Tehisintellekt ja kõnerobotid – asjad, mida insenerilt tungivalt nõutakse

Katuseakende tootja Velux hiljutine teade akende hääljuhitavusest tekitas küsimuse, kas tehisintellekt ja virtuaalsed assistendid on tõesti nii trendikaks saanud, et nende lisamist nõutakse igal pool: teed akna, pane Alexa, Siri või Google Assitanti tugi sisse. Kui hääljuhitavad katuseaknad tunduvad väga mugava lahendusena, siis tegelikult on selliseid seadmeid pea igast valdkonnast. Ülevaate teeb Kaido Einama.

Veluxi katuseaknad mõistavad häälkäsklusi

Katuseakende tootja VELUX tõi hiljuti välja uue lahenduse Velux Active with Netatmo. Sarja kuuluvaid katuseaknaid, kardinaid ja aknakatteid saab juhtida läbi nutiseadmete häälkäskluste abil.

Juhtimissüsteem on välja töötatud koostöös Prantsuse tehnoloogiaettevõttega Netatmo. Selle nutikad sensorid jälgivad temperatuuri, niiskust ja CO₂-taset ning avavad või sulgevad katuseaknaid sisekliima parandamiseks. See on esimene nutikas katuseakende juhtimissüsteem, mis on ühendatud Apple HomeKiti nutikodu rakendusega ja mis võimaldab katuseaknaid avada ning sulgeda Siri häälkäskluse või Androidiga telefoni abil.

Nutikodu seade on eelseadistatud nii, et katuseaknad avanevad automaatselt ning lasevad ruumidesse värsket õhku, kui seda vaja on. Seade takistab ka tubade ülekuumenemist, sulgedes ennetavalt rulood ja päikesevarjud. VELUX ACTIVE rakendus töötab nii iOS-i kui Androidiga telefonides.

Valgustust saab juhtida nii häälega kui kodust eemal olles

Philips Hue on üks tuntumaid valgustussüsteeme, mida saab häälega juhtida. Valgustuse komplekti võib ühendada erinevaid lampe, LED-ribasid ja projektoreid, et neid koos või eraldi juhtida. Juhtmevaba ühendus aitab juhtida süsteeme nutiseadmest kas kodus olles või kaugemal, lisaks tavalisele valgustuse sisse-välja lülitamisele saab valida ka värvi ja heledust, anda käsklusi valgemaks või tumedamaks häälestamiseks või paluda imiteerida näiteks päikeseloojangut. Häälkäsklusega võib seada valgustuse ka süttima äratusena hommikul ettenähtud kellaajal.

Philips Hue on ühilduv nii Apple HomeKiti kui Amazon Alexaga, mis on kaks konkureerivat tehisintellektiga nutikat assistenti, mida saab häälkäsklustega juhtida. Valida tuleb mõni hästi selge võõrkeel, näiteks inglise keel, sest virtuaalsed assistendid eesti keelest veel aru ei saa.

Küsi ja lukk avanebki

Oma olemasoleva luku saab häälkäsklustele panna reageerima kahe seadmega – August Smart Lock Pro + Connect ja Google Home nutikõlar teevad võtmega keeratavast lukust häälele reageeriva nutiluku. Smart Lock Pro + Connect lukustab ukse automaatselt ja kui tahad seda uuesti lahti saada, pead lihtsalt ütlema. Muidugi ei piisa igaühe ütlemisest, Google´i virtuaalne assistent tunneb ütleja ka hääle järgi ära. DoorSense on veel üks lisalahendus, mis võib sulle teada anda, kui uks korralikult ei sulgunud või kui vaja näiteks kedagi ajutiselt uksest sisse lasta – kullerit või torumeest.

Nest X Yale Lock on aga tuntud lukutootja Yale´i puutetundliku numbripaneeliga koodlukk, millele Nesti valvesüsteem lisab hääljuhtimise toe. Nest X Yale Lock töötab koos Google Assistantiga, mis tähendab, et luku saab samuti avada häälkäsklustega. Selleks suhtleb lukk üle koduseadmete võrgu Wave Nest Connectiga, mis omakorda on üle Interneti ühenduses mobiilirakendusega. See rakendus kuulabki sinu käsklusi ja edastab läbi Nesti koduvalvevõrgu lukule avamiseks.

Kõrvaklapid, mis tõlgivad vestlust ühest keelest teise

Hiljuti said Google´i tõlketeenuse toe mitmed kõrvaklapid, mis toetavad Google Assistanti. Nimelt toetavad need nüüd Google Assistanti otsetõlkimist – lased teisel oma keeles sulle rääkida, Google tõlgib selle näiteks inglise või saksa keelde ja sinu vastatud laused omakorda mängitakse sünteeshääle abil ette teise inimese jaoks arusaadavas keeles. Niimoodi võib oma kõrvaklappide abiga, milles on ka mikrofon, vestelda kasvõi hiinlasega tema emakeeles.

Häälkäsklustele reageeriv abiline on Google Assistant. Sellised on näiteks Bose QuietComfort 35 II mürasummutavad kõrvaklapid.

Nutikat tolmuimejat võib kamandada läbi tehisintellekti

Robottolmuimejate hinnad on kahanenud kohati lausa kahekohaliseks, kusjuures samal ajal lisandub neile aina uusi funktsioone. Trepist alla need enam ei kuku, koera nurkatehtud pahandust ka enam üle kogu elamise laiali ei määri, kuid miks võiks olla vaja kamandada isetegutsevat tolmuimejat? Enamikul võib-olla ei olegi, kuid kes tõesti tahavad, võivad näiteks mõne ootamatu puhastustöö jaoks masina välja kutsuda.

Tootjaid, kes teevad hääljuhtimisega robottolmuimejaid, on juba palju, aga üks tuntumatest on kindlasti Samsung. Nende mudel Powerbot VR7000 on isegi väikese ekraani ja laseriga juhtimispuldiga, et suunata masin lasertäpiga just sinna, kust pead vajalikuks tolmu imeda. Lisaks täiendab seda nii Alexa kui Google Assistanti tugi ning kui juhtumisi oled Samsungi enda tehisintellektiga assistendi kasutaja, siis loomulikult toetab masin ka Bixbyt.

Termostaat keerab soojemaks, kui ütled

Google omandas aastaid tagasi ühe idufirma, mis tootis nutikat termostaati Nest – suurt puutetundlikku tarkusega nuppu, mille ainus ülesanne oli kodus ettenähtud temperatuuri hoida.

Nüüd, Google´i hoole all, oskab see nupp-termostaat loomulikult ka Google Assistanti kaudu vahendatavaid häälkäsklusi kuulata. Lisaks sellele, et inglise keeles öelda „keera nüüd 25 kraadi peale“ või „pane paar kraadi jahedamaks“, võib termostaati programmeerida ka näiteks „hommikul kell 7.00 tõustes soojemaks keerama“ või „nädalavahetuseks, kui kodust ära oleme, jahedamaks“.

Teler otsib filmi, mida tahad vaadata

Sony Bravia televiisorid on juba 2015. aastast jooksnud Android TV operatsioonisüsteemil ning loomulikult võiks siis eeldada, et neil töötavad ka Google Assistanti häälkäsud. Nii ongi alates 2018. aastast välja tulnud teleritel, lisaks Google Assistantile toetatakse nüüd ka Amazon Alexat. Häälega saab kasutada otsingut nii internetist kui teatud rakenduste seest – võib näiteks otsida filme ja seriaale, kuid ainult Google´i enda või toetatud rakendustest. Netflixist veel otsida ei saa.

Muidugi saab häälega juhtida ka enamikke muid puldifunktsioone: heli valjemaks või vaiksemaks keerata, menüüsid avada jne.

Sama lugu on Philipsi OLED TV sarjadega 7000, 8000 ja 9000: käsklusi saab anda nii puldimikrofoni kui mobiilirakenduse kaudu.

Räägi oma pistikupesaga

Targa kodu lahendustesse virtuaalsete assistentide tarkuse ilmumine on asjade loogiline käik. Fibaro on paljud oma targa kodu seadmed sellega varustanud, nii ka nutika pistikupesa. Fibaro Smart Plugi saab läbi Z-Wave´i keskseadme juhtida end sisse-välja lülitama, ettenähtud ajal midagi tegema või näiteks mõne kalendrisündmuse peale käivituma. Toetab nii Google Assistanti kui Amazon Alexat.

Külmkapilt sisu kohta küsimine on klassika

Naljad küsida külmkapilt selle sisu kohta, jäävad napilt möödunud aastatuhande lõppu, kuid pole ikka veel päris massidesse levinud.

Nii LG kui Samsung toodavad selliseid külmikuid. LG uus võimas kolmeukseline LG LFXS28566M näiteks ootab käsklusi kujul „OK Google, talk to LG to increase refrigerator temperature by 5 degrees.“

See tähendab, et LG-le tuleb läbi Google´i käsk anda topelt-eesliitega. „OK Google“ käivitab häälkäskluse Google Assistantile, et mitte inimeste omavahelises vestluses kogemata tehisintellekti midagi tegema paneks ning sellele järgnev „talk to LG“ on juba külmkapile (või mõnele muule LG kodumasinale) edastatav käsk. Keeruline, aga sellised laused saavad meie tulevikuvestlustes masinatega olema ilmselt tavalised.

Pesumasin mõistab soove

Millest rääkida tehisintellekti vahendusel pesumasinaga? Loomulikult sellest, millist pesuprogrammi valida, millal pesema hakata, milline on pesemise hetkeseis ja võib-olla ka sellest, millal pesta soodsaima elektrihinnaga. Kahjuks pole võimalik testida, kas mõni tehisintellekt on ka Eesti elektri börsihindadega kursis, aga iseõppiv süsteem tähendabki ju seda, et ühel hetkel ta teab. Siis tuleb vaid öelda loodetavasti kunagi lähitulevikus selges eesti keeles näiteks nii: „alusta pesu pesemist, kui elektri börsihind langeb alla seitsme sendi“.

Muidugi on olemas veel ka hääljuhitavaid garaažiuksi, praeahjusid, autosid (Audi ja Volvo olid ühed esimesed). Autode puhul on käed-vabad juhtimine muidugi eriti hea ja kasulik, sest niimoodi saab Google Assistantil lasta näiteks kasvõi oma viimaseid teateid robotiseeritud häälel ette lugeda. Ka on võimalik raadiojaamu vahetada nuppe keeramata ja pilku vaid teel hoides.

Mullune liider – masinõppe spetsialist

Kui igasse seadmesse tahetakse panna iseõppiva masina ehk tehisintellekti tugi, mis nõuab kasutajalt vaid häälkäsklustega juhtimist, siis see on kajastuv ka tarkvaraarendajate tööjõuturul. Maailma ühe suurima tarkvaraarendajate portaali Stacoverflow mullusest uuringust selgus, et kõige enam vajatud on masinõppe spetsialistid (just nemad tegelevadki tehisintellekti süsteemide arendamisega), kõige kõrgemat palka makstakse neile ja ka kõige ihaldusväärsem amet on masinõppega tegelev arendaja.

Kuna see tehnoloogia muutub üha levinumaks ja aina lihtsam on mõnda tehisintellektiga assistenti lisada kasvõi nutikella sisse, siis ilmselt tuleb ükskõik millist laiatarbeseadet arendaval inseneril sellega arvestada. Häälkäsklustega juhitavast tööpingist või traktorist pole veel palju kuulda olnud, aga arvatavasti on need ka üsna varsti kohal.

 

Mis on virtuaalne assistent?

See on pilveteenus, mida juhib tehisintellekt, kasutades tohutuid andmebaase ja iseõppivaid algoritme inimese vabas kõnekeeles esitatud küsimustele vastamiseks. Virtuaalseid assistente on välja arendanud Google (Google Assistant), Amazon (Alexa), Apple (Siri), Microsoft (Cortana) ja Samsung (Bixby). Kõik need töötavad ka häälkäsklustega juhtides: ütled vastava seadme mikrofoni oma lause, seda analüüsitakse ja otsustatakse, kuidas vastata. Mitmed koduseadmed on saanud virtuaalassistentide toe, mis tähendab, et kui kasutaja annab häälkäskluse mõne seadme juhtimiseks, teisendatakse see juhtimiskäsuks.

Eestis on häälkäsklustega juhitavad seadmed veel vähe levinud, kuna need ei toeta eesti keelt, kuid inglise keeles ja ka näiteks rootsi, vene või saksa keeles on häälkäsklustega juhtimine täiesti võimalik. Paljud kasutajad peavad seda mugavamaks kui menüüde, pultide ja klaviatuuriga juhtimist.