Veenmise kunst. Kolmas osa: neuroturundus reklaamis

Hommik on õhtust… maitsvam!

Ootamatu, eks ole? Aga üsna tõenäoliselt saadab see reklaamlause sind terve päeva või isegi kauem selles muidu nii reklaamirohkes maailmas, eriti kui sellega kaasneb hommikuse pudru pilt. Teemat arendab Tiptop Insights OÜ juht Robin Gurney.

Meie aju on valmis ette ennustama, mis tuleb järgmisena. Näiteks kui keegi ütleb: „Otsi nagu nõela…“, siis tahame automaatselt öelda: „…heinakuhjast.“ Jah, ootamatu väljend, sõna või mõte jääb meile eriliselt meelde. Just seda nippi kasutas ära Volkswagen, kui teatas oma klassikalises reklaamis: „Mõtle väikselt“ („Mõtle suurelt“ asemel).

Teine näide. Meediaagentuurid ütlevad sulle kindlasti, et reklaamiplokis saab suurima tähelepanu osaliseks esimene reklaam. See tundub üsna ilmne ja esmapilgul näibki see siis hea viis saavutada suurt tähelepanu.

Reklaamikliendid panevad sageli välja suure summa, et nende sõnum oleks esimene, kirjutab Jeroen Beckstedde House of Marketingist. Tõepoolest, seda väidet kinnitavad ka mitmed uuringud, aga neuroturundajad uurisid asja lähemalt. Nad kasutasid funktsionaalset magnetresonatskuva (fMRI) ja elektroentsefalograafia (EEG) skaneerimist, et selgitada, milliseid emotsioone esimene reklaam tekitab. Beckstedde arvates paistab, et reklaamipausi esimest reklaami peetakse justkui süüdi selles, et reklaamipaus üldse tuli, ja seega tekib ärritus, mille põhjust seostatakse reklaamitava brändiga. Tegemist on inimeste kognitiivse eelarvamusega, mis võib tuua esile erapoolikuid hinnanguid, kui nad kannavad reklaamipausi kui sellisega seotud tunded üle tootele või brändile. Kindlasti on selles vaidlusaluses küsimuses vaja teha veel täiendavaid uuringuid, ent mõtteainet on juba praegugi.

Mida ma tahan nende väliselt seostamatute näidetega öelda? Nimelt seda, et neuroturunduse hiljutised avastused ja edusammud mõjutavad suurel määral seda valdkonda ja reklaamiklientide võimalusi.

Kuigi neuroturundus avab kahtlemata uusi põnevaid võimalusi turundajatele, et nad saaksid targemalt klientidele läheneda, on uuringutes veel pikk maa minna.

Nielsen Consumer Neuroscience’i neuroteadlane Carl Marci on öelnud: „Enamik turundajaid on selle valdkonnaga kursis ja usub kindlalt, et neuroteaduse tööriistad asendavad või täiendavad traditsioonilisi võtteid (vaid 10% meelest on tegemist lihtsalt moeröögatusega).“

Lõpetuseks mõnest brändist, mis teevad tõesti läbimurret. Neural SenseTM ja HeinekenR pakkusid ühe ööklubi külastajatele uskumatut kogemust. Nimelt ühendati nende aju elektroentsefalograafia (EEG) peakomplekti abil DJ tarkvaraga. Külastajate närvirakkude ühenduslülid muutsid maitse muusikaks reaalajas. Avaldab ju muljet, mõeldes emotsionaalse seose loomisele tarbijatega! Vaata lähemalt: https://youtu.be/Vuklo4V0enU või top.neuromarketingtips.eu.