Siigur: Eesti meditsiini tase on sama kõrge kui Põhjamaades, vahe on detailides

Eesti suurima raviasutuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehena 16ndat aastat töötav Urmas Siigur kinnitab, et Eesti meditsiini tase on sama kõrge kui Põhjamaades, vahe on üksnes detailides. Kirjutab Paavo Kangur.

„Oleme ülikooliga seotud raviasutus, seega oleme eesliinil. Usun, et võrreldes teiste ülikoolihaiglatega Euroopas pakume väga head keskmist taset. Kuid kõige uuemad ja kallimad ravimeetodid on suurele osale maailmale kättesaamatud,“ arvab Siigur. Meditsiinisektor on Eesti suurimaid tööandjaid ja näiteks USA-s suurim tööandja.

Kas te haiglaseriaale vaatate?

Ei vaata, liiga eluvõõrad, tegelikkus on hallim. See pole minu jaoks päris tõepärane maailm.

Kuidas Eesti tervishoiul läheb?

Meie tervishoiul on hea tase, aga mul on tunne, et solidaarsuspõhine meditsiinisüsteem ei hakka kunagi rahastama ülimoodsat hi-tech arstiabi kohe siis, kui see turule tuleb. Selleks ei ole tõesti raha. Hiljem muutub see enamasti ka kättesaadavamaks.

Kas inimesed elavad kunagi 120-aastaseks?

Võimalik. See ei ole välistatud, kuid tähtis on ka elukvaliteet. Elanikkond vananeb ja koormus haigekassale kasvab. Eestisse on viimase kümnekonna aasta jooksul juurde tulnud Pärnu linna jagu vanureid, 65+ vanuses inimesi. Inimesed elavad koos oma haigustega kauem, kuna meditsiini võimalused on kasvanud.

Öeldakse, et enamik meditsiini rahast kulub selleks, et inimest veel üks aasta elus hoida?

Siin on oma tõetera sees. Kõige suurema kuluga on kaks viimast eluaastat. Erakindlustusel põhineva tervishoiu eestkõnelejad on enamasti nooremad inimesed. Nad võrdlevad nende eest makstud makse ning seda, mida nad on selle eest vastu saanud. Vastan, et võite olla õnnelikud, sest teie haigused on veel ees. Inimese kõige suuremad ravikulud kuhjuvad viimastele eluaastatele.

Kas vähi ravimises on saavutatud läbimurre?

Seda läbimurret on aastaid oodatud, aga mina valgust tunneli lõpus veel ei näe. Vähil on tuhat vormi ja nägu ning ühtset universaalset vähiravi ilmselt ei tule. Samas on siiski viimastel aastakümnetel saavutatud vähiravis olulisi edusamme. Kui veel mõnekümne aasta eest valitses teadmine, et vähist saab terveks vaid seda täielikult välja lõigates ning sedagi vaid võimalikult varases staadiumis, siis tänapäeval on arsenal oluliselt laiem. Nii keemia-, kiiritus- kui immuunravi võib teatud puhkudel olla iseenesest kuratiivne ehk terveks raviv. Erinevate raviviiside kombineerimisel on paljude vähipaikmete osas elulemus* oluliselt tõusnud. Meie teadmised vähist on läbi baasteaduste arengu oluliselt paremad kui varem. Vähikoe geneetiliste uuringutega on võimalik leida konkreetseid geneetilisi modifikatsioone (mutatsioone või variante), mis võivad mõjutada kasvaja arengut ja suunata ravi. Samas võib ka sama kasvaja piires olla leid erinev. Paraku on uued ravimid aga tihtipeale ülikallid.

Aga AIDS?

Ka AIDS-il on mitu nägu nagu vähilgi, aga tänapäeval on HIV-viiruse paljunemist organismis võimalik antiretroviirusraviga kontrolli all hoida nii, et HIV-nakkusest ei arene AIDS. Vaktsiinid pole saanud turuküpseks, kuigi lootustandvaid teateid aeg-ajalt ilmub. Süüdlaseks on siingi viiruse mitmekesisus, erinevaid tüüpe on palju.

Kuhu areneb meditsiin? Kas rahapuuduse tõttu jääb midagi tegemata?

Meditsiin areneb üha väiksema invasiivsuse suunas. Üldkirurgia n-ö leivaks olid vanasti maolõikused, kus haavandtõve raviks eemaldati suur osa maost. See on praeguseks asendunud valdavalt medikamentoosse raviga. Kirurgias kasutatakse üha enam endoskoopilisi operatsioone, kus vajalikke manipulatsioone ei sooritata suurte lahtiste haavadega, vaid vastavate instrumentide abil, mis viiakse kehasse läbi väikeste avauste. Olgu siin näiteks südame pärgarterite stentimine, kus instrument viiakse sihtkohta reiearteri kaudu. Ka levinud üldkirurgilised operatsioonid, nagu pimesoole või sapipõie eemaldamine, tehakse valdavalt laparoskoopiliselt, see tähendab, et instrumendid viiakse kõhuõõnde läbi minimaalsete avade kõhuseinas.

Ma ei saa öelda, et rahapuudusel jääb midagi olulist Eestis tegemata, küll on aga selle põhjusel meil real erialadel liiga pikad ravijärjekorrad. Arvestades elanikkonna vananemist ning haigestumise mustri muutust (üha enam on meil inimesi, kel on samaaegselt mitu haigust) on selge, et ravijärjekordadele senise rahastuse juures leevendust oodata ei ole.

Mis on robotkirurgia?

Robotkirurgia puhul vahendab kirurgi kätt arvutist juhitav manipulaator ehk lihtsustatult öeldes „tehiskäsi“. Kirurg töötab arvuti vahendusel ja juhib manipulaatoriga virtuaalselt operatsiooni, vaadates samal ajal suurelt ekraanilt pilti inimese sisemaailmast. Selline aparatuur võimaldab ülimat täpsust ja kõrvaldab ka kirurgi käe väikseimagi värina. Lisaks on see manipulaator tunduvalt paindlikum kui inimkäsi. Varem või hiljem tahame selle seadme osta. Senised katsed ei ole takerdunud rahapuudusesse, vaid selle taga on hetkel maailmas monopoolses seisundis oleva firma soovimatus seda aparatuuri Baltikumi müüa. Soomes näiteks on hetkel viis robotkirurgia aparaati.

Millised on teie maja meditsiinitehnoloogia uudised? Kas proovite hoida head keskmist taset või otsida ka uut?

Oleme ülikooliga seotud raviasutus, seega oleme eesliinil. Usun, et võrreldes teiste ülikoolihaiglatega Euroopas pakume väga head keskmist taset. Kõige uuemad ja kallimad ravimeetodid on suurele osale maailmale kättesaamatud. Oleme näiteks ainus haigla Eestis, mis pakub organisiirdamist.

Kuulda on, et aeg-ajalt maandub Tartus mõni reaktiivlennuk, millega transporditakse doonororganeid?

Selliseid juhtumeid oli eelmine aasta umbes kümmekond. Neerud, südamed ja teised siseelundid võivad Eestist liikuda Skandinaaviasse ja vastupidi. Organid jagunevad elusatelt inimestelt ja surnutelt võetuteks. Valdavalt on meil tegu ajusurnud ehk kadaverdoonoritega. Kui doonor sobib ja omaksed on nõus, siis saab elundeid kasutada. Me oleme ka Skandinaavia siirdamiskeskuste organisatsiooni Scandiatransplant liige, vahetame kogu aeg infot ja ka organeid.

Millised erinõuded on organite transpordiks?

Nõuded organite transpordiks ja siirdamiseks on väga spetsiifilised, neeru võib hoida kuni ööpäeva, süda tuleb paigaldada kolme-nelja tunni jooksul, maksaga on natuke rohkem aega. Organeid transporditakse spetsiaalsetes toitelahustes ja kindlas keskkonnas. Doonororgan ja retsipient peavad omavahel koeliselt sobima. Kui suuremate organite puhul võib piisata veregrupi sobivusest, siis neerude puhul tuleb arvestada rea koesobivusfaktoritega, et uus peremees ei hakkaks siirikut kui võõrkeha tõrjuma.

Ulmefilmides ehitatakse aeg-ajalt ka bioroboteid?

Maailmas on väga keerulisi bioproteese, kus närviimpulss edasi kandub ja näpud liiguvad. Proteesid on läinud üha paremaks, kuid sellega kliinikumil olulist kogemust ei ole, Eesti kõrgeim kompetents on ilmselt Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Miks suletakse Valga haigla sünnitusosakond?

Valga haigla sünnitusosakonna sulgemine on raske otsus, kuid nii naiste kui laste turvalisuse seisukohalt on see vajalik. Siin on mitu põhjust. Tartus ja Tallinnas ei ole personaliga probleeme, kuid väikelinnades on. Valgas ja Põlvas on väga keeruline komplekteerida püsivat oma haigla meeskonda. Nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve mehitatud kompleksi pidevas valmisolekus hoidmine ei ole võimalik. Sünnitamine on füsioloogiline protsess, mis ju tavaliselt õnnestub probleemideta. Riskigrupi rasedad suunatakse juba varem Tallinnasse või Tartusse. Kuid ikka jääb õhku teatav risk, et midagi võib minna valesti. Kliinikumi meditsiinilinnakus ja Lõuna-Eesti Haiglas on ööpäevaringselt ühe katuse all tipptasemel tugi nii emadele kui lastele. Valga haigla puhul oli täiendav probleem see, et Läti suunas need Valkast pärit sünnitajad, kes parematel päevadel moodustasid pea poole Valga haiglas sünnitanutest, Valmierasse, et nende haigekassa raha jääks riiki. Meil oli päris hea piiriülene koostöö, kuid kahjuks on see katkenud. Tervishoid on politiseeritud ja aeg-ajalt ei tehta ratsionaalseid otsuseid. Iga maa kaitseb oma turgu.

Põlva ja Tartu vahe on nii pool tundi ja Valga ja Tartu vahe 50 minutit. Selline aeg on võimalik veeta tipptunnil Tallinna liiklusummikus. Meil on väga korralik meditsiiniline kiirabi, Põlvast oleks veel kiirem viia patsienti Võru haiglasse.

Mis on maakonnahaigla roll täna?

Olla korralik tervisekeskus koos päevaste kirurgiliste operatsioonide võimalustega ning ka sisehaiguste ravi, järelravi ja taastusraviga. Kindlasti on nende suutlikkus ööpäevaringse kirurgilise abi andmisel piiratud.

Raha, raha, raha! Mõned inimesed arvavad, et makse saab tõsta ja teised arvavad, et pea on vastu lage.

Mõned inimesed arvavad, et Maa on lapik, aga ma arvan, et Eesti meditsiin on väga tugevatel jalgadel ja solidaarsuskindlustuse põhimõte on väga tähtis. Kõik maksavad makse ja kõik saavad teenust vastavalt vajadusele. Rektor Jaak Aaviksoo armastas öelda, et ei ole tema asi arutada, kust kuningas kulda saab, peaasi, et seda oleks, kui kulda on vaja. Kui vaadata, kui väike osa sisemajanduse koguproduktist läheb Eestis meditsiinile, siis oleme väga hästi hakkama saanud tänaseni. Kuid selge on, et olukord pingestub ja lahendusi tuleb aegsalt otsida.

Kuhu kulub Tartu Ülikooli Kliinikumi raha?

Pool meie rahast kulub palkadele ja 30 protsenti aparatuurile ja ravimitele. Kuna palgad on tõusnud, siis on kindlasti vähenenud ka arstide ja õdede väljaränne ja asendunud pendelrändega. Meil on Tartus 150 000 ruutmeetrit pinda, selle ülalpidamiseks läheb 5 protsenti vahenditest ehk suhteliselt vähe.

Mida arvate soolapuhujatest, soodaga ravijatest ja homöopaatiast?

See on õõvastav! Olen tõenduspõhise meditsiini pooldaja. Lähtuma peaks tõenduspõhisusest, mitte rahvaluulest ja folkloorist.

Terviseteenuste järjekorrad on ka pikad?

Tervishoiuteenuste turul ei ole võimalik saada küllastatust. Kvaliteetse ravi kättesaadavus on Eestis päris hea ka Rootsiga võrreldes. Rootsis võid olla perearsti järjekorras nädalaid. Meie piiraja on haigekassa leping. Igal aastal teeme paari miljoni ulatuses ka nii-öelda heategevust, osaliselt ka sel põhjusel, et 70 protsenti patsientidest on erakorralised. Pean siin silmas seda, et ravime haigeid rohkem, kui seda võimaldab haigekassa leping. Ravimahtude järgi oleme kõige suurem haigla Eestis. Uuel aastatuhandel on meie käive kasvanud ligi 7 korda ulatudes üle 200 miljoni euro koos tütarettevõtetega. Eestis on tervishoiu sektor üks suurimaid tööandjaid, USA-s on tänaseks tervishoid kõige suurem tööandja ja on läinud mööda ka jaekaubandusest ning terasetööstusest.

5 fakti

Urmas Siigur (sündinud 1956) lõpetas kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna 1981. aastal ja töötas aastatel 1982–1984 kirurgina Tartu Linna Onkoloogia Dispanseris ja seejärel teadurina Üldmolekulaarpatoloogia Instituudis. 1991–1996 oli ta Maarjamõisa Haigla laboriosakonna juhataja ja 1996–1999 Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori juhataja. Alates aastast 2002 on ta SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees.

Urmas Siigur kaitses doktoriväitekirja Karolinska Instituudis Stockholmis teemal „Seedetrakti mikrofloora mõju organismile“.

Ta on abielus ning viie lapse isa. Üks poegadest on valinud arsti teekonna ja kaks tütart on oma haridustee keskpunktis.

Tema tütar Kadi võitis telesaate „Rakett 69“ kaheksanda hooaja.

Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab 4500 inimest, ettevõtte käive ulatub 200 miljoni euroni. Aastal 2000 oli käive 34 miljonit eurot.

Uus sõna

Elulemus on ajavahemik, mille raskelt haige võib ravi, elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega.

Vähk

Eestis on vereringehaiguste järel teiseks surmapõhjuseks vähk. Kõige levinumad vähipaikmed on meestel eesnääre, kops ja jämesool, naistel rind, jämesool ja emakas. Eesnäärme- ja rinnavähihaigestumus suureneb jätkuvalt, samuti sagenevad käär- ja pärasoolevähk, nahamelanoom ning lümfoidkoe pahaloomulised kasvajad. Maovähihaigestumus seevastu väheneb. Kopsuvähihaigestumuse vähenemine algas meestel 1990. aastate lõpus, ent naistel haigestumuse langust veel ei täheldata.