TTK unikaalse tööstuslabori robotid pimedust ei pelga

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) uhiuues Tööstus 4.0 laboris saab läbi mängida täielikult robotiseeritud tehase tootmisprotsesse ja õpetada välja tuleviku tööstusjuhte ning tootmisinsenere. Kontseptsiooni autori Kristo Vaheri sõnul sai labori ülesehitamisel võtmekohaks see, et väljavalitavad masinad suudaks omavahel suhelda.

„Tööstuses on praegu peamine komistuskivi robotite rakendamisel terviku koostoimimine ehk see, kuidas masinad omavahel suhtlema panna. Meie laboris saab modelleerida kõiki päriselus ettetulevaid olukordi, lisades uusi roboteid või muutes protsesse või lisades uusi lülisid tootmistsüklisse,“ rääkis Kristo Vaher.

Kuidas kõik algas

TTK rektor Enno Lend meenutas, et idee võtta Tööstus 4.0 ja digitaliseerimine arenguteemaks pärineb aastast 2015. Ta oli just käinud Baden-Württembergis, kus oli tutvunud erinevate ettevõtete ja haridusasutustega. Kuna mõte leidis TTK-s poolehoidjaid, tuli leida keegi, kes hakkaks seda vedama ehk projektijuht.

„Pärast nõusoleku andmist sattusin fakti ette, et mida ma siis nüüd tegema hakkan,“ meenutas Vaher. „Esimesel aastal külastasin mitmeid tööstusettevõtteid, et saada aru, mida nemad tunnevad ja näevad, et mis on hariduses puudu. Et kuidas labor paremini üles ehitada.“

Oli variant, kas osta mingi valmislahendus või hakata ise ehitama. Esimene kontseptsioon, mille ta paberile pani, muutus päris mitu korda just seadmete valikus, kuna selgus, et iga masin ei suuda süsteemis tööd teha.

„Lõpuks langetasin otsuse ehitada süsteem ise valmis. Seejärel hakkas seadmete ja tarkvara valimine pihta – mis seadmed valida, kuidas panna, millised üldse suudavad koostööd teha.“

Minitehas ja robotid

Tööstus 4.0 laborisse on ehitatud minitehas, kus toote valmistamine on 100-protsendiliselt automatiseeritud ja robotiseeritud. „Täna on labor valmis 24/7 töötama. Oleme kasutanud standardtooteid. Inimene pole välistatud – talle on siin töö olemas,“ selgitas Vaher.

Laboris saab 3D-printeritega valmistada mingi testobjekti (näiteks täringu). Seejärel hakkavad robotid seda liigutama riiulile, tõstavad objekti laokarpi ja viivad lattu või toimetavad klienditellimuse korral selle hoopis pakikappi.

Lahendus on mooduliteks jaotatud. Neid mooduleid saab välja lülitada, juurde panna. Kõike ohjab MES süsteem, mis sai selle labori jaoks spetsiaalselt valmistatud.

„Kuna eelarve oli piiratud, siis päris kõike osta ei saanud, kuid tulevikus on võimalik uusi asju juurde panna. Liitreaalsuse teema, masinnägevust tahaks kindlasti saada. Robotitele on vaja natuke täpsust juurde, ka see valmidus on olemas,“ loetles Vaher.

Labori eesmärk ei olnud mingit toodet toota, vaid näidata õpilastele süsteemi ülesehitamist, selle tööd ja masinate omavaheliost suhtlemist.

Tööstus 4.0 labori maksumuseks koos paigaldusega kujunes 419 491 eurot, millest 332 097 eurot tasuti Euroopa Liidu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest.