ÜRO konverents lahkab veekriisi pärast ca 50 aastast pausi!

ÜRO korraldab New Yorgis veeteemalise konverentsi ja seda esimest korda viimase ca 50 aasta jooksul. Suurürituse eestvedajateks on Holland ja Tadžikistan.  

Inimtegevus on rikkunud veeringlust ja kliimamuutus muudab probleemi veelgi teravamaks. Veekonverents toimub 22.-24. märtsil põhitähelepanuga globaalsel veekriisil, mis on jäänud justkui muude teemade varju. Veevarude kasutamise kohta pole rahvusvahelisi leppeid sõlmitud ja ÜRO juures pole ka vastavat ametkonda ega sõsarorganisatsiooni.

Viimati toimus ÜRO kõrgetasemeline veekonverents aastal 1977 Argentiinas ehk 46 aastat tagasi. Pärast seda on Maa elanike arv kahekordistunud, kerkides 8 miljardini ja nõudlus vee järele on suurenenud plahvatuslikult.  

Korraldajad loodavad, et New Yorgi konverentsil tekib midagi sarnast, nagu Pariisis detsembris 2015, mil võeti vastu kliimalepe, kus 195 riiki toetas kliimasoojenemise piiramist.  

Joogikõlbulik vesi jaotub Maal ebaühtlaselt. Eestis ja läbinaabrite juures joogivee puudust pole, kuid on riike, kus seda napib ning kasutusel olevad veevarud on saastunud. „Kas nüüd või siis mitte kunagi, nagu öeldakse. See on võimalus, mis tuleb ette kord ühe põlvkonna jooksul,“ ütles AFP-le rahvusvaheliste veeküsimuste erisaadik Henk Ovink Hollandist.   

Tema kinnitusel on inimene rikkunud ära planeedi veeringluse. Veeringlust puudutavad probleemid hakkavad silma äärmuste teravnemisega. Ühelt poolt kannatatakse äärmusliku põua all, teisalt tuleb jõudu katsuda laastavate tulvavetega. Arvatakse, et äärmuslikud ilmingud kulgevad koos  kliimamuutusega.  

„Ei ole vahet kuskohas maailmas, aga vesi tähendab elu – see aitab ehitada paremat tulevikku ja annab teavet jätkusuutlike tegevuste kohta ning aitab ka tuua meid kokku,“ rääkis Henk Ovink väljaandele The Korea Herald.   

Tema sõnul võivad kolm veega seotud probleemi ehk nappus, saastatus ja üleujutuste oht suureneda elanikkonna arvukuse tõusu, põllumajanduse elavnemise ja kliimamuutuse tõttu ning mõjutada omakorda vee kättesaadavust, merevee taset ja ilmastikuolusid.  

ÜRO oletuste järgi elab 2,3 miljardit inimest riikides, kus vett napib mõningal määral. Joogivee puuduse all kannatas 2020. aastal kaks miljardit inimest ja 3,6 miljardil polnud kodus klosetti. Neid, kel polnud võimalus pesta kodus käsi ja vältida sel moel nakkushaigustesse nakatumist, oli 2,3 miljardit.

Numbrid räägivad selget keelt sellest, et ÜRO-l on raskusi seatud eesmärkide saavutamisega, sest maailmaorganisatsiooni Säästva Arengu Eesmärgi nr 6 teema on „Tagada kõigile maailma inimestele juurdepääs veele ning kestlikele veeteenustele“ ja seda aastaks 2030.

ÜRO vastavasisulise materjali leiab https://www.weforum.org/agenda/2023/03/un-2023-water-conference-experts-explain/