Viie aastaga targa linna lipulaevaks

Tallinna Tehnikaülikooli targa linna arendamise tippkeskus FinEst Twins hakkab katsetama lahendusi viies erinevas valdkonnas. Doktor Ralf-Martin Soe ambitsioon on teha sellest targa linna teadusarenduste võtmes rahvusvaheline lipulaev. Euroopa Liit (programmi Horisont 2020 kaudu) ja Eesti haridus- ja teadusministeerium toetavad tippkeskuse seitsmeaastast targa linna rakenduste arendamise projekti kokku 32 miljoni euroga. Kirjutab Ants Vill.

Mullu 16. detsembril sõlmisid Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning majandus- ja kommunikatsiooniminister (MKM) Taavi Aas tippkeskuse avamise koostöölepingu. Teadlased on alustanud tehnikaülikooli linnakusse targa linna keskkonna loomisega, mis tähendab nii sisseseadet, uusi tehnoloogiaid kui erilahendusi. FinEst Twins hakkab koos partneritega uurima ja katsetama uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine.

Targa linna lahenduste ettevalmistamisele kulub käesolev aasta, esimesed rakendused peaks kasutusele võetama aga juba aastal 2021. Teadlaste ja arendamisse kaasatavate ettevõtete ühistegevusega on plaanis jõuda lahendusteni, millel on ka müügiväärtus ning mille abil saaks tippkeskus ennast edaspidises ise majandada.

Lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile ja MKM-ile on projekti partnerid Soomes asuv Aalto Ülikool ja Helsingi innovatsiooniettevõte Forum Virium Helsinki. Eestis ja Soomes tehtav teadustööde maht seitsme aasta jooksul on hinnanguliselt 1600 inimkuud.

Pikema sihikuga projekt

„Konkreetseid pilootprojekte ei ole täna veel välja valitud, aga meie kindel eesmärk on, et kõige säravamad ideed jõuaksid Eesti linnakeskkondadesse, seda nii teadusliku potentsiaali, innovatsioonitaseme kui ka majandusliku kasu võtmes,“ sõnas tippkeskuse juht ja tehnikaülikooli teadlane doktor Ralf-Martin Soe. Tema sõnul on märgiline, et Eesti pigem kahanevale teadusarenduse maastikule tekib tippkeskus, mis meelitab siia uusi teadlasi, panustades sellega Eesti teadusarendustegevuse konkurentsivõimeliseks tegemisse uute teadusartiklite, teadusgrantide ning doktorantidega.

„Kui praegu on tippkeskuse käivitamisega seotud kümned tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli tippteadlased, siis järgmise viie aastaga lisandub neile ligi 40 kõrgelt kvalifitseeritud teadusarendusinimest,“ jutustab Soe. „Meie suurem visioon on, et kui rahvusvaheliselt on Eesti e-riigi valdkonnas lipulaev, siis targa linna teadusarenduse võtmes oleksime viie aasta pärast samal tasemel. See tähendab, et teadlased ja linnad üle maailma hakkavad Eestit võtma targa linna lipulaevana. Meie targa linna tippkeskuse eesmärk on viia edasi Eesti e-riigi edulugu, seda kohalikul tasandil ja tihedas koostöös Soome partneritega.“

Ralf-Martin Soe kinnitas, et targa linna tippkeskus pole ühekordne projekt, vaid see peaks edasi tegutsema ka pärast seitsmeaastase projekti lõppu. „Projekti esmane rahastus on mõeldud selleks, et ehitaksime ärimudeleid, kuidas targa linna tippkeskus saaks edaspidi majanduslikult efektiivselt ja end ise rahastades toimida. Nii jõuame ka inseneeria-loogika juurde – me ei vii läbi vaid üht suurt teaduslikku pilootprojekti, vaid kasvatame ärimudelit, et suurendada konkurentsivõimeliste projektide läbiviimist Eestis ning sellega luua siinsete ettevõtetega koos spin-off-ettevõtteid. Lõppkokkuvõttes on meil siht saada arenduse tulemusel ka riigile kasu.”

Tänaseks on juba paar pilootprojekti läbi viidud: näiteks isejuhtiva bussi pilootprojekt Kadriorus. „See on küll väike projekt, aga ometi juba töös ja meil on õnnestunud selle vastu ka teiste linnade huvi äratada. Teiseks oleme lahendanud Helsingi kahe sadama väljakutseid FinEsst Smart Mobility projekti kaudu. Seal oleme näidanud, kuidas andmete parema kasutamisega ja uute info-kommunikatsioonitehnoloogiatega saab sadama liikuvust paremini korraldada.” Soe sõnul on vaadeldud näiteks, kuidas ligi-nullenergia arendused on Eestis käima läinud, käivitatud on energiavaldkonna uuringud selle ala spetsialistidega Aalto ja tehnikaülikoolist.

„Oleme oma tegevuses võtnud palju eeskuju Helsingi linna innovatsiooniettevõttelt Forum Virium Helsinki, mis kuulub 100-protsendiliselt Helsingi linnale. Nende põhimissioon on kasutada efektiivselt seda kaheksat protsenti linna eelarvest, mis on suunatud targa linna pilootprojektidele. Üks suuremaid projekte on Forum Viriumil Helsingi vana piirkonna, Kalasadama, ümberehitus targa linna põhimõtetel. Samuti otsime sellist kohta Tallinnas, kus targa linna kontseptsiooni rakendamisega alustada,” ütles Soe.

Helsingi kogemused aitavad

Timo Ruohomäki, Forum Virium Helsinki juhatuse liige, IoT ja andmeala juht ja üks FinEst Twins projekti käivitajapartneritest, rõhutas projekti suurt teadustööde mahtu. „Projekt annab tööd paljudele teadlastele ja inseneridele. 1600 inimtöö kuu jagu teadustööd, uurimustest kasvab välja ka hulk inseneride töökohti. Siit tuleb palju teaduslikke uurimisteemasid, väitekirju ja publikatsioone. Loodetavasti saadakse nii Euroopasse, Eestisse ja ka Soome vajalikke uusi tehnilisi teadmisi, et Euroopa hakkaks Ameerika kõrval digitaalses maailmas suuremat rolli mängima.”

„Targa linna arendamine peaks muutma ka linnavõimude võimalusi linnu arendada,“ lisas Ruohomäki. „Rohkem on vaja rakendada andmepõhist linnajuhtimist. See tähendab, et otsuseid näiteks uute linnapiirkondade arendamisel langetatakse indikaatorite põhjal, uuritakse, kuidas muutused mõjuvad ja monitooritakse muutusi. Meid huvitab piirkonna elanike rahulolu, eesmärk on luua eluks paremaid linnu. Helsingi linnapeal on selline ühe lause visioon: „loome maailma toimivaima linna”. Elanike elule-olule mõjub selle juhtmõtte rakendamine samal moel: vähem aega kulub ootamisele, järjekordadele, rohkem on läbipaistvust – mis toimub, mis mind ümbritseb, millises suunas linn areneb. Ja tõsi ning tähtsaim on see, et teenuseid on rohkem saadaval ja need on inimestele lähemal,” selgitas ta.

Ruohomäki kinnitusel saab uue tippkeskuse arendamisel lähtuda varem omandatud kogemustest. „Õpime varasemast, et ei peaks uuesti jalgratast leiutama. Õppida on palju – andmepõhise juhtimise kogemustest, insenerlikust rakendamisest, ka andmeturbest ning privaatsuse kaitsest andmete massilisel kogumisel. Õppida tuleb ka konkreetsete asukohtadega seotud info kasutamist, see on linnas kogu targa linna arendamise alus. Selles vallas on kogunenud juba üsna palju teadmisi, ehkki veelgi rohkem on õppida.”