TTÜ uhiuus akustikalabor aitab nii arendus- kui teadustöös

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uhiuus akustikalabor, kus saab mõõta nii heliläbivust kui helilekkeid, on Baltimaade moodsaim. Kuna erinevad helid kipuvad üha enam meie elu segama, peame õppima nendega toime tulema ja endale selgeks tegema, kuidas neid summutada. Ettevõtete jaoks tähendab labor raha ja aja kokkuhoidu, kuna nüüd saab vajalikud testid viia läbi välismaa asemel Eestis.

Rektor akadeemik Jaak Aaviksoo avaldas labori avamisel heameelt, sest Tallinna Tehnikaülikool muutus veelgi konkurentsivõimelisemaks. „Tahaks väga loota, et sellest saaks ka teaduslikus mõttes edulugu. Kindlasti on laborist kasu arhitektidele, kes oma arendustegevuses vajavad kindlustunnet, et need parameetrid, mis võiksid olla ja peaksid olema, on ka tegelikult olemas. Kindlasti saab siin teha teadust selle klassikalises mõttes: uurida midagi, mida keegi kunagi varem teinud pole.“

Labor koosneb kahest erikonstruktsiooniga ruumist, millest ühes asub müratekitaja ja teises mõõteseaded. Lähteruum on 66-kuupmeetrine, sihtruum 50-kuupmeetrine. Nende vahel on testitav materjal. Labor ja selle seadmestik vastab EVS-ISO 10140 tingimustele.

Aparatuuri valmistas Taani firma Brüel & Kjær. Selleks, et mõõtmisi saaks viia läbi kiiresti, on seadmed varustatud pilvetehnoloogiaga ja mobiilirakendusega seadmete kaugtööks.

Mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Jüri Lavrentjev kinnitas, et Eesti ettevõtjad on labori valmimist väga oodanud. „Siiani toimusid selliste elementide katsetused enamasti Soomes. Erinevalt tavalisest katsetuslaborist on meil kompetents teha ka teadus- ja arendustööd, sest meie uurimisgrupp koosneb neljast tehnilise akustika alal doktorikraadi kaitsnud teadurist, kes kõik on oma kraadi saanud välisülikoolidest.“

Mida mõõta saab? „Kõige olulisem on, et mõõdame materjalide ja objektide akustilist sumbuvust, helilaine läbivust neist materjalidest. Need võivad olla seinaelemendid, akustiline plaatmaterjal, uksed, aknad, tööstusseadmete luugid-uksed. Samuti saab teha arendustööd, mis on ilmselt kõige olulisem. Lisaks on võimalik valmistooteid sertifitseerida.“

Professor Lavrentjevi sõnul on paremate akustiliste lahenduste leidmine tänapäeval äärmiselt oluline, see mõjutab meie elukvaliteeti ning tervist. „Väljast tulev liigne müra elu- ja tööruumides segab keskendumist, häirib und ja võib põhjustada erinevaid terviserikkeid,“ kinnitab ta.

„Me ei suuda üksnes vastavalt ISO standardile heliläbivust mõõta, vaid meil on võimekust avastada ka helilekkeid. See teebki meie labori eripäraseks,“ kinnitas Mehaanika ja tööstustehnika instituudi dotsent Hans Rämmal. „Sellised laboreid, kus ollakse võimelised ISO standardi põhiselt heliläbivust või sumbuvust mõõtma, on Põhjamaades mitmeid. Meil on aga võimalus avastada neid eraldi intensiivskanneriga. Ka on meil väike lisastend, mille abil saame teha ülikiirelt materjali eelselektsiooni. Oleme eelstendil kümneid elemente läbi vaadanud, et saada aimu, mis on üldse need kõige perspektiivikamad materjalid, mida mõõta ja millele tunnistust taotleda.“

Rämmali sõnul on kahe ruumi vahel oleva akna juures võimalik uurida lekete piirkondi näiteks tihendite juures või puitelemendi piirkonnas ning tuvastada, kus heli kõige intensiivsemalt seinaelemendi puhul läbi lekib.

Labori avamisel demonstreeriti erilist akustilist klaasi, mille heliisolatsioon on sama, mis kolmel kokkupandud tavaklaasil. Klaas on 12 millimeetrit paks, see on karastatud ja lamineeritud spetsiaalse helikilega.

Seina valmistanud firma Bonn Acoustik OÜ tehnikadirektor Marko Trutnev rääkis, et sattus teadusprojekti pooleldi juhuslikult. „Oleme selle arendusega seotud pisut enam kui aasta. Panime õla alla ka eeltestikastide tegemisel.“

„Meie testime seina, mis on kahefunktsionaalne – ühelt poolt see neelab helilaineid ja tekitab ruumis järelkaja normaliseeritud tasakaalu. Teisalt ei lase heli läbi. Ühelt ja teiselt poolt tulevad helilained n-ö takerduvad seina ja klaasi vahele.“

Testitav sein on kerge, kaalub vähe ja on hästi vastupidav. „Vineer on antud materjalidest kõige hinnasõbralikum ja vastupidavam,“ lisab ta.

Meie firma unikaalsus tuleb sellest, et Baltikumi, Rootsi ja Soome peale on meil ainsana perforeerimismasin, mis puurib korraga kuni 140 auku.

„Teeme suurtes mahtudes perforeeritud plaate. Väljatöötamisel on mikroperforeering.“

Mis on ettevõtte huvi selle projekti juures? „Saame ülikooli spetsialistidelt mõnusat eestikeelset oskusteavet. Näiteks teen oma väikse tüki valmis ja saan siis suhteliselt lühikese etteteatamisajaga tulla siia testima. See on vajalik arendustöös,“ jutustab ta. „See on nii suur samm Eesti ettevõtjatele, kes tegelevad ukse ja akna ja ruumijagajatega. Kui varem pidi ettevõte sõitma katsetamiseks näiteks Stockholmi või Riiga, siis nüüd saame seda teha oma emakeeles ja siinsamas koduses Eestis.“

Akustikalabori loomist on toetanud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus IMECC.