis korraldatud auto-moto-veloautonäitus „Vana ja Uus”, mis oli toona Unic-Moto üks tõsisemaid ettevõtmisi. Kaasa aitasid näiteks klubi Unic, Põrnikaklubi, Eesti Motomatjakate Klubi, Hüüru R&C Klubi, Levatek ja Retrom. Erinevad eksponaadid peale mootorrataste olid veel näiteks jalgrattad, ka Erika Salumäe olümpiaratas, autod, veoautod, tuletõrje-uunikumud ja muuhulgas Kaitseliidu Tallinnas Maleva Willys-Overland 1945. aastast.

Ants Kivimäe, Urmas Teearu ja Märt Karu meenutuste järgi kirja pannud Gerli Ramler

Põhjalikult saab lugeda Eesti Vanatehnika Klubide Liidu (EVKL) häälekandja Vanad Veljed mai 2023 numbrist.