Steiger valmistub puurimisrekordiks

Inseneribürool Steiger on ainsana Eestis tehnoloogiline võimekus puurida geoloogilisteks uuringuteks enam kui kilomeetrise pikkusega puurauke. Steiger uuris äsja Jõhvi lähistel rauamaagi maardlaid ning teeb praegu uuendusliku pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama jaoks ehitusgeoloogilisi süvapuurimisi Pakri poolsaarel. Kirjutab kaasautor Ants Vill.

Steigeri uusim osakond tegeleb geoloogilisteks uuringuteks vajalike puurimistöödega. Kui varem kasutas inseneribüroo selleks alltöövõtjaid, siis mullu soetati võimas puurimispink, millega saab puurida kuni 1300 meetri pikkuseid puurauke.

Sellisel, mujal maailmas üsna levinud, kuid Eestis esimesel puurpingil, on puurimissüdamiku maksimaalne läbimõõt 83,5 mm. Kui varem kasutati puurpingil ühetorusüsteemi, kus üha pikeneva puurimistoru kaal seadis puurimissügavusele üsna tugevad piirangud, siis sellel pingil on kahetorusüsteem. Selle puhul lastakse puurtorusse kolmemeetrine sisetoru, mis puurvõruga tihedalt lukustatakse. Puurimise ajal tekib sinna puursüdamik, mis koos sisetoruga vaieri abil pinnale tõstetakse. Kui toru tagasi lastakse, saab puurimisega jätkata. Vajadusel kasutatakse ka kolmandat toru, mis pannakse puurtoru alumisele otsale peale. See teemantabrasiiviga kaetud kattetoru võimaldab hoiduda puurimisel suurematest kõrvalekalletest, mida kipuvad põhjustama puurimisel ettetulevad kõvemad kivimikogumid.

Suured puurimistööd

Üks suurem töö oli Eesti Geoloogiateenistuse tellimusel hiljuti Jõhvis läbiviidud puurimine, millega uuriti ligi 800-meetriste puuraukudega kristalses aluskivimis asuvaid rauamaagi sooni. „Puurisime kaks 770 meetri pikkust puurauku 58 kraadi all vertikaalist, et paremini tabada aluskivimis vertikaalselt paiknevaid maagisooni. Nii saavad geoloogid puursüdamike järgi hinnata maardla suurust,” ütles puurimisi juhtinud Steigeri projektigeoloog Hardi Aosaar.   

Praegu on puurimisosakonnal käsil puurimistööd Paldiskisse rajatava pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama tarvis. Eesti põhjarannikul on kristalne aluskivim kõige madalamal, Pakri poolsaarel on see 183 meetri sügavusel, Lõuna-Eestis aga kuni 800 meetri sügavusel. Aluskivim on kõva gneiss, millesse on võimalik rajada suuri reservuaare. Puurimise eesmärk on uurida, ega selles kivimis pole suuri rikkeid ja lõhesid, mis raskendaksid veereservuaaride rajamist.

Eesti rekord juba paistab

Steiger teeb üldjuhul puurimistöid geoloogiliste uuringute tarbeks, Paldiskis on erandlikult tegu ehitusgeoloogilise uuringuga. „Tavaliselt on ehitusgeoloogilised uuringud madala sügavusega. Aga sel puhul on ka tingimused erandlikud – Pakrile plaanitavad maa-alused veereservuaarid kavandatakse enam kui 500 meetri sügavusele. Meil on see võimekus olemas,” märkis Aosaar.

Uurimiseks puuritakse tulevasele ehitusalale kolm puurauku, esimene neist, vertikaalne ja 750 meetri sügavusele ulatuv, sai äsja valmis. See on puurimise sügavusrekord Mandri-Eestis.

„Puurimine kestis ööpäevaringselt neli nädalat ja oli päris pingeline. Püstitasime puurimiskohale terve välikontori,” rääkis Aosaar. „Järgmise augu puurimisega oleme juba 275 meetri sügavusel kristalses aluskihis. Seda puurime vertikaalist 60 kraadi all lõunasse, et saada paremat ettekujutust aluskihi seisundist. Puuraugu kogupikkus tuleb 870 meetrit,” selgitas ta lähemalt.

„Eesti seni kõige sügavam puurauk on Soovälja K1 Hiiumaal, Kärdla meteoriidikraatris. See 1990. aastate alguses puuritud auk on 815,2 meetri sügavune. Meil on seega sügavusrekordist veel veidi puudu, aga puuraugu pikkuserekordi purustame peagi,” kinnitas Hardi Aosaar.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Eesti kapitalil põhinevas inseneribüroos Steiger, mis asutati aastal 2004, töötab rohkem kui 40 kõrgharidusega spetsialisti. Mäendusettevõte teeb geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid, otsib ja uurib maavarasid, tegeleb keskkonnauuringutega, mäetööde projektide ja ohutusega. Sel on ka tee- ja tsiviilehitusel kasutatavate täitematerjalide omaduste määramisega tegelev katselabor. Steigeril on välisprojektid näiteks Indias ja Ruandas, neid on olnud Myanmaris, Tšiilis ning Jordaanias.