Tipptasemel sooritus ja tipptasemel sooritajad

Kaks teemat, mis Urmas Kamdronit konverentsil Nordic Business Forum 2018 paelusid, olid inimeste järjepidevad tipptasemel sooritused ja tehisintellekti areng.

Ärikonsultant Marcus Buckingham rääkis konverentsil, et oma töötaja tõelise talendi mõistmiseks peab juht teda erinevates situatsioonides jälgima: „Tähtis on tema unikaalne tugevus ära tabada ja paluda tal seda korrata ning iga korduse juures ennast edasi arendada“. Inimesed on Buckinghami arvates väga kehvad teiste inimeste hindajad. „Me küll tahame pidevalt teistele hinnanguid anda, aga 61–63% meie antavast tagasisidest on meie enda alateadlikud arusaamad ja käitumismustrid,“ kinnitab Buckingham. „360 kraadi hindamismetoodika tulemus on müra+müra+müra=müra. Töötajate sooritusi mõõdame üldiste tulemuslikkuse võtmenäitajatega ehk KPI-dega. Mida see info meile inimese kohta annab?“ Buckingham keskendus jutus sellele, kas tippsooritajad on lihtsalt teistest paremad inimesed: „Täiuslikkust pole olemas! Meie kõigi ajud on unikaalsed. Küll aga on meie ajudel ühine omadus, milleks on õppimisvõime. Loome ajus neuronite vahelisi seoseid ja me loome uusi seoseid paremini seal, kus need seosed on eelnevalt juba olemas.“

Juhtimisteadlane James Hewitt tegi värvika kokkuvõtte tähelepanu pidevast hajumisest. Tööl segatakse sind terve päev keskmiselt iga 11 minuti tagant. Lõpuks väsinuna koju jõudes istud sa diivanile ja vaatad telekat – kas siis oled fokuseerinud tähelepanu ühele tegevusele? „Kahjuks on su tähelepanu nüüd häiritud keskmiselt 21 korda tunnis – iga kord, kui sa telefoni vaatad või pilgu mujale keerad,“ tõdeb Hewitt.

Ainult puhanud inimene ja fokuseeritud ajutegevus suudavad lahendada keerukaid probleeme, algatada inimestevahelist koostööd ja olla loov. Hirmust tehisintellekti töökusele alla jääda ja soovist olla kogu aeg parima soorituse kõrgusel tundub meile, et puhkus on nõrkadele. Uus termin wakefulness tähendab hommikul 8-st öösel 2-ni töörütmis olemist ja see võrdub mõistuse jaoks alkoholijoobega. Kui sa koged stressi, siis pole sul ka normaalset unerütmi. Kuidas siis toimida? „Optimeeri, mitte ära maksimeeri,“ soovitab Hewitt. „Ära kunagi jälgi kellegi teise rütmi, sinu organism ja aju töötavad optimaalselt ainult sinu rütmi järgi. Sinu organism on nagu auto, millel on kolm käiku. Esimene ja kõige tähtsam on taastumiskäik, sa vajad 7–9 tundi und, füüsilist liikumist ja töövälist sotsiaalset suhtlemist. Teine käik on rutiinsed tegevused päevas, mida lihtsalt peab ära tegema. Kolmanda käiguga saad sõita ainult lühiajaliselt, sest see nõuab organismilt täit energiat ja tähelepanu. Selle käiguga liikudes tööta 25 minutit ja puhka 5 minutit. Mõtesta nende käikude erinevus ja kasutamine väga selgelt lahti ja kasuta neid teadlikult.“

Soorituste teema eksperdi Steven Kotleri sõnul on kõik kogenud nutiseadmete arvutusvõimsuse eksponentsiaalset kasvu ja see ei peatu: „Heaks näiteks võiksime prognoosida, et tänasest päevast 5 aasta pärast on 1000 dollarit maksva arvuti võimsus võrdeline inimajuga. 30 aasta pärast on võimsus võrdeline kõikide ajudega planeedil. Mis selle võimsusega peale hakata?“

Kotler tõi hea näitena Ellie, kes on esimene tehisintellekt-psühholoog maailmas. Ellie loodi USA sõjaväe poolt, et võidelda sõdurite depressiooni ja suitsiidsete mõtetega. Projekt on Kotleri kinnitusel suurepäraselt käima läinud – paljudele sõduritele meeldib teha sessioon pigem temaga kui päris psühholoogiga. „Sõdurite tagasisidest tuli välja, et Ellie ei mõista sind kunagi hukka,“ märgib Kotler. „Tema diagnoosid on 80% täpsemad kui inimestel. Arvuti, mille taga patsient istub, on varustatud kõikvõimalike sensoritega. Need jälgivad patsienti, mõistavad ta hääletooni, tuju, näo grimasse ja keha hoiakut. Tihti öeldakse, et Ellie mõistab inimest paremini kui ta ise.“

Lõpuks mõned Kotleri soovitused:

1. Mõista tehnoloogia võimalusi.
2. Sõnasta oma organisatsiooni täpne „miks”.
3. Innovatsioon vajab isolatsiooni – isoleeri arendajad, et nad saaksid keskenduda ainult olulisele.
4. Viljele kulgemise keskset töökultuuri, et inimesed saaks töötada voo seisundis.
5. Kaasa probleemidele lahenduse leidmiseks suuri kogukondi (crowd sourcing).
6. Otsi finantsilist tuge arenduseks ühisrahastustest (crowd finance).