Triin Ploompuu – masinaehitajate kirglik eestkõneleja

Veel samal teemal:

Автор

Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) tegevjuht Triin Ploompuu on oma valdkonna tulihingeline fänn, kelle nakatav energia ja kirglikud väljaütlemised ei jäta tõenäoliselt kedagi külmaks ning keda paneb liikuma soov muuta Eesti elu paremaks. Kirjutas Mari Kamps. Oled lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2007), pälvinud Viljandi aasta noore tiitli ja korraldanud Noore Linna festivali. Nüüd aga ajad masinaehitajate […]

Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) tegevjuht Triin Ploompuu on oma valdkonna tulihingeline fänn, kelle nakatav energia ja kirglikud väljaütlemised ei jäta tõenäoliselt kedagi külmaks ning keda paneb liikuma soov muuta Eesti elu paremaks. Kirjutas Mari Kamps.

Oled lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2007), pälvinud Viljandi aasta noore tiitli ja korraldanud Noore Linna festivali. Nüüd aga ajad masinaehitajate asja. Millest selline kannapööre?

Viljandi Kultuuriakadeemiast astuvad välja julgelt eristuvad „hullukesed“, kes tunnetavad maailma teisiti, missioonitundega ja väärtustades seda, mis on tegelikult oluline. Inimeste heaolu, areng ja turvalisus on olulised. Küsimus on, kuidas seda saavutada? Tabasingi end ühel päeval mõttelt, et pehmete väärtuste vastukaaluks peaks rohkem au sees olema reaalteadused ja mõtteviis, kuidas ise uusi asju luua ja asjad ka ära teha. Just seetõttu läksingi majandust õppima.

Eestlased on õigustatult uhked oma kultuuri üle, aga alati tekib küsimus, kust tuleb see ressurss, millega need kõikvõimalikud laulu- ja tantsupeod, teatrid, muuseumid, spordisündmused, festivalid vms üleval pidada? Mis on see pärisasi, millega on võimalik elatist teenida ja töökohti luua? Kas keegi elab kaugel külas lihtsalt sellepärast, et seal tööd küll ei ole, aga on tubli rahvatantsurühm? Vaevalt küll!

Tööstuse ja innovatsiooniga seotud teemad on väga põnevad ja nendesse süvenemine annaks tõenäoliselt nii mõnelegi hoopis teise stardipositsiooni oma valikute tegemisel ja elu korraldamisel. Kannapöördeid ei ole ma teadlikult teinud, olen lihtsalt saanud järjest pakkumisi kohtadesse, kus keegi on eeldanud, et minu teadmistest ja oskustest kasu võiks olla. Inimestele, kes mind lähemalt tunnevad, ei ole ükski mu otsus tulnud üllatusena. Eesti ongi selles osas huvitav, et õpitakse üht ja siis jõutakse tööle valdkondadesse, kus suudetakse luua töökohti. Masina- ja metallitööstuses on töökohad ja need töökohad on täidetud hariduse järgi muu hulgas ka endiste kokkade, tantsijate, kurgikasvatajate, raamatupidajate, DJ-dega… Lihtsalt ettevõtted on pidanud nad ise ümber koolitama.

Sinu energiline tegutsemine masinaehituse ja -ehitajate heaks tekitab tunde, et oled valdkonnale andnud mitte käe, vaid südame. Millega valdkond sind ära võlus?

Masina- ja metallitööstus on minu suureks üllatuseks jätkuvalt Eestimaa hästi varjatud saladus. Inimesed sellest tavaliselt ei tea ega räägi, aga mis sellest hoolimata annab tööd 35 000 inimesele ja toob 10 protsenti Eesti ekspordist. Tunnistan, et minust on saanud tõepoolest masinatööstuse väga pühendunud fanaatik, sest tegemist on ütlemata intelligentse valdkonnaga, kus luuakse kõrget lisandväärtust. Päris igaüks ikka metalli taltsutada ei oska.

Kui olen mõne inimesega tehaseid külastanud, kes pole varem tööstusega üldse kokku puutunud, ütlevad nad, et neil tõusevad heas mõttes ihukarvad püsti. On hämmastav, milliseid tooteid ja millise kvaliteediga Eestis toodetakse. Masinatöösturite põhifookuses on alati olnud tootmine ja päris tihti on projektid konfidentsiaalsed, mistõttu on avalikkuse teavitamine või valdkonna järjepidev turundamine olnud pigem teisejärguline.

Kui vaadata statistikat, mis masinatööstus Eestisse läbi ekspordi sisse toob ja kui suurt pingutust see äri nõuab, siis võtan mütsi maha kõikide masina- ja metallitöö ettevõtjate ees. EML-i inimestele läheb väga korda, kuidas sektoril läheb ja anname endast parima, et nende jaoks kasulikud ja vajadusel olemas olla. Masinatööstuse numbrid näitavad majanduse tervist – kui masinatööstusel läheb hästi, siis see tähendab, et teised valdkonnad suudavad müüa ja vajavad seadmeid tootmiseks.

Milliste teemadega Sina EML-i tegevjuhina tegeled?

MTÜ-s on väga vähe teemasid, millega ma kokku EI puutu, sest piisava tööjõuga ei hiilga just enamus erialaliitudest. Ülesandeid on seinast seina: kommunikatsioon liikmete seas ja väljaspool organisatsiooni, turundus, projektid, osalemine koosolekutel, konkreetsetele küsimustele kiirete lahenduste leidmine, päringutele vastamine, tehaste külastused, messid, visiidid, erinevate seminaride ja sündmuste korraldamine, artiklite ja esitluste kirjutamine, masinatööstuse tutvustamine koolides, ajalooraamatu koostamine, teiste erialaliitudega või partneritega koostöö…

Samas olen pidanud vastama ka küsimustele, et kust saab Eestis traati osta ja kes tahaks kilomeetrite kaupa torusid kuskile jumal-teab-kuhu toota. Või vastanud tööotsijatele ettevõtete tausta ja suhtumise kohta või tööandjatele põhjendanud kandidaadi sobivust. Kohtusin näiteks ka Nepaali äridelegatsiooniga, kes pärast esitlust soovis veel paar pilti koduste jaoks teha ja siis vanalinnaga tutvuma minna. Kunagi ei tea, millise kivi all vähk peidus on, inimeste jaoks tuleb aega leida. EML-is ei tea kunagi, milliseks planeeritud päev kujuneb, igav ei hakka küll kunagi. Vahel mõtlen, et milleks see kõik, aga tavaliselt just siis keegi helistab või saadab kiidukirja EML-i aadressil ning siis loksub jälle kõik kuidagi paika.

Mis teeb muret, mis aga paneb silma rõõmust särama?

Masinatööstuses on viimasel ajal palju häid uudiseid – tehaste laiendamine, investeeringud seadmetesse, uute turgude ja klientide leidmine, põnevad prototüübid. Ma rõõmustan, kui Eesti Masinatööstuse Liidu 58 liikmest koosnev kogukond ja koostööpartnerid on aktiivsed, lahendustele orienteeritud ja kaasatud osapooled saavad aru, miks erialaliitu vaja on. Mind rõõmustab ka, kui ettevõtjad annavad teada, et on end üle müünud ja kas saaksime neile koostööpartnereid soovitada. Või kui president on otsustanud anda teenetemärgi Palmse Mehaanikakoja juhile Anti Puusepale.

Väljakutseid ja riske jätkub. Näiteks tööjõukriis, oskustöötajate põud, juhtide läbipõlemisoht, otsene sõltuvus globaalsest turust, konkurentriikide tõhusam tegutsemine, ühiskonna suhtumine kutseõppesse ja tööstusesse jne. Nii, et teha oleks küllaga. Väga tahaks, et inimesed ja ühiskond tervikuna ei suhtuks pealiskaudselt teemadesse, mis töötlev tööstus tõstatab. Töösturid ei ole elavad rahakotid. Nende tegutsemine ja motivatsioon mõjutab kas otseselt või kaudselt igaühte meid läbi majanduse.

Kes on põnevamad inimesed, kellega oma töö tõttu oled tuttavaks saanud?

Tuleb tunnistada, et väga paljud masinatööstusega seotud inimesed teevad oma suhtumise ja missiooniga Eesti jaoks rohkem kui nende igapäevane töö eeldaks: Aleksei Hõbemägi, Emöke Sogenbits, Heiki Einpaul, Fjodor ja Mark Berman, Priit Lind, Rainer Kütt, Jason Clark, Elari Tiimus, Kaupo Sisask, Heikki Reitalu, Jaan Lahtvee, Meelis Viisileht, Priit Põdra, Peeter Sekavin, Indrek Rohtma, Margus Vanaselja, Tõnis Raamets, Urmo Sisask, Aivar Koplimets, Jüri Riives, Toomas Molok, Joosep Mäe, Hendrik Ross, Tõnu Lelumees, Larissa Shabunova, Rein Volt, Heiki Allik, Priit Kulu, Alvar Sass, Veiko Vaher, Toomas Jõgi, Arno Kütt, August Rozenthal, Kristjan Tabri, Peeter Tees, Ingrid Joost, Kersti Vatter, Kätri Kaik …

Neil pole kindlasti ükskõik. Niivõrd auväärse ja kaasa mõtleva kogukonna peale saab küll kindel olla ning masinatööstuse sektor kui töötleva tööstuse võtmevaldkond tublisti tuult tiibadesse ja hoogu juurde. EML-i erilised tänusõnad kuuluvad aga kahtlemata ka neile isikutele: Epp Sultsmann, Harro Puusild, Rami Morel, Tiido Parve, Gintaras Vilda ja Toms Grinfelds.

Мітки

#Triin Ploompuu #Tartu Ülikool #Viljandi Kultuuriakadeemia #masinaehitus #Eesti Masinatööstuse Liit

Поділитися

Triin Ploompuu – masinaehitajate kirglik eestkõneleja

Sinu energiline tegutsemine masinaehituse ja -ehitajate heaks tekitab tunde, et oled valdkonnale andnud mitte käe, vaid südame. Millega valdkond sind ära võlus?

Milliste teemadega Sina EML-i tegevjuhina tegeled?

Mis teeb muret, mis aga paneb silma rõõmust särama?

Kes on põnevamad inimesed, kellega oma töö tõttu oled tuttavaks saanud?

Нові історії одразу на пошту